2.päev: ah õigus, täna tuleb lühike sõit

Tegime hommikul pool kaheksa silmad lahti ning hakkasime oma kodinaid kokku pakkima, et Norra poole sõitma hakkama. Ees ootas kaheksa tundi sõitu. The usual! Ja siis tuli mulle meelde, et me ei sõida üldsegi mitte Lillehammerisse, vaid Oslosse, kuhu on kõigest kuue tunni autosõidu tee. “Ah, täna tuleb ju vapsee lühike sõit!” tuletasin ma endale meelde ja nii ei hakanudki me enne kella 11 liikuma. Igal juhul oleme enne pimedat kohal.

Lillehammerisse autosõit läheb iseenesest ka kiiresti, see kaheksa tundi tundub kuidagi nii sups ja kohal, ainuke ebameeldiv osa on viimased paar tundi kui jääda pimeda peale, sest tee on käänuline metsatee ja meile on vähemalt kolm korda seal põdrad ette jooksnud, nii et seda osa tuleb venida 70km/h.

Naljakas tegelikult, kuidas mõiste “see on nii kaugel” on nii suhteline. Viis kilomeetrit Keilast Ussipessa tundub nii kaugel, aga 500 km Stockholmist Oslosse on käkitegu. Ida oli täiesti imetlusväärne reisikaaslane, laulsime terve tee oma lemmiklaule kaasa (mina kõvasti ja valesti, Ida nagu väike ingel) ja tegime reaalselt vaid ühe kümneminutilise pausi kogu tee jooksul. OOTD postitus tuli ju ka ära teha:D (Aga no see riietehunnik, mis ma Idale skoorisin neljapäeval, on lihtsalt nii imearmsaid asju täis, et patt oleks pildistamata jätta).

21984166_1515458981825974_2050396056_n

Tänane hotell ei ole teab mis pärl, aga ma teadsin seda juba ette, mis meid ootamas oli. Samas hinna ja kvaliteedi suhe on paigas (kui välja arvata parkimine, mis maksab pea 30 eurot ööpäevas ehk pool kogu toa maksumusest), asukoht on väga hea, parkida on lihtne ja kui peaks vaja olema, siis kesklinn on kiviviske kaugusel, metroo paarisaja meetri kaugusel.  Ja Munchi muuseum samuti. Minu jaoks annab hotellile plusspunkte. Kahju, et seekord pole aega selle külastamiseks.

Teate neid expectations vs reality pilapostitusi lastega reisimise kohta? Ma võiks ka sellise teha, ainult et reality on Idaga reisimise puhul veelgi ägedam kui expectations. Jumalast pull kuju ja kihvt reisikaaslane on! Vahepeal ajab nats pahaseks muidugi ka oma kärsituse ja miljon miksiga, aga halloooo laps ju.

22014743_1515458951825977_1953501065_n

 

God how I enjoy having a car! No extra planning, just to wake up, sit in the car and drive from Stockholm to Oslo. 6 hours and 555 km – piece of cake! Funny how 5 km from my house to nearest town seems so far, but 555 km seems like nothing. 

We were actually supposed to drive to Lillehammer, but I remembered that I have a very early meeting in Oslo so it sounded reasonable to stay in Oslo. I also got a great deal in Central City Apartments, so instead of driving 180 km back and forward, we stayed in Oslo already today. 

The hotel is no Grand Hotel, but I have stayed here before also and knew what I get. Except I did not remember that the parking costs almost as much as the room and it irritated me a bit. Otherwise I think the hotel gives good value for the money, it has a perfect location (ps: Munch museum is some hundred metres from the hotel) and the rooms are clean and spacious. No shared bathroom either.

Tomorrow will be filled with meetings and then…Lillehammer here we come!

 

 

8 thoughts on “2.päev: ah õigus, täna tuleb lühike sõit

  1. viimane lõik: meil täpselt sama! also ei saa aru väljendist “puhkus lastega pole mingi puhkus” wtf? kuidas? lastega hotellipuhkusel olles läheme kl 21 magama, kodus teeme vähemalt keskööni, tihti öösel kahe-kolmeni tööd või remonti või voldime pesu või… kas teistel inimestel pole kodus palju kohustusi, et nad lastega reisil olles rohkem ei puhka kui kodus? ma ei saa aru… 😀

    • Et lõpuni aus olla, siis beebi-Idaga puhates oleks ma küll öelnud, et “puhkus lastega pole mingi puhkus”, sest ma (me) olime reaalselt magamata kogu aeg ja see oli harjumatu ning kurnav aeg. Aga lapsed on õnneks/kahjuks erinevad.
      Kui aga rääkida veidi vanematest lastest ja puhkusest, siis mulle tundub, et puhkus lapse/lastega on rohkem puhkus mitmel põhjusel. Esiteks keeradki koos lapsega kell üheksa magama, mida kodus ei teeks. Teiseks tänu lapsele saab rohkem tehtud/nähtud. Täiskasvanute seltsis oleks lihtne oma tagumik restorani maha potsatada, aga lapsega päris nii ei saa ja saabki rohkem tehtud. Ja kolmandaks laste huumor ja uudishimu…no lihtsalt saab pulli.

  2. Minu poolt ka teemaväline küsimus aga olen märganud, et osad postitused kirjutad inglise keelse tõlkega. Miks, kes on Sinu blogi ingliskeelne lugejaskond?

Leave a Reply to estonianwithabackpackCancel reply