Sellest ei ole (vist?) veel 72 tundi möödas kui sõbranna saatis mulle lingi uudisega, et tuttavate kodu põles maani maha, aga selle lühikese aja jooksul on lahti rullunud tõeline draamasari. Eesti oma “24” nagu sõbranna tabavalt ütles.
Mul läks aega alles selle uudise seedimisega.Rumal nagu ma olen, mõtlesin ma, et ta liialdab, et mismõttes maani maha, see pole ju võimalik. Mõistus tõrkus seda uudist mõistmast.
❤️
Tegelt polnud meist keegi kohal, ka mitte su sõbranna. Samuti ei tea me, miks tulekahju tekkis ehk siis, kas on üldse oluline, et peremees oli/ ei olnud purjus.
Kummaline on minu jaoks, et minnakse appi alkoholiga. Ma ei kujutaks ette, et meil külas maja põleb ja ma jooksen pudeliga kohale.
Samuti oleks minu jaoks kõige olulisem perega koos olla ja lapsi toetada aga seda ju mees ei teinud.
Olles ise alkoholiprobleemiga isa laps on kummaline lugeda, kuidas te sõbrannaga joomist õigustate.
See on teie meelest ok, et lapsed on just kaotanud kodu ja lisaks nad ei tea ka, kus nende isa on?
Või siis teavad, et kainestusmajas.
Minu postitus pole sellest, millest tekkis tulekahju ja kuidas olukorda lahendati, sest just nimelt mind polnud kohal ja mina ei tea faktina, mis juhtus.
Küll aga on kurb lugeda, kuidas igas maailma otsas keegi teab, et tegu oli alkohoolikutega. Just lugesin kellegi sots meediast, et “kahju et nii läks, aga pere ju tarbis palju alkoholi, sest Õhtuleht kirjutas nii”.
Kui minu koduga juhtuks õnnetus (ptui ptui ptui), kas voiks öelda, et aa, ta ju joodik, sest vaata kui palju veini-nalju ta jagab.
Mina EI õigusta joomist, ma
püüan öelda, et kõik kes tarbivad alkoholi, ei ole joodikud.
See kõik on nii õige mida sa räägid. 🙂 Kuid. Tavainimene satub sellisesse olukorda meibi kord elus. Loomapäästjad kogevad ja näevad seda igapäevaselt. Sellest ka kogemus ja võime näha nn sirmi taha.
Ma olen nõus, et neil on oskus näha sirmi taha ja ma ei saa 100% kindlusega väita, et mina te an tõde, mind ennast ärritas väga see jaht täiesti normaalse välimusega koerale ning kindel tembeldamine joodikuteks
ma olin kohe kindel, et see järjekordne jama mis loomakaitsest tuli. Ma tean perenaist hästi ja ta ei jätaks kunagi loomakesi hooletusse
Koer on alakaaluline, see on fakt. Muu üle võib vaielda või mitte.
Tead, ma ei ole nõus. Tõsi, ma ütlen seda piltide järgi, aga mul on nii meeles, kuidas mind kutsuti loomapiinajaks, sest Hugo olla kõhn, aga oli täiesti tavaline, hästi toidetud sportlik koer. vbla selleparast mulle see koerateema nii hinge lähebki. Samamoodi oleks võinud keegi kaebuse pärast tulla koju “päästma” koera.
Ära ole nõus. Koer käis veterinaaril ja tulemused on teada.
Ma olen nüüd NII palju kuulnud lugusid, kuidas ELL tõde väänab, et julgen kahelda selle vetenaari tulemustes.
Mul on tunne, et selle koera looga avati Pandora laegas ja hakkab päevavalgele tulema hoopis teistsuguseid lugusid.
Tsiteeerin üht kommentaari, mis mulle tulnud: “Jah, ma ka ei kiida sealset loomapidamist heaks, korra käisime seal ja vaatepilt oli kurb. Küll aga mitte nii kurb nagu ELL näidata üritas ja PTA sõnul pere tingimuste parendamisega kenasti ka tegeles. See oli maaslamaja löömine ja sellele ka panustati. Löödi käsi kokku, et näed – perel põles maja maha, kena trööstitu pilt, meie võimalus! Ja see ongi ELL taktika! Varastada, valetada, ähvardada.”
Ja mulle on lugusid, kommentaare tulnud veel ja veel. Kas teen nendest ka postituse?
ELL pole seotud veterinaari juures käiguga. Talu lehel on koera kohta ka tänane kommentaar koera (asukoha) kohta, lubasid ka õhtul postituse teha.