Nagu lubatud siis algavad paljud minu lood lausega “see üks kord, kui ma Herlinguga proseccot jõin”. Nii ka see lugu. SaunafESTil nagu te juba teate. Kuidagi tulid jutuks peod ja üllatused, see, et mina nende fenomenist aru ei saa, aga vot see Marek, et tema on kohe teisest puust, talle meeldivad nii peod kui üllatused. Herling kiitis takka, et talle ka ja et talle küll meeldiks kui keegi talle üllatussünnipäeva korraldaks.

Enne kui ma sõnasabast kinni sain, olid mu huulilt õhku tõusnud kuldsed sõnad. “No aga davai, teeme ära, mis see siis teha on, ma korraldan!” Hommikul mõtlesin muidugi, et miks mina sellist asja lubasin. Mina, kellele ei meeldi ei peod ega inimesed? Miks? Aga lubadus oli antud ja kuigi ma mõtlesin, et minulik oleks õigel päeval öelda, et üllatuspidu on see, et pidu ei ole, sest mul läks meelest, asusime me organiseerima.