Teate, mis on parim tunne?

Teate, mis on parim tunne peale seda kui oled kodust kolm nädalat ära olnud? Kõige parem tunne on oma voodis magada. Eriti kui sul on kodus tutikad voodilinad! Kui ma midagi veel rohkem armastan kui täiesti uute satiiniste voodilinade vahele ronimist, siis on see pestud, väljas kuivanud ja triigitud linade vahele ronimine. Aga jaa, see kõlab nii ajuvabalt klišeelikult ent ausalt, ükskõik kui põnev mujal ei ole, siis oma kodu ja oma voodi on üle prahi.

IMG_5197.JPG

IMG_5206.JPGIMG_5203.JPGIMG_5202.JPGIMG_5210.JPG

Meie magamistoa puuvillasatiinine valik on pärit siit. 

Tundub, et isegi Ida saab tänu uutele voodilinadele meie toast välja kolitud. Kui ma oma magamistoas eelistan ühevärvilisi ja heledaid toone, siis Ida tuba on meil selleks, et seal värvidega hullata. Fashionista valis ise oma uue voodipesu välja. Ei ole üllatuslik valik. Nüüd pidavat tal ilus tuba olema.

IMG_5159.JPGIMG_5146.JPGIMG_5148.JPGIMG_5221IMG_5232

Fashionista valik pärit siit. 

Votexist nii palju, et täiesti kogemata leidsin selle ettevõtte. Otsisin koerakuuti ja mina ei tea, kuidas ma Votexisse sattusin. Jumal tänatud, et sattusin. Üks asi viis teiseni. Suhtlesime ja Norrast koju jõudes ootas meid ees pakk. Voodipesuga, mis on nii mõnus. Nagu MÕNUS MÕNUS! Ja mul on (oma) voodipesule mõned nõudmised tekkinud aastatega.

Sada kraadi külma, lumi ja kuiv nahk //Surviving Norwegian winter. Skin care.

Ma ei mäleta, kuna ma viimati nii palju lund nägin. Kui maja ees on Idakõrgused lumevallid, siis tegelikult kõik tänavaääred on põhimõtteliselt minuga ühte kõrgust vallidega ääristatud. Päris ulme! Ja lund lubati veel. Ma saan aru, et täiskasvanutel võib täitsa kõrini olla lumest, sest keegi peab ju parkimiskohti ja kõnniteid kühveldama, aga laste seisukohast ei saaks vist ideaalsemat talve olla. Külma on ka mõnusalt. Sada kraadi just ei ole, aga täitsa kuusteist miinuskraadi siiski.

Selliste talveilmade suurimaks miinuseks on minu jaoks, et mu nahk on täiesti kuiv. Käisin duši all ära ja tundsin, kuidas nahk oli kohe vastikult kriipivalt kuiv. Ilma niisutava kreemita ma Norra elada ei saa. Keha jaoks on mul vanad lemmikud EA Honey Drops ja üks täiesti tundmatu Poola kreem, aga näo jaoks olen ma erinevaid variante katsetanud.

Paar kuud tagasi puutusin ma lähemalt kokku Turblissiga. Turblissi maski teadsin ma juba ammusest ajast, kes ei teaks, aga teisi tooteid ei olnud ma kasutanud. Nüüd sai viga parandatud. Lemmikuks, nii minul kui Idal, sai sära andev rabavesi 24K kullaga. Peale lühikest kasutamist ei oska ma öelda, kas see niisutab, silub kortsukesi ja tõstab naha elastsust nagu reklaam lubab, aga kauni sära andis nahale küll. Idale meeldis toode ilmselgelt lihtsalt sellepärast, et see sädeles ja seda tohtis endale peale pihustada.

Aga tagasi kuiva naha ja Norra juurde.

2

Norra jaoks viskasin ma kosmeetikakotti kaasa sügavniisutava näoseerumi. Tegelikult pean ma aus olema ja ütlema, et ega ma nii taibukas ei olnud, et oleksin arvanud, et mul seda igapäevaselt vaja läheb, ma tahtsin sõbrannale seda proovida anda, aga jumal tänatud, et selle kotti viskasin.  Ma ei tea, kuidas ma selleta siin ellu jääks. Okei, muidugi ma liialdan veidi ja küllap ma sõbranna kosmeetikakotist mõne kreemi oleks leidnud, aga käsi südamel – kuiva naha parim sõber karges kliimas.

Boonuseks veel, et turvas toimib kortsuvastase hooldusena, kiirendab naha ainevahetust, ergutab ja elustab nahka, nii et pole ime, et see minu kosmeetikakotis kindla koha leidis. Mu kosmeetikakotis on väga vähe tooteid ja sinna on üsna raske pääseda;)

//

I can’t remember the last time I’ve seen that much snow. If the heaps in front of the house are as tall as Ida then the sides of the streets are edged with heaps that are basically my height. Out of this world, really! And they have forecasted more snow. I can understand why grown-ups are quite sick of snow because someone has to shovel out the parking spaces and pavements. But from a kid’s perspective, you couldn’t wish for a more idyllic winter. It’s chilly enough as well. Not exactly minus hundred but down to sixteen degrees below zero definitely!

The biggest downside of winter weather like this for me is my completely dry skin. I walked out of the shower and felt my skin itchingly dry . I couldn’t live in Norway without a good moisturiser. For my body I’m trusting my old favourites EA Honey Drops and a completely unknown Polish moisturiser. When it comes to my face, I have tried all sorts of different options.

A few months ago I was introduced to Turbliss more closely. Obviously I knew about their facial masks (who doesn’t!), but I hadn’t used any of their other products. I have now made up for that. One of mine and Ida’s favourites is Turbliss Illuminating Peat Water with 24K Gold. I haven’t used it for long enough to comment whether it moisturises, smooths the wrinkles and enhances the natural elasticity of the skin like it promises to do but it does give a nice glow to the skin! Ida obviously likes it mainly because it glitters and she’s allowed to spray it on her.

But back to Norway and dry skin.

Coming to Norway, I especially threw Turbliss Deeply Moisturising Face Oil into my vanity bag. I must admit that I actually wasn’t clever enough to think that I would need to use it daily here. I only wanted to bring it for a friend to try but thank goodness I grabbed it with me. I really don’t know how I would survive without it here. Alright, I might be slightly exaggerating and I probably would have found a moisturiser from my friend’s vanity bag but hand on heart, this face oil is honestly the best thing for dry skin in this crispy weather.

The fact that peat acts as anti-wrinkle treatment, speeds up the metabolism of skin, enlivens and rejuvenates the skin are all added bonuses! No wonder it’s found a place in my vanity bag. There aren’t that many products in that bag and it’s pretty difficult to get admitted 😉

Yoga of Hope

Mul on hea meel, et koos Trööstiplaastritega saame meie ka olla väikene osakene 18.11.2017 toimuvast ülemaailmsest heategevuslikust üritusest Yoga of Hope, mille algatajateks on Trööstiplaastrite (Cuddlings) looja Shama Persson ja Yoga Girl Rachel Bråthen. Ülemaailmse joogaürituse eesmärgiks on toetada vähihaigeid lapsi.

Toetuseks on neli võimalust:

  1. Panusta omapoolse joogatunniga (joogatunni pidamiseks ei ole registreerimistasu, sinu panus on aeg ja koht)
  2. Liitu joogatunniga ( registreerimise tasu ca 10 dollarit)
  3. Liitu online joogatunniga ( registreerimistasu 10 dollarit, mille  Oneoeight kannab edasi  The Swedish Childhood Cancer Foundation´ile (Rootsi vähihaigete laste fondile)
  4. Anneta (läbi yogaofhope.com)

Mina ja Trööstiplaastrid liitume online-tunniga. Pane sina ka end kirja! Rohkem infot:

http://rachelbrathen.com/rachel-event/yoga-of-hope/

https://www.barncancerfonden.se/en/event/yoga-of-hope

21125753_1584450481576070_331777532071812865_o.jpg

Yoga of Hope is a global charity event with the purpose of raising awareness and funds to fight childhood cancer.Yoga instructors worldwide may participate by hosting and teaching any type of Yoga of Hope class.

Registration to these classes will be open to anyone that wishes to participate in this event. The participation fee is 100 Swedish kronor (approximatly USD 10).

All class registration fees will be directly donated to the Swedish Childhood Cancer foundation to contribute to research aiming to prevent and combat cancer diseases in children.

Yoga of Hope will be taking place Saturday, November 18th 2017.

Four ways to contribute

  1. Host a yoga class (no cost to host a class – you contribute with your time and studio)
  2. Join a yoga class ( you pay 100 SEK (approx. US $ 10) to participate in a class)
  3. Partipcate online ( you pay US $ 10 via oneOeight.com – Oneoeight will forward your payment to The Swedish Childhood Cancer Foundation)
  4. Donate (via yogaofhope.com)

Our partners

Yoga of Hope is a collaboration between Yoga Girl, oneOeight, Cuddlings and Barncancerfonden, The Swedish Childhood Cancer Foundation. All the funds raised as a part of Yoga of Hope will go to support children suffering from childhood cancer and research.

Yoga Girl

Rachel Bråthen

Swedish native Rachel Brathen is a New York Times best-selling author, serial entrepreneur and international yoga teacher residing in Aruba.

After moving to Aruba early 2010 she started teaching yoga full time on this Caribbean island. Her classes are a dynamic Vinyasa Flow integrating alignment, core work, and breathing techniques with basic poses and creative sequencing. With over two million followers in social media, Brathen shares pieces of her life with the world every day and constantly travels the globe to connect with her community.

“I was introduced to Barncancerfonden through my mom and the work she has done with her company Cuddlings. Being passionate about supporting the fight against child hood cancer is such an obvious thing – no child should have to suffer through the atrocities of cancer! As a new mom, I cannot imagine the pain of having to watch my little fight such a terrifying illness. Whatever I can do to bring awareness to this cause I will. Yoga is a wonderful tool to bring a global community together! Together, we can make a difference. Let’s step on our mats and help make a change.”

// Rachel Brathen

oneOeight

Group shoot 2

oneOeight is the world’s most heart-centered online yoga community. From meditation to movement to nourishment for the mind and body, our amazing team of experienced guides and teachers offer online classes that bring the healing practice of yoga to meet you, wherever you are. Founded by Yoga Girl to share the healing power of yoga with the whole world, oneOeight is the place to call home for online yoga and wellness.

On November 18th, come together with Yoga Girl and the oneOeight community to support the Swedish Childhood Cancer Foundation and Yoga of Hope.

Register for US$14 and receive the Yoga Girl special Yoga of Hope class as well as one full month of unlimited oneOeight classes. All donations go towards child cancer research and The Swedish Childhood Cancer Foundation.

Know that together you’re making a real difference in supporting children suffering from cancer.

All fees from oneoeight’s Yoga of Hope class is donated by oneOeight to Barncancerfonden (minus processing fees).

Cuddlings

Cuddlings AB is a Swedish innovative company with an award winning product, Cuddly bandaids (plasters/strips) that support children emotionally. A Cuddly bandaid is a small friend to pet and cuddle with when the child is afraid, worried or sad.

They have proved to be of great value during examinations and treatments for children with cancer, both as a distraction but also as emotional support for the child.

5% of the fee (SEK 100/person) from Yoga of Hope will be transformed into Cuddly bandaids. Cuddlings will send these to pediatric oncology clinics all over the world that are based in countries where Yoga of Hope participants have reached a minimum of 100 persons; for every 100 practioners 1 hospital receives 250 Cuddly bandaids, a non-profitable principle for Cuddlings AB.

www.cuddlings.com

www.facebook.com/cuddlings

More information about the event: https://www.barncancerfonden.se/en/event/yoga-of-hope

Õnnelikud tüdrukud on kõige ilusamad tüdrukud

Meie kodu on üks paras segasummasuvila. Ühest otsast ei saa valmis, kui teisest juba laguneb ning ilmselt ei saagi majas elades töö kunagi otsa, aga samas mulle natukene ka meeldib, et kõik ühekorraga valmis ei saa, sest nii maitsed kui võimalused muutuvad.

Mulle tundub, et Ida on nii minult kui Marekilt pärinud kodusisustaja geenid, talle täiega meeldib, nagu meilegi asju ümber tõsta ja koristada, eriti kui juttu on tema enda toast. Ja seepärast tegid talle suurt rõõmu Kukupesast eile saadud uued roosamannavahulised postrid, mida kõige pealt oli vaja seinale panna (jumal tänatud, et Marek kohe naelu seina ei löönud), järgmisel hetkel aga avastas pisike sisekujundaja, et need sobivad palju paremini tema kapile, koos teiste väärtuslike asjadega. Võib olla oli tal õigus?

IMG_2517IMG_2543IMG_2558IMG_2560IMG_2567IMG_2569IMG_2574

Postrid saadub blogikingitusena. Koodiga “eveliis15” saate hetkel ka – 15% soodustust.

Trööstiplaastrite loos

Suvepuhkuse lõpetamiseks mõtlesime Trööstiplaastritega ka väikese jagamismängu teha, selleks ei ole vaja teha muud kui minna Trööstiplaastrite Facebooki lehele ja viimase postituse alla endast jälg jätta. Loomulikult on teretulnud ka postituse jagamine sõpradega, et selliste vahvate väikeste trööstijate olemasolu rohkemate inimesteni jõuaks.

Hea on pakike trööstijaid kogu aeg endaga kaasas kanda. Kunagi ei või teada, kuna keegi tröösti vajab. Suur või väike, meil kõigil tuleb ette olukordi, kus trööstija abiks saab olla. Olgu selleks siis paha tuju, hirm, raske (töö)päev, sinikas põlvel, kriim küünarnukil.

20479977_1560661887288263_3774156988962914359_n.jpg

Väike soovitus Hiiumaa külastajatele

 

Hiiumaa kohvikutepäevad on kohe kohe algamas ja ilmselt on paljud planeerimas nädalavahetust just sel saarel. Ma tean, et tegemist ja vaatamist ja maitsmist on niigi palju, sest no kõik kohvikud ON külastamist väärt, aga mul on siiski teile VEEL üks soovitus. Ärge unustage külastada Baabade kohvik-poodi Vabrikuväljakul.

Leidke see aeg ja te ütlete mulle pärast “aitäh”.

Miks?

1.See on üks armsamaid kohvikuid, kus ma eales käinud olen. Romantiline, pitsiline, lilleline… Selline hubane ja kodune, nii et tundubki, et oled vanaema õetütrel külas, mitte kohvikus. Suhtumine kõikidesse külastajatesse on sama soe kui kohviku atmosfäär.

20170615_10192820170615_101921

2. Sinna on lapsed väga oodatud ja neil on seal lõbus.  Lastenurgas on imeline nukumaja, millest Idat oli väga raske eemale saada.

20170615_102427

3. Käsitöö. Väga stiilne valik käsitööd. Eelmine kord soetasin ma sealt endale lavendlilõhnalise sojaküünla, paar juukseklambrit Idale ning šampusekorgist võtmehoidja. Nüüd tahaks nii väga neid hõbelusikatest kõrvarõngaid. Kiusatus on suur!

DSC_1520_520x779

5. Seal müüakse Pähkli talu leedriõie-rabarberi ning kadaka-ingveri limonaadi. Kõrvale pakutakse mõnusaid kooke ja pirukaid.

Lihtsalt üks võrratult armas koht!

20170615_102111

 

 

 

 

Hiiumaa kohvikutepäevad X No Art

Kas pole teinekord naljakas, kuidas üks asi viib teiseni. Mäletate, Marimell kirjutas mõni aeg tagasi, et kes see loll ostaks 50 euro eest t-särgi ja mina omakorda kirjutasin, et mina oleks see loll.

Igatahes jõudsid minuni kaks No Art t-särki just päev enne seda kui olin jälle Hiiumaale kohvikupäevade koolitusele minemas. Kuna särgi kvaliteet oli (on) tõesti suurepärane, tekkis meil mõte, et mis oleks kui uuriks, kas nad ei tahaks meiega koostööd teha, et valmiks ametlik Hiiumaa kohvikupäevade t-särk.

Võtsin kohe Alari Kivisaare telefoni otsa ning peale mõningaid edasi-tagasi kirju ja kõnesid, saan ma täna teile tutvustada  koostööö ahjusooja tulemust – No Art X Hiiumaa kohvikupäevad “special edition” t-särki.

thumbnail_hkpxnafbbsuurus

Särk on e-poes müügil hinnaga 39 eurot (tavahind 49 eurot) kuni 6.augustini. Ehk siis, seltsimehed, kiirustage!

 

Võida 50-eurone kinkekaart Retro-boho-vintage´lt.

Te ju teate, kuidas ma seda nõukaaegset tulbivaasi taga ajasin? Aga hinnad olid liiga kõrged. Ikka mitu mitu aastat otsisin, vahepeal läks loomulikult meelest ja tuhingi üle, aga siis tuli jälle meelde. Ma ei mäleta täpselt, kuidas ja miks ma Retro-boho-vintage poega suhtlema hakkasin, kuid nagu muuseas küsisin ma, et ega neil seda lampi ole. Kujutate ette, oligi. Minu lõputud otsimised olid vilja kandnud ja nüüd ilutseb mul elutoas lapsepõlve lemmiklamp!

Mida rohkem ma selle poega tuttavaks saan, seda südamelähedasemaks see mulle saab. Nimelt ei ole see sugugi selline poeke, mis on tekkinud ärilistel kaalutlustel.  Loomulikult on taaskasutus, kui säästlik eluviis ja retro/vintage/nõuka nende pere “teema” aastaid olnud. Ühest küljest tekkis asju liiga palju, kõik olid ju nii ägedad, mis leiti. Osa tuli maha müüa.Teisest küljest hakkas selguma, et neil  ei õnnestu normaalselt tööl käia, sest peres raske puudega poja. Nüüdseks 8-aastane, väga keeruline Asperger, kes vajab 24/7 juhendamist ja toetust. Nii mõeldigi, kuidas toime tulla. Ainukese võimalusena nähti oma firmat ja sellist mille kõrvalt saab pojaga olla ja teda ka kaasata.  Nii sündiski Retro-Boho-Vintage pood.

 “Meie pere kõigile kolmele lapsele (13, 10, 8a) on nõuka-teema väga huvipakkuv. Kuskil 1,5 aastat oli meil ainult interneti müük aga siis otsustasime poega katsetada, kuna saime ruumid hästi kodu lähedale (mis poja seisukohalt on jälle oluline). Jõudu mööda üritame ka ise midagi redisainida, korda teha, igasugu kasutuna tunduvaid asju ära kasutada – rehvid, euroalused, puuviljakastid, korralikud aga seisma jäänud rõivad, ” räägib Janika, üks omanikest, kuhu tänaseks jõutud on.

Raske südamega loobus ta umbes aasta tagasi töötamast oma armastatud erialal ning on nüüd vaheldumisi mehega kodus ja tööl. “Rikkaks ei saa, aga meil ongi esikohal laps(ed) ja saame teha asja, mis on emotsionaalselt väga positiivne, ” naerab ta.

Kui sa tahad võita 50-eurost kinkekaarti sellelt armsalt poekeselt, siis jaga meiega oma nippe, kuidas lihtsate vahenditega maakodu puukuurile, aiamajale, vanale aidale omanäoline ilme anda. Fotokonkursil saad osaleda SIIN

 

Peipsi-eri vol4 ehk müüa maja!

Kes oleks võinud uskuda, et me Peipsi äärde nii ruttu tagasi jõuame. Seekord viis tee meid Alatskivi lossi, mis meil eelmisel Peipsi tripil kõigest nädal tagasi külastamata jäi.  Alatskivi loss on tõesti imekaunis. Eriti väljast. Nagu tõeline muinasjutuloss.

IMG_0555.JPG

IMG_0550.JPG

 

Me jõudsime lossi päris hilja, nii et lossi restoran oli tegelikult juba kinni, kuid saime siiski endale tuppa söögi tellida. Söök ei olnud kehv, aga lossi restoranist oleksin ma oodanud siiski natuke rohkemat oodanud. Võib olla ma olen ka natukene ära hellitatud selle koha pealt, sest võrdlusmomente teiste mõisarestoranidega on päris palju. Ja ma ausalt saan aru, et lastemenüüs peavad olema friikartulid ja viinerid, kuid ma tõesti tahaks seal näha ka mingeid huvitavamaid alternatiive.

Peale õhtusööki läksime me lossi pargiga tutvuma ja vesiratastega sõitma. Ma sõitsin viimati vesirattaga kui ma olin ikka päris väike laps. Anne kanalil sai vesirattaid laenutada. Maksis lapse jaoks päris kopsaka summa, aga kuidagi sai tädilt-vanaemalt-emmelt ikka aegajalt raha välja lunitud. Selline nostalgialaks oli vesiratastega sõita!

IMG_0514IMG_0531IMG_0538

Mõisaaias oleksin ma oodanud natuke lillepeenraid ja põõsaid ehk veidike rohkem silmailu, kuid mõisapark selle eest oli IMELINE. No nii ilus ja romantiline! Loojuv päike ja loss paistsid eemalt, täielik vaikus ja vaid meie kolm jalutamas. Ida jooksi ringi nagu väikene printsess oma kübarakesega. Ta on selline vahva lillelaps, et ühel hetkel on ta täielik väike printsess, kellele pakub kõige rohkem elevust lossides ja mõisates ringi jooksmine, järgmisel hetkel muutub ta aga Ronja ja Pipi ja Lärmisepa täna Lotta sarnaseks marakratiks, kes ei taha juukseid kammida ning turnib mööda aedasid ja treppe.

IMG_0534.JPG

Hommikusöök oli lossis väga maitsev, samuti ka teenindus. Peale meie ööbis lossis veel üks paar, aga nemad olid juba varem lahkunud, nii oli kogu suur söögisaal vaid meie päralt. Äärmiselt kuninglik tunne olla lossis üksinda ja kujutada ette, et see kõik on meie oma:)

19239561_1429031933802013_1043065417_n.jpg

Kui te arvate, et me läksime Alatskivilt Vasulasse vanaema juurde otse, lihtsalt niisama, siis te eksite. Otseloomulikult pidime me sõitma läbi Kolkja, Kasepää ja Varnja. Mida ma nägin esimesena? Üks maja oli müüa! Nüüd ma pean lotot päriselt hakkama mängima, sest ma tahan seda vana puulobudikku. See oleks täpselt selline koht, kus ma veedaks oma suved ja miks mitte ka talved. Selline “diipkunstiinimeselik” koht otse Peipsiääre külastuskeskusest ja Sigurimuuseumist üle tee.  Ma täiega naudiks selle puulobudiku üles putitamist.

Muidugi ei ole ma nii naiivne, et mõtles päriselt, et oh kohe ostaks ja teeks, aru saamata KUI palju raha sellesse majasse vaja oleks investeerida, kuid unistada ju võib. Äge oleks!

19458239_1429032017135338_516845687_n.jpg

Sigurimuuseumist ja Peipsimaa külastuskeskusest ei saanud me kuidagi minema. Mind võlusid indigo trüki õpitoad ja kohalik käsitöö, Marekit sigurimuuseum ja Ida ei saanud üle ega ümber õues olevast mängumajast, kus oli lastele väga nutikaid tegevusi. Meil on ka koju sellist maja vaja!

IMG_0600.JPGIMG_0622IMG_062119458074_1429031997135340_1642914894_n

19441243_1429031980468675_1661656854_n19458187_1429032067135333_449265786_n

IMG_0611IMG_0615

“Kuhu me kohvikusse läheme?” küsis Ida kui me Varnja poole sõitsime. Ma jäin vastuse võlgu, sest no kus siin pühade ajal midagi avatud on, mõtlesin ma ja tegime esimese hooga väikese tiiru võõral hoovil. Mul oli ju Idale ja Marekile ka vaja Mesi tutvustada. Ja pehmete mänguasjade seina. Päris omamoodi pull asi ju tegelikult!

19458285_1429031710468702_967435651_n

19433602_1429031640468709_1351805399_n

19433795_1429031437135396_363910007_n19478006_1429030517135488_830068615_n

Kuigi ma olin 99% veendunud, et Voronja galerii on pühade ajal suletud, siis meie üllatuseks olid seal uksed-aknad lahti, rõõmus perenaine võttis meid vastu ning perenaine küpsetas parasjagi köögis vahvleid. Voronja on vist tõesti üks selline koht, kus korra käid ja jäädki käima. Armud lihtsalt nii ära.

19244376_1429030750468798_259705912_n19265128_1429030743802132_2087943482_n19433806_1429030900468783_89786313_n19433852_1429030550468818_619589072_n19433858_1429031363802070_1958239279_n19458156_1429030630468810_63596487_n

Eelmine kord jäid mul kahe silma vahele Voronja perenaise võrratud käsitöönukud. Nii rändaski üks Rudolf meiege Voronjast kaasa (ja Peipimaa külastuskeskusest head õnne toov rätinaine + kohanahast tehtud käevõru).

19441056_1429030587135481_1543248720_n

IMG_0633.JPG

Postitus on niikuii jälle kilomeetri pikkune, läheb siis jaanipäev ka siia otsa. Pole just Peipsiääre eri, aga mis see 30-40 kilomeetrit siia-sinna ikka on. Vahva Vasula jaanituli oli pere keskel.

19239435_1429030467135493_1890588072_n

IMG_0644IMG_0647IMG_0662IMG_0675IMG_0701IMG_0711IMG_0734IMG_0738IMG_0745

 

 

Metsaköök

Paar päeva tagasi sattusin ma juhuslikult nägema TV3 uudistest lõiku,kus Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak tutvustasid oma Hooandja projekti, kus nad kogusid hoogu raamatule, mis kannab töönime “Metsaköök” (LINK FB lehele). Mitte et kumbki nimi või nende muud tööd ja tegemised ning kahvliahvikesed mulle tundmatud oleksid, Kahvliahvide raamatust oleme me Idaga päris palju toite läbi katsetatnud, aga see projekt kõnetas mind eriti nagu on popp öelda. Ma mõtlesin, et nii paganama kihvtid naised, et küll oleks just nendega tore piknikule minna. 

Eile käisin ma piknikul. Pikakari rannas. Kellega? Nende samade naistega. Jah, nad on inspireerivad ka läbi ekraani ja raamatu lehekülgede, kuid päris elus olid nad veel sada korda inspireerivamad.

Ma olen nädalavahetusel sõbrannadega Peipsi äärde minemas ning otseloomulikult küsisin ma täna Mesi tarest järele, kas neil priimus on. Selleks, et metsagurmeed valmistada. Olete te kunagi söönud praetud põdrakanepit? Ma ei tee nalja, kui ma ütlen teile, et see on üks maitsvamaid asju, mida ma söönud olen. Vaene härra abikaasa. Tal on mu umbrohusöömise vaimustusest natukene juba tüdimus peal ning ta oli ääretult rõõmus kui karulaugu hooaeg läbi sai. Kahjuks on meil aias jätkuvalt piisavalt naati ja põdrakanepit. Mina olen leidnud endale uue lemmiktoidu.

_MG_0333

_MG_0357.jpg

Mulle meeldib nende kahe naise  maalähedus ja lihtsus. Nii iseloomus kui toitudes. Ja viimane ei tähenda sugugi seda, et toit jääks alla restoranitoidule. Vastupidi. Ma julgen öelda, et metsaköök teeb nii mõnelegi toidukohale silmad ette.  Ma ise olen natuke olnud see tüüp, kes 1)on tavapärast pikniku natuke igavaks pidanud ja 2) arvanud, et piknikul ise  toidutegemine on liiga keeruline ettevõtmine. Tänu Merlele ja Hele-Maile sain ma aru, et see on väga väär mõtlemine. Just selline (veidikene läbimõeldud) koos kokkamine viib pikniku hoopis teisele tasemele. See on ideaalne alternatiiv restorani- ja kohvikuromantikale. Ja pealegi…kas te olete kunagi mõelnud sellele kui lähedal on loodus – mererand, metsatukad – meile tegelikult? Minge korraks oma mugavustsoonist välja ja te näete, kui palju see väikene samm argipäevale juurde annab.

_MG_0379_MG_0383_MG_0283

Kuna mina ja Ida oleme nagu öeldud suured kahvliahvli- raamatu fännid, siis otseloomulikult ootan mina väga uue raamatu ilmumist. Hetkel saab raamatule hoogu anda Hooandja keskkonnas (LINK). Minge ja andke omalt poolt ka hoogu. Nutisõltuvuse ja sotsiaalmeedias elamise kõrval on nii teretulnud nähtus, et keegi ka päris asjadega tegeleb. Südamest.

_MG_0295_MG_0301_MG_0319

Pikemat videolugu ja retsepte saate näha juba homme Delfi Naisteka suveeris.

_MG_0274.jpg

FOTOD: HELE-MAI ALAMAA