Lugu sellest, kuidas ma heas tujus olin

Mõnikord on ka selliseid päevi kui ma ei ole närvis. Vaid olen hoopis heas tujus ja heldin. Põhjuseks see kord ei midagi mud kui minu sünnipäev. Mis on omamoodi veider, sest mu sünnipäev ei ole just midagi sellist, mis mind heldima paneb. Mis seal ikka tähistada eksju. Eriti maailmas, kus me hetkel elame.

Aga võta näpust. Sel aastal oli kuidagi eriline tunne. Mitte kunagi varem ei ole ma nii hinnanud seda vaikust, rahu ja päikesepaistet kui nüüd. Istuda vaikselt nagu vanajumala selja taga, lugeda raamatut, grillida, vaadata Ida etteasteid, vangutada pead Dexteri lolluste peale ja nautida vaikust – kõik see, mida ma olen võtnud iseenesestmõistetavalt ja mis aastal 2022 sugugi iseenesestmõistetav pole.

Leave a Reply