See oli vist eile kui keegi meesterahvas Threadsis kirjutas, et kas lõpuks võiks keegi jagada ka ilusaid sünnituslugusid, et kogu aeg on muudkui vaid valu ja blablablaa. Mulle tuli kohe meelde oma sünnituslugu ja ainus ilus asi selle kõige juures oli see, kui see pisike skorpionitüdruk lõpuks sündida otsustas. Emotsioonidest võib lugeda näiteks siin (ahhh, millised imelised varbakesed mul olid!), aga võite lugeda ka emotsioone nr 96 kuni emotsioon nr 100. Blablablaa…

Ühesõnaga oli juba siis selge, et Idast tuleb laps, kes teab, mida ta tahab, millal ta tahab ja tema tahab kõike ise otsustada. Ise teha ja ise hakkama saada. Jonnakalt. Abi küsimata. Nii juhtus ka eile. Tahan veelkord tänada KÕIKI, kes mu üleskutsele reageerisid ja kohe appi tulid, olin eile heas mõttes veel pikalt šokis inimeste abivalmidusest, ja politseile ka suured tänud, et nad samamoodi kohe otsima hakkasid last.