Nojaa. Selles mõttes, et ma olen nüüd näinud küll, mis saab kui kokku saab seltskond naisi, kes joovad suurtes kogustes proseccot ja eks ma pean ausalt tunnistama, et täitsa kohe kardan seda detsembri alguses toimuvat suvelõpu pidu. Jap, lugesite õigesti – suvelõpupidu, mis toimub detsembris. Lihtsalt varem ei olnud kellelgi vaba aega ja muudkui nihutasime seda pidu edasi. Kuni jäigi detsember.
Mitte et ma teaks, mis see suvelõpupidu tegelikult on, sest see on meie perele esimene kord. Kuidagi lihtsalt juhtus nii, et esmalt nihverdasime me end perekond Mesidele sõbraks, siis nihverdasime end nende sõpruskonda ja nii me muudkui nende ja nende sõprade üritustest osa võtamegi.
Ei sobi meie kastanid!!! Mind suutis kunagi üks töökaaslane (mees, lurjus selline, naerab vist siiamaani 20 aastat) 🙂 ära lollitada – pani meie tavalise kastanimuna mikrouuni, ajas soojaks ja soovitas hammustada … Midagi nii kohutavalt kibedat polnud ma elu sees maitsnud. Sültasin vist oma pool tundi kraanikausi kohal, noormees aga “irnus nigu obene” 🙂
Seda ma arvasin, muidu ammu ju oleks kasutuses. Iseenesest kahju. Mitte et see kastan nüüd mingi eriline maitseelamus on, aga omamoodi siiski ja mul tekkis nii tahtmine teada saada, kuidas nad maitseks siis kui seal oleks peal veidike soola ja võid nt. Aga noh…ei hakka kodukastaneid siis ahju ajama:D
Mulle tuli meelde praegu “Malev” film, kus Eestimaa hõrgutavaid konnasid silmas pidades siin ühes lõunamaalased ringi luusisid 🙂