See on nüüd see koht, kus ma päriselt luban, et ühtegi sünnipäeva mina rohkem ei korralda. Aga ma täpsustan seda lubadust – ühtegi talvist sünnipäeva ma ei korralda. Teisi sünnipäevi võib korraldada küll.
Nii nagu ka Mareki 45. sünnipäev sai peetud ekstreemsetes oludes, sai ka seekordne pidu peetud ekstreemse ilmaga. Ja lausa nii ekstreemsega, et paljudel jäi jäävangis olemise tõttu peole tulemata. Midagi pole teha kui meri on jäätunud, laev ei sõida ja sa elad Prangli saarel. Lisaks veel ootamatud haigused ja külmetused, mis ei ole talvel kuigi üllatavad. Aga kui hakkad pidu suvel planeerima, siis ei oska selliste asjadega arvestada. Kuigi võiks. Eriti kui võtta arvesse eelmise sünnipäeva kogemust. Seda sünnipäeva jäävad meenutama siis metsik lumetorm, kiilasjääga kaetud käänulised teed, laupäeval -30,5 külmakraadi ja loomulikult ka jäävangi jäänud külalised.
Sa neid saapaid välja ka laenutad või;)? Seelik on ka päris nupsik seal juures. Üldse, sa näed taas kord kõige stiilsem peoline välja, minu lugupidamine:)
Ja kust te Marekile sellise pükstüki saite?
Andsin juba edasi ristitütrele, kuigi need talle mingi neli numbrit suuremad. A mine tea, vbla saab kusagil kasutada veel. Seeliku sain mina Mari-Leeni käest ja púkstüki otsa sattusime Kadaka kirbukas taiesti juhuslikult.
Ja no ma muidugi tänan komplimendi eest. Iseenesest oli vahva Barbie olla, aga ma hiljem tavariietes tundsin end kordi mugavamalt:)