Ma ei teagi, kelle kiitmisega alustada. Kõike tahaks kiita. Ennast, Marekit, Idat, Dexterit, kodu, juuksehooldusvahendeid… Jah, te mõtlete õigesti, see siin lõhnab reklaampostituse järgi, aga kui ma täna hommikul silmad lahti tegin ja mõtlesin, et vot täna tahan ma teile uusi Magrada tooteid kiita, siis korraga jäin mõtlema, et tegelikult ma tahaks veel nii paljut kiita, teha kaheksa erinevat kiidulaulupostitust iseendale ja siis toodetele ka. Ausalt ka. Ma ei tea, mis see on, aga ma olen nii rahul eluga. Aga kes see viitsiks kaheksat kiidulaulu kuulata. Ma panen kõik ühte patta. Lühidalt.
Ma tahaksin kiita ennast ja Marekit, et me käisime pereteraapias ja mõlemad näevad, et sellest oli kasu (mitte et meil mingi jõhker kriis oleks olnud, igaks juhuks mainin), me õppisime läbi erapooletu inimese üksteise nö veidrusi rohkem tundma. Oled küll kohe 14 aastat abielus, aga ikka on mingid asjad, mis häirivad ja ei saa täpselt aru, mis, kuniks keegi aitab silmad avada.
Ma kiidan Idat, kes ootamatult on saanud suureks tüdrukuks ja õppinud lugema. Ma ei tea, kas te mäletate, aga mingi periood ta üldse ei tahtnud lugeda, ütles, et ei oska ja ei taha. Nüüd on vastupidi – ma pean vahepeal ütlema, et kuule ära loe, ole lihtsalt tasa:) Ilmselt pean ma ka kiitma lasteaeda ja õpetajaid, sest nad ikka teevad võrratut tööd. Mäletate kui ma olin kurb, et Ida vana õpetaja ära läks. Ma olen siiani kurb, aga mul on nii hea meel, et tema asemel on nii äge noor õpetaja. Ida rühmas on võrratud õpetajad, ma ei saaks rohkem rahul olla. Ja Ida arukus. Ma ei tea, kellelt ta selle pärinud on. Loodetavasti minult. Tema arutelud ja arusaamad elust on nii huvitavad, nii põnevad. See seitsmeaastane “Ronja” õpetab meid rohkem kui ma kunagi oleks osanud arvata. Võrratu laps! (Kui ta just ei diivatse ja kodust ära ei koli:D)
Jätkame kiitustega. Dexter. No see Dexter on lihtsalt Dexter. Maailma kõige ägedam koer. Me käisime eelmisel pühapäeval jätkukoolitusel ja täiesti ulme, kuidas see koer kuuletub. Sai ülesannetega paremini hakkama kui mina:D Mis ei tähenda, et ta kodus kuuletuks. Ikka teeb lollusi. Aga teate…Meile meeldib.
Kodu. Kellel poleks nii, et vaatad teiste ilusaid instakodude pilte ja tunned, et tahaks ka, et kodu oleks picture-perfect? Okei, võib olla teil ei ole, aga mina ikka aegajalt kadestan teiste kodusid. Siis aga koristasin täna hommikul kodu ära ja vaatasin, et no ega sel meie omal ka viga ei ole. Ja lumise talveilmaga näeb Ussipesa maaliline välja. Sumpasin Dexteriga lumehangedes ja lihtsalt nautisin kohta, kus me elame. Tulge külla!
Oot, aga reklaampostitus? Ärge muretsege, nüüd tuleb. Tegelikult on muidugi nii, et reklaampostituseks on seda vale nimetada, sest kuigi tooted on saadud kingituseks, on see siin täiesti 100% siiras soovitus. Magrada uued rabarberi tooted on sõltuvusttekitavad! Aga milline nende toode poleks? Seega tegelikult ei tule see üllatusena, aga ma seletan natuke pikemalt miks.
Ma olen jätkuvalt tulihingeline pärnaõie šampooni ja palsami fänn, ma ei oska sõnadesse panna seda lõhna, millega vannituba täitub kui nendega juukseid pesta, aga uskuge mind, see on väärt järgiproovimist. Esimese hooga tundus mulle pärnaõie kõrval rabarber liiga magus ja ma ei saa öelda, et ma oleksin kohe sellesse armunud, AGA tänaseks päevaks julgen ma teile öelda, et kui te korra olete neid tooteid kasutanud, siis ilma enam ei oska olla. Lõhn on ka ikka hulluksajavalt hea, kuid mitte see ei ole põhiline. Minu jaoks on põhiline Ida pusavabadus. Ida ei taha väga juukseid pesta, sest need jäävad pusasse ja kuigi ma enda arvates käin harjaga väga leebelt läbi, siis Ida arvamus on teistsugune. Iga peapesu on konkreetne peavalu, sest me lähme alati kaklema. Mina tahan pusad välja kammida ja Ida ei taha, et ma ta juukseid puutuks. Tahame või mitte, juukseid on vaja pesta ja nii ma katsetasin Ida peal rabarberimaski. “O-H-M-Y-G-O-D!” hüüatasin ma nagu Janice “Sõpradest”, sest tänu sellele maskile pusad praktiliselt läksid ise lahti, ilma suurema kammimiseta. Ida juuksed ei ole kunagi nii siledad ja pusatud olnud. Esimest korda elus me ei kakelnud juuste pesu ja kammimise pärast. Ida kammib oma juukseid hea meelega! See mask on iga pikajuukselise tütre ema elu- ja suhtepäästja!
Mina kasutan vaheldumisi pärnaõie ja rabarberisarja ning nagu ma ka varasemalt olen Magrada toodete kohta öelnud – see pehmus, siledus, puhtus ja lõhn, mis juustele jääb on F-A-N-T-A-S-T-I-L-I-N-E! Kui te ei usu, siis on kaks varianti 1) tulge külla ja silitage mu juukseid või 2) ja loogilisem variant – proovige oma juuste peal järgi!
Lihtsalt äge!👍
Tnx 💪
Ühinen kiidulauluga – tellisin uue versiooni ja ei suuda otsustada kumb on parem. Nagu sööks ühe suuga kahte lemmikmagustoitu.
Lihtsalt võrratu (pikalt põrisev “r”) 🥰
Jaaa! Täpselt nagu lemmikmagustoit😍 uskumatu, et nii võrratud tooted on valja keegi moelnud. Ongi vorrrrrrrratud (vaga pika põriseva r-ga)
Mul sama lugu pusadega nagu Idal. Rabarberi mask kaotab kõik pusad ära. Varem pidin juukseotstele panema veel eraldi mingit vahendit ning ikka ei saanud ligilähedaseltki sama tulemust, mille teeb Rabarberi mask üksinda. Ma lihtsalt tahaksin teha suure kalli inimesele, kes selle toote välja mõtles ja valmis tegi. Lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiii tänulik talle!
Isegi patsikummid jooksevad ise juustest välja ja ma ei pea enam pusima, et neid kätte saada 😀 Varem oli aegajalt tunne, et pean patsikummi peast ära lõikama (mul need telefonitraadist tehtud juuksekummid, hoiavad hästi, sellepärats kasutan) 😀
Oot, mis kell külla võib tulla? Ja rabarberimaski peab proovima. Müüdud!
No millal tahad tulla? Ohtuti kodune:)
Pingback: Kiidan ka – Ebapärlikarp