Mõnikord tundub mulle, et mehed on juhmid ja mõistmatud, või siis täpsemalt öeldes minu mees. Või me saame asjadest erinevalt aru ja siis lähme tülli. Nagu eile. Marek oli kokku leppinud mull autoremondi aja, mille peale mina vihastasin, sest ma ei suutnud aru saada, kuidas ma sinna peaks jõudma. Marek vihastas vastu, et miks ma ALATI lükkan asju edasi ja see võtab ju vaid tunnikese. Enne seda oli ta nähvanud (või nii vähemalt mulle tundus), et miks pesu on nöörilt veel korjamata on. Ja mul kees kõik üle.

Mul on teoreetiliselt puhkus. St puhkus Norrast ja poest, AGA lisaks poele teen ma veel asju, mis tähendab kodus töötamist ka siis kui mul on Norra poest puhkus. Ma jäin mõtlema, kas kodus töötamist ei peetagi tööks, et see, et mul on vahepeal võimalus koivad päikse käes välja sirutada või Idaga lilli korjata, teeb minu tööst automaatselt tilulilu, mis ei väsita? Või et blogimine, mille eest ma tasu saan, on selline hobi, mida peaks tegema öösel, mitte päevaajast? Ja et kodus töötades on elementaarne, et ma jõuan ka kodu koristada, pesu pesta, süüa teha, autoremondis käia. Seda kõike Idaga koos või Ida kõrvalt. Ja jõuame tüliõuna – autoremondini. See võib võtta küll tunnikese, AGA edasi-tagasi sõiduga läheb üle kahe tunni. Lisaks harjutan ma Idat lasteaias käimisega, sest teate, kuigi ta võiks minuga koos ka kodus olla kui Eestis oleme, sest ma saan tema kõrvalt töö tegemisega isegi hakkama, aga 1) see poleks aus tema suhtes, et ma temaga ei tegele ja 2) ma pean aegajalt käima koosolekutel. Eelmisel nädalal käisin ma temaga töövestlusel, ei ole just kõige lihtsam, homme peaks ma minema hommikul koosolekule, päeval tegema tööd, lõuna ajal minema töövestlusele, Idaga lasteaias käima – ma ei suudagi välja mõelda, kuidas seda kõike teha, hakkama saab ikka, aga siis mind vihastabki siniseks kui mulle jääb mulje, et mu kodune töö on justkui vähem oluline. Ja ma peaks rohkem jõudma. 

Ideaalis ootasin ma muidugi tädi Marit meile külla, et saaksin natuke puhkuse ajal ka endale aega näpistada, näiteks oma kulmud korda teha ja/või juuksurisse jõuda. No ei tulnud kedagi, mis seal ikka, ma ei saa ka midagi ette heita, sest Ida on meie “rist ja viletsus” ning ilmselt ei saagi sellest aru saada enne kui endal laps, oled arvestanud lapsehoidjaga, aga seda ei tule. 

Ahjaa, alati tuleb mulle selliste halapostituste peale kommentaare, et no aga jäta oma blogi kirjutamine ära. Selle postituse peale olen ma “kulutanud” 15 minutit (olles Idaga lasteaias ja nö peidus) ning ausalt – kas mul mõni hobi võib olla?