Eelmisel neljapäeval mõtlesin ma õhtul veini avada, et tähistada seda, et Idal sai teatrikool selleks aastaks läbi. Mitte et mulle teatrikool ei meeldiks, aga tundsin, et halleluuja, tervelt septembrikuuni ei pea ma logistika peale mõtlema ja saan lihtsalt vahelduseks ka oma elu elada. Boy was I wrong! Seda sama postitust kirjutan ma hetkel – pühapäeval – teatrikooli kivitrepil, ootan kuni proovid läbi saavad ja lõpupidu algab.

Veel enne kui ma tolle neljapäevase veinini jõudsin, sain ma teada, et on rahvatantsulaste koosolek ja kui seegi läbi sai tormasin ma Maksimarketisse laupäevaseks esinemiseks musti tenniseid ostma. Ei saanud. Seega jäi vaid reede. Tulin töölt varem ära ja jooksin mööda Tallinna kaubanduskeskusi ringi, et sobivaid jalatseid leida. Leidsin. Laupäeva hommikul tegin äratas Ida mind pool kaheksa, sest oli patsipunumise aeg.