Lugu sellest, kuidas üks iluteenindaja mind täiega närvi ajab

See Keila ja sealsed iludraamad. No ei kipu lõppema. Okei, seekord ei ole draamat kui sellist, ma ise tõmban nö draama üles, sest jumal, kus mulle käib pinda üks (väidetav) iluteenindaja grupis, kus ma liige olen. Iseenesest ei peaks seal grupis olema, sest mul on oma ilutegijad olemas, aga tundub kuidagi loogiline, et olen seal, … Continue reading Lugu sellest, kuidas üks iluteenindaja mind täiega närvi ajab

Öö kapis ja Ukraina sõjapõgenikud

Enne Norrasse tulekut viisime me Idaga ühele Ukraina emale väikese tõukeratta. Nende aadressiks oli Isabelle. Ma olen nii siit kui sealt lugenud, et mõned laevaelanikud ei ole rahul laevas elamisega ja saanud selle eest palju pahaseid kommentaare, et ole tänulik, vähemalt pommid ei lange peakohal. Ühtepidi on kommenteerijatel ju õigus, aga ma ei teagi, miks … Continue reading Öö kapis ja Ukraina sõjapõgenikud

Lugu sellest, kuidas ma lootsin, et mind tööle ei võeta

Igaks juhuks ütlen kohe alguses ära, et sellest postitusest ei leia mingit mahlakat gossipit või draamat tööandjate ja töövestluste kohta. Lihtsalt üks kogemuslugu, kus ma ühel hetkel leidsin end töövestluselt, ja kõne lõpetades hakkasin kohe ootama, et saaksin sealt negatiivse vastuse. Ei, töökohas ja vestluses ega ka tingimustes laias laastus ei olnud midagi halba. Kuidagi … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma lootsin, et mind tööle ei võeta

Lugu sellest, miks “ma panen oma msn-i nimeks PERSSE KÜLL, et inimesed hakkaks muga suhtlema küsides: “Noh mis värk on?” teen ennast huvitavaks öeldes: “ah ei midagi” ja siis kurdan pseudoprobleemi”

Ilmselt te saite mu Instagramist aru, et mul on nadi tuju olnud. Tegin seda sotsiaalmeedia klassikat, et paned endale staatuseks või pealkirjaks "Haiglas", "Kehv tuju" või midagi muud sarnast ja siis kui inimesed hakkavad küsima, et mis juhtus, vastatakse "ah, ma ei taha, sellest rääkida" või "ah, ei midagi". Mul on hetkel natuke sama värk. … Continue reading Lugu sellest, miks “ma panen oma msn-i nimeks PERSSE KÜLL, et inimesed hakkaks muga suhtlema küsides: “Noh mis värk on?” teen ennast huvitavaks öeldes: “ah ei midagi” ja siis kurdan pseudoprobleemi”

Rubriigist “Võib juhtuda vaid Eveliisiga, aga õnneks ei juhtunud”

Kas te mäletate seda lugu, kui ma ühel vastuvõtul Andres Tarandit ära ei tundnud? Arvasin, et ta on üks rootslane, kellega ma koos kunagi töötasin ja läksin temaga kenasti rootsi keeles suhtlema. Kui ta mind peale viit minutit püüdlikku selgitust, kus ma temaga koos töötasin, ikka hämmingus vaatas, küsisin ma, et kas ta siis pole … Continue reading Rubriigist “Võib juhtuda vaid Eveliisiga, aga õnneks ei juhtunud”

Lugu sellest, kuidas Liisust Eveliis sai ja ma sellega harjusin

Kui ma veel kunagi sada tuhat aastat tagasi algkoolis käisin, siis ei meeldinud mulle sugugi mu nimi. Kes paneb lapsele nimeks Eveliis, mõtlesin ma. Teised olid Margitid, Katrinid, Marjud, Kristiinad, aga mina olin mingi totakas Eveliis. Muidugi olin ma õnnelik, et mu emal ei oldud lastud mulle nimeks panna Kai, Kai oli mu meelest veel … Continue reading Lugu sellest, kuidas Liisust Eveliis sai ja ma sellega harjusin

Lugu sellest, kuidas vanemad ei saa kunagi aru, mis moes on

Kuradi karma, igatepidi saab ta su kätte! Ma olen teile ju sada korda siin kurtnud, et ohhh issand see õudne retuusi ja nabapluusi mood ja miks Ida küll ei tahaks riides käia nii nagu mina tahan. Tasa, ärge öelge midagi, kuulake mind lõpuni. Ma niikuinii tean, mida te öelda tahate. Igatahes, kurdan mina pidevalt, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas vanemad ei saa kunagi aru, mis moes on