Ma saan kallitest firmamärkidest orgasmi

July 22, 2018July 22, 2018 / Eveliis / 16 Comments

Sõbranna saatis mulle selle artikli lingi ja te ei kujuta ette, mitu erinevat mõtet mul seda lugedes peast läbi käis. Et lõpuni aus olla, siis ka mina armastan firmamärke, aga sinnani ma veel jõuan. Ma lugesin seda artiklit ja mõtlesin, et 1) pole ime, et blogijaid peetakse idiootideks 2) ma hakkan nõustuma Perekooli kägudega, kes väidavad, et blogivad vaid need inimesed, kel millestki (kasvõi mõistusest) puudu on 3)kas kõik müügiks, selles mõttes, et kas inimene ongi nii pinnapealne ja loll või vaid provotseerib, et uuesti kuulsaks (?) saada 4) kas see ongi see kuulsus, mille poole me (?), blogijad, püüdleme 5) kas nii lihtsalt toodetaksegi uusi staare – varsti hakkame nägema lugusid staar-blogija Madisest. Vist said kõik mõtted kirja, mis mind seda artiklit lugedes valdasid, nii et liigume edasi sinna kallite firmamärkide ja orgasmide poole.

Ka mina külastasin Pariisis Louis Vuittoni poodi. Jäi tee peale ette, olime ämmaga kahekesi, aega oli, mõtlesime, et miks mitte uudistada, mille pärast sabas seistakse. Nats tuli isegi nostalgia peale. Kohe kui kusagil saba oli, pidi kenasti ritta mindma, sest äkki on midagi head. Aga see selleks.?Seisime sabas ära nagu teised ja ausalt mõtlesin ka, et mis tunne oleks istuda sinna laua taha, juua šampust ja kohvi samal ajal kui teenindaja mulle hinnalist 3800eurost kotti näitaks (kindad käes, et seda kaitsta), öelda siis, et jah see sobib ja jalutada välja suure oranži LV logoga kandekotiga. Ma pean ka ausalt tunnistama, et pooled LV asjad mulle ei meeldiks kui seal poleks peal maailmakuulsat logo. Sama ka paljude teiste luksusbrändidega. Ma ihalen endale Gucci kotti, kuid ma ei ole kindel, et kott mulle meeldiks kui seal poleks tuntud logo peal. Fun fact – sain kunagi endale Versace käekoti, väga ilusa kujuga kott oli, vaid kuldne logo oli mu meelest liiast. Kangutasin selle sealt küljest ära. Kui hiljem sain teada, et tegu oli Versace logoga, õmblesin selle niidiga tagasi koti külge. Nii et ma selles mõttes ei saa staarblogija Madise üle irvitada, sest mulle meeldivad ka teatud brändid ja logod ja isegi nende kinkekotid.

Aga. Logode hullus – kui isegi teksapükstele pidi rihma panema peale nii, et pükste firmamärk näha jääks ja “kogemata” särgiäär üles unustada, et kõik ikka kindlasti seda näeksid, jäid minu puhul 1990-aastate lõppu/2000-aastate algusesse. Nui neljaks pidin ma jalga saama Iceberg teksad ja Versace pluusi, sest püha issand jumal kui keegi peaks arvama, et ma ei saa neid endale lubada. Tegelikult ei saanudki, minu tollane poiss-sõber pidi tegema kõik selleks, et saaks mulle soovitud riideesemed osta. Just selline 1000% harakas ma olin. Nagu ka 97% teistest väikestest linnadest pärit tüdrukuid, kel oli vaja midagi tõestada.

Normaalsed inimesed kasvavad sellisest näitamisest välja ja kuigi ka mind on Norras juba ootamas pakk uute Marimekko papudega, ja ma ei jõua ära oodata, kuna need kätte saan, siis ausalt – mul oleks piinlik mu elu tipphetk oleks postkontorisse pakile jätele minek, et saaksin sealt tuntud nimega kotikesega välja jalutada. Kuulutaksin tervele maailmale, et nüüd on mu maailm palju täiuslikum, sest mul on Instagramis näitamiseks uued jalavarjud. Või et ma teeks endast pilti DKNY kotiga, tunneksin elevust Michael Korsi saadetise üle nagu oleks taevast mannat sadama hakanud. Mul on elu jooksul olnud n+1 DKNY ja MK riideeset, on ka praegu, aga need ei ole ju luksusbrändid, millega eputada? Ma pigem varjan oma MK asjade logosid, sest ma ei tea…kuidagi piinlik on näidata, et mul ka.

Mulle meeldivad tuntud ja kvaliteetsete firmade riided ja kotid ning jalanõud, aga ma ei taha, et need kaugelt karjuksid firma nime. Ma ei taha seda näidata. Kallimad ja kvaliteetsemad märgid annavad mulle lihtsalthea enesetunde ja – enesekindluse (nagu hea pesu, mida me ju ei välguta, aga mis annab hoopis parema enesetunde). Mu meelest on firmamärkidega eputamine kuidagi nii eilne päev. Aasta 2000 kui võitis see, kel oli kõige suurema Armani kirjaga valge t-särk. Praegu tundub mulle, et võimalikult nähtavaid firmamärke kannavad just inimesed, kes tegelikult seda endale lubada ei saa. Kes tahavad tõestada, et nemad ka. Või inimesed, kes ongi nii lollid, et tekitavad tänu firmalogodega kottidele sotsiaalmeedias oma võltsmaailma – vaadake mind, ma olen parem ja elan paremini kui sina.

13.päev: Sa tead, et oled disainipealinnas, kui…

October 5, 2017October 5, 2017 / Eveliis / 5 Comments

Noh, olen ma siin avanud oma kõige isiklikumaid mõtteid ja kogemusi (küll teatud põhjustel parooliga) ja olnud mitterahul, aga siis viib töö mind Kopenhaagenisse ja ma mõtlen, et kuidas saab üldse mitterahul olla kui mu tööks on põhimõtteliselt reisida mööda Skandinaaviat, käia mööda poode ja elada hotellides. Ma ütlesin muidugi “põhimõtteliselt” ja see ei tähenda sugugi seda, et mu töö seisneks vaid nendes kolmes eelnimetatud tegevuses, mitte et see oleks oluline, aga igaks juhuks mainin. Üldistus noh.

Igatahes jõudsime me peale tormist ööd Kopenhaagenisse. Kampsuniinimestele toetust avaldades (eilsete kommentaaride ja teemade valguses) tõmbasin selga oma uue lemmikkampsuni. Või mis uue, ikka taaskasutusest leitud. Kellegi vana on kellegi uus. (PS: Kadi, suur tänu, et sa neid saapaid nähes minu peale mõtlesid. Need on oivalised. Järgmine kord kui Mulberry kotti jälle näed, palun mõtle ka minu peale.)

GPS näitas et ma olen ikka Oslos ja keeldus koostööd tegemast, iPhone´i maps läks samuti lolliks, nii et ühel hetkel leidsin ma end juba teel Malmösse. Mul ei olnud ju õrna aimugi, kus üks või teine tänav on ja uskuge mind ma pidin ikka päris palju seiklema kui GPS jälle pidli tasku viskas ja iPhone tühjaks sai. “Aah, kas sa jälle sõitsid valesti?” küsis Ida mult pidevalt kui ma hambaid krigistades ja sisemiselt vandudes mingi ebamäärase rahulolematust väljenduva heli kuuldavale lasin üle huulte.

Vaatamisväärsusteks meil aega ei olnud, aga selleks, et Kopenhaagenisse armuda, piisas juba vaid paaril tänaval jalutamisest, butiikide vaateakende vaatamisest, inimeste jälgimisest. See linn on lihtsalt imeline! Ja sa tead, et sa oled disainipealinnas, kui esimeses second hand poes on lademetes ikoonlisi brändirõivaid.

Kui töökohtumised tehtud, oli meil aega natukene linna peal ringi patseerida. Ma ei tea, kui kaunid ja šarmantsed saavad veel vaatamisväärsused olla kui paar tavalist tänavat, poodi ja kohvikut mind linna armuma panid. Ida oli kohtumistel äärmiselt tubli ja seepärast sai talle lubatud, et ta saab mänguasja poest endale midagi valida. Täiesti juhuslikult sattus esimeseks poeks meie teel Prik mänguasjapood ja jeerum – oli see alles pood. Ma oleks ise sealt pooled asjad ära ostnud. Ja ma ei tea, kas Idale või endale.

Kopenhaagenist ära sõites oli mul kaks valikut – Malmö või Odense. Kui mõelda sellele, et tahan homme kl 22 laevale jõuda, oleks Malmö olnud targem valik, aga samas oli ka Odenses üks potentsiaalne klient. GPS näitas vahemaaks Odensesse 164 km. See ka mõni vahemaa, mõtlesin ma ja nii me suuna sinnapoole võtsimegi. Üle silla. Võimas. 18 km pikk. Tuul oli sillal nii tugev, et kui seal ikka 110km/h tunnis liikudes mõnest rekkast möödusid, võttis võbelema küll auto.

(Pilt ei ole tehtud 110km/h sõites. Aga autoroolis on see tõesti siiski tehtud.)

Tee peal (mitte autoroolis) otsisin ma meile netist hotelli. Valik jäi Ansgarshus motellile, hinna ja piltide järgi tundus kõige parem valik. Ma ei saaks rohkem rahul olla. Nii sümpaatne maja, oivaline vastuvõtt, ruumikas ja kena tuba, rõdu, asukoht linnakeskusest kolme minuti kaugusel. Suurepärane valik, julgen käsi südamel soovitada. Kui nuriseda, siis ainult selle üle, et fööni ei ole, aga see on juba natuke norimise moodi.

Ei saa öelda, et ka Odense jaoks meil seekord liiga palju aega oli, et vaatamisväärsustega tutvuda, ent ometigi julgen ma selle linna kohta, et see on ääääääärmiselt šarmantne. “Ida, palun tule, me peame veel ühes kohas ära käima!” ütlesin ma keskmisest tiba kõvema häälega kui ehk sünnis, “meil on pärast veel aega küll.” “Jah, pärast on aega küll,” vastas mulle sulaselges eesti keeles mitte Ida vaid jalgrattaga noormees minu kõrval. Igas sadamas (linnas) on eestlane. Ilm oli imeline ja kui minu jalad ei oleks väsinud olnud (hmmm….huvitav, mida Ida jalad siis pidid tundma?), oleks me ilmselt veel ringi jalutanud, aga ma lihtsalt ei jaksanud enam. Ostsime poest maailma kõige rikkalikuma võileivakarbi ja veel mõned kohalikud delikatessid (hinnad on Norraga võrreldes ulmeliselt soodsad või mulle lihtsalt tundus nii) ning kolistasime tagasi hotelli.

Odense – see vähene, mis me nägime, jäi küll südamesse. Loodetavasti on põhjust siia tagasi tulla!

Ülikoolis feilisin ma lõputöö kaitsmisel (vähemalt osaliselt ma usun) taanikeelse oponendi tõttu. Ma ei saanud suurt midagi aru, mida ta rääkis. Seepärast pole ma oma suulise taani keele oskusega mitte väga keksida julgenud, vōi mis suulise oskusega, pigem ikka arusaamisega, sest kes see ikka seda keelt rääkida oskab. Nadi oleks aga ka olnud inglise keeles rääkida. Sain enda üllatuseks väga hästi hakkama (aga kuidas on taani keeles “head aega”?) Õhtul uudiseid kuulates ei saanud muidugi sõnagi aru jälle.

Oo(t)d second hand´ile

May 8, 2017May 8, 2017 / Eveliis / 4 Comments

Nagu ma Ostustopi grupis juba kirjutasin sattusin ma eile esimest korda Telliskivi Kirbukasse ja ei saanud sealt kuidagi lahkuda ilma paari kleiti ostmata. Need karjusid minu nime. Üks neist maksis kaks eurot, teine kümme. Pean ka ütlema, et Ostustopi eesmärk ei ole (minu jaoks) üldse mitte midagi tarbida, vaid tarbida mõistlikult, osta kvaliteetseid asju, mida ei pea kogu aeg välja vahetama ning propageerida taaskasutust.

Tallinn on nii mõnusaid kirbukaid ja second hande täis, et ma pean ütlema, et pärispoes ostlemisest hoidumine tuleb mul ilma igasugu pingutamiseta välja. Ma lihtsalt ei näe põhjust ostukeskustesse minemisekski. Mul tuleb kananahk peale kui ma mõtlen perede peale, kelle jaoks meelelahutus või perega koos millegi tegemine on mööda kaubanduskeskusi rallimine.

Näitan teile siis üles ka oma viimase aja või lihtsalt lemmikud sekkarileiud. Et te ei arvaks, et need komplektid on kõik eile ostetud, siis oh ei, näiteks pruuni nahkpintsaku ostsin ma Tartust kirbuturult kolm aastat tagasi ühe euro eest. Üks mu lemmik riideesemeid.

Ma tahaks näidata ka asju, mis ma Idale leidnud olen, kuid millegi pärast on mu üha enam tunne, et (kuigi ta jumaldab pildistamist), ei ole minust aus tema ootd´e väga tihti näidata, sest ajalugu on näidanud, et osade lugejate viha minu vastu kantakse üle ka lapse peale ja ta ei ole seda ära teeninud. Ta ei ole tsirkuseloom ning ma püüan teda säästa võimalikust tulevasest koolikiusamisest.

Lilleline kleit – 10 eurot Telliskivi kirbukas

Teksajakk – Uuskasutuskeskus 2,80 eurot

Kleit – Telliskivi kirbukas 2 eurot

Kott – Telliskivi kirbukas 2 eurot

Kingad – Uuskasutuskeskus 3 eurot

Pintsak – Humana 4 eurot

Valge T-särk – Humana 1 euro

Valged tossud – Uuskasutuskeskus 5 eurot

Nahkpintsak – Tartu kirbuturg 1 euro

Valge kleit – Uuskasutuskeskus 4 eurot

Ühtlasi pean ma kurbusega ütlema, et pean ära jätma Swap ´til You Drop riietevahetusürituse 14.05 Vääna Seltsimajas. Kahjuks peeti seda asukohta siiski liiga kaugeks, ei ole päris öko sõita autoga nii kaugele kampsuneid vahetama ning mul ei ole kesklinnas ühtegi kohta välja pakkuda. Kui keegi oskab kohaga aidata, siis see oleks muidugi vahva, AGA seniks jagame oma riideid selles samas Ostustopp2017 FB grupis. Liituge julgesti ja jagage. Mina panin esimesed oma riided vahetuseks üles. Vastu tahan valgeid t-särke. Ja kui uue portsu lisan, siis hakkan lootma, et ehk kellelgi seisavad nukralt kasutult nurgas igasugu trenniriideid.

*****

When you vist Tallinn and plan shopping here, I have to tell you a little secret. There are so many cool second hand shops in town that You do not need to go to “regular” stores or shopping malls at all. Here are some of my favorite pieces from different second hand shops. Click on the name of the shop under photos to see their homepage. Happy second hand shopping in Tallinn. And feel free to join Ostustopp2017 (Shoppingstop2017) in Facebook where we share our best findings from second hands and also swap clothes until we drop:)

Talken Design TILLUKE KINGILOOS

December 1, 2016December 3, 2016 / Eveliis / 17 Comments

Talken Design (LINK) imelisi vineerist riiuleid teavad vist kõik, kes natukenegi Eesti disainist huvituvad või kasvõi poole kõrvaga kuulnud on. Kui me Norras need poodi seina panime, siis inimesed käisid neid põhimõtteliselt nagu muuseumieksponaate vaatamas. Uhke tunne oli öelda, et Eesti käsitöö.

Kasevineerist selgejoonelised ja lihtsa disainiga tooted on mõeldud teadlikule kliendile, kes soovib endale osta asju päriseks, hinnates kestvat ja ökoloogilist materjali. Tooted ise leiad SIIT. Valikus nii seina- kui põrandariiulid.

Küll aga ei teadnud ma seda, et Jana ka kotte valmistab. Minu truu “märss” oli just otsad andnud ja kuigi ma olen pöördunud seljakotiusku, siis aegajalt on ikka “märssi, kuhu kogu elu mahub” ka vaja. Minu rõõm oli piiritu kui päkapikk või kärsitu jõuluvana mulle sellise pruuni nahast isendi kinkis. HAPPY!

Sellised kotid jäid veel valikusse:

Lõpetuseks sain ma teada, et Jana valmistab ka nahast kõrvarõngaid. SELLISEID:

No vot ja üks paar (kumba soovid) lähebki kõikide kommenteerijate vahel täna loosi. Ei midagi uhket ja kallist, kuid minu meelest äärmiselt stiilset ja kaunist. Kodumaist. Mulle meeldib selline stiil. Ja kuna mul õnnestus ära kaotada üks oma Ti Sento kõrvarõngast, st alumine osa, siis võib-olla oligi see märk, et ma olin noid juba liiga kaua kandnud, et aeg oleks (need tegelikult Idale kunagi edasikinkimiseks ostetud) rõngad kappi panna ja mõnda aega vahelduseks ka stiilne olla.

Kirjutage siis kommentaaridesse midagi (kena) ja ilusat esimest detsembrit. Meie lähme nüüd jõulutänava avamisele ja jõuluvana-rongkäiku vaatama.

17 eurot? Palju või vähe?

November 4, 2016November 4, 2016 / Eveliis / 11 Comments

Nagu ma rääkisin käisin ma Idale villakombet otsides ka paar second hand poodi läbi. Ma olen oma garderoobi nii tühjaks teinud (ja antidepressantide tarbimisel peab jälgima kehakaalu, kahjuks need kipuvad kaalu tõstma), et ega mul suurt midagi enam selga panna polegi. Kui siia lisada veel killuke naiselikku edevust, et ikka tahaks ju aegajalt midagi uut, siis tulemuseks ongi see, et ma “laristasin” ära 15 eurot, aga mu kapis on mõned uued asjad, mida omavahel ja olemasolevatega kombineerida, nii et laias laastus sain ma endale päris mitu uut rõivakomplekti.

Teksakleit: 3 eurot. Vabalt saab kanda ka pükste peal pikema pluusina.

Mulle sellised teksakitlid meeldivad. Need on praktilised ja sobivad igal aastaajal kanda. Sellel konkreetsel oleks võinud veel pikad varrukad ka olla, siis oleks täiega rahul.

Hall kampsun: 3 eurot.

Must seelik: 3 eurot

Linane seelik: 3 eurot, topp ja nahast käekott varasemad second hand leiud, mõlemad 1 eur

Saapad: kolm eurot

Ma ei teagi nüüd, saab seda siis laristamiseks või raha kokku hoidmiseks nimetada, kuid mina kutsun küll kõiki üles taaskasutusele. Taaskasutusel on ikka päris palju plusse kiirmoe ees. Omanäolisus ja väiksem ökoloogiline jalajälg vaid kaks neist;)

Go Pokemon OOTD

September 7, 2016 / Eveliis / Leave a comment

Ei, ma ei ole tegelikult nii moodsaks hakanud, et Pokemone taga käiks ajamas, AGA me leidsime öhtusel jalutuskäigul graffiti, mis ma arvan, et kujutab seda moodsat hullust. Kas ma panin täiega mööda?

Ja tegelikult ei ole sellel postitusel muud eesmärki kui uhkustada oma tänaste Ting og Tøy poe (osade) ostudega. Mäletate, ma tutvustasin seda poodi SIIN ja SIIN. See pood on olemas ka Lillehammeris ja kuna ma tean, et seal on päris muljetavaldav cd-de kogu, siis ma lootsin, et ehk seal mingil pöhjusel on ka kassette. Ei olnud, AGA ma sain VIIS HOOAEGA (!!!) “Mad Meni” ehk MINU UUT (mis sellest et see tegelikult on juba täiega vana) täielikku lemmikseriaali viie euro eest. Jah, üks hooaeg = 1 euro. Uskumatu.

Lisaks paar hilpu kokku KÛMNE EURO eest. Esimest outfiti näete siin. Pildid on kehvakesed, aga teate, kui pildistajat ei ole, siis ise endast pilte teha on…noh ma ei viitsinud väga pingutada ka, aga edevus ja vajadus eputada ei lasknud oodata, kuni möne pildistaja leian.

Minu outfit: Pluus 3 eur, seelik 3 eur, mölemad Ting og Tøy Lillehammer; kingad 20eur, tutikad MK, Buduaari turult; nahast käekott 1,50 eur Vintage Humana Tallinn.

Ida kleit: H&M, 1 eur, kohalik loppemarked

//No, we didn’t go hunting Pokemons, but I guess this is a graffiti of Pokemon hunt we found on our walk today. Am I right? And this post has no otherpurpose than to brag about what I found in Ting og Tøy Lillehammer today. I have talked about this shop (in Moelv) before also HERE and HERE. I went to Lillehammer shop in hope of finding some old cassettes, they have impressive collection of dvds and CDs. I did not find any cassettes, but I got 5 seasons (!!!) of the best TV series “Mad Men” for 50 kroner. Yes, 50 kroner for 5 seasons. Crazy!

And some clothes came home with me as well. 100 kroner all together, here you see the skirt and blouse bought today. Bad photos I know, but I felt too vain and excited to wait until I will find someone to take photos. Skirt 30 kroner, blouse 30 kroner, the leather handbag I purchased in Vintage Humana last week for 1,5 euros and the shoes are two year old MK shoes bought brand new on a “loppemarked” in Estonia for 20 euros.

Ida’s dress is a local “loppemarked” finding for 10 kroner.

I died (of jealousy) and went to heaven

September 4, 2016September 4, 2016 / Eveliis / 10 Comments

See on nüüd üks selliseid postitusi, kus ma ütlen ausalt, et ma tunnen iga keharakuga kadedust. Ja mul ei ole seda isegi häbi tunnistada, sest no mis ma ikka teen kui sellised tunded mind valdasid peale “historisk hage” (ajalooline aed) külastust Sveinhaug Gård’ is (LINK). See on minu absoluutne uus lemmikkoht Lillehammeri kandis. Oligi juba aeg, sest kuigi Maihaugen on ikka kindlalt top 3-s, siis natuke “värsket verd” kulus ära. Godværskafè (Hea ilma kohvik) on lausa geniaalne ja toit hellitab köhtu nii minusugusel kui taimetoitlasel. Koht ise asub Moelvist ca 2 km, nii et kui siia kanti satute SUVEL (sest aed ja pansionaat olid sel nädalavahetusel viimast korda sel aastal avatud; talveperioodil saab majas ööbida kui koos viieliikmeline grupp vöi broneerida seda üritusteks), siis see on koht, KUHU PEAB MINEMA. Miks? Ma ei oska seda sönadesse panna. Vaadake parem pilte. Mina olen armunud! Ja kade! Kade, sest sellest ajast kui kunagi “ökovanaema ja Martin” sai kirjutatud, olen ma alati salamisi millestki sellisest unistanud. Küll tagasihoidlikumast versioonist, kuid siiski. Laiem pilt on unistusele üsna sarnane.

PS. Galeriis oli parasjagu ka Elena Engelsen skulptuuride näitus. Tema köige tuntum teos seisab aga ilmselt Oslos. See sama “Tiigrilinna” tiiger, kes talupoegi suurlinna eest hoiatab Oslo S ees.

All my body is full of jelousy right now and I am not even ashamed of it. After visiting the most wonderful farm yard these are the feelings. Cannot help it. I will probably dream of of owning this place tonight, because I must confess that a place like this has been a dream of mine since I published “Eco granny & Martin” children’s book. A more modest version of course, but the wider picture is exactly something like this. I AM IN LOVE. And I tell you that this is my new favorite place in Lillehammer region. Maihaugen still is in top3, but a bit of “fresh blood” was needed. Sveihaug gård (LINK) approximately 2 km from Moelv is a PLACE YOU MUST VISIT. It’s like dieing and going to heaven. If you of course like this historical romantic places. If not, well then it’s not for you. It is opened in summertime (this weekend was unfortunately the last this year) and there is also a pensjonat for accomdation. Definately a place where I wish to stay now. In winter period it is opend for groups (min 5 people). Can I please have my 40th birthday there, dear God? Or Santa?

The “Godværskafè” (Good weather Cafè) is such a cool concept and the food is local and different from what you usually are served in Norway (at least I have been).

I am pretty much dieing of envy, it is hard to describe in words how AMAZING it is, just take a look at the photos and you`ll understand what I mean.

PS: In the gallery there was an exhibition of Elenea Engelsen sculptures. Her most famost piece of work is in Oslo S – the Tiger of “Tiger City” saying “Watch out for big city, farmer!” Do you know the poem by Bjørnstjerne Bjørnson? You can read a bit about it for example here.

Minu kõverad jalad ja invajalatsid

August 26, 2016August 27, 2016 / Eveliis / 2 Comments

Selline poolrumal ema nagu ma olen, siis ma ei osanud kuidagi jälgida või isegi mõelda, et Ida valesti istuks. Ma ei pööranud üldse sellele tähelepanu, kuidas laps istub, ma ei teadnud, et on olemas õige ja vale asend. Aga siis on mul see sõbranna Heily, kes kõike teab ja tema juhtis selle aasta alguses mu tähelepanu sellele, et kui ma ei taha, et Ida tuleks x- või o-jalgade ja halva rühiga, siis ma peaks ta õigesti istuma õpetama. “Ah, selle pärast siis mul ongi kõvrad jalad!”hüüatasin ma mõttes ja olgem ausad ka mu rüht oli lapsena väga kehv. Kui me Rootsis tädi Lolal külas käisime, näpistas ta mind iga kord kui ma küürus käisin ja Enelini moekooli ei pannud ema mind sel põhjusel, et mul oleks õudselt potentsiaali olnud Eesti esimeseks supermodelliks saada, vaid selleks, et ma õpiks kõndima. Ma kipun ikka longu vajuma aegajalt, kuid mul on siiski tunne, et kõige hullem küürakas ma ka siiski pole tulnud. Kõverjalg aga ikka.

Sellest ajast kui Heily mulle märkuse tegi, olen ma püüdnud w-asendis istumist Idast välja juurida. Minu üllatuseks on ta väga tubli olnud ja kuigi ta ikka kipub unustama, siis kohe kui ma ütlen talle “jalad”, teab ta, et peab need õigesti panema. Rohkem saate w-asendist ja õigest/valest lugeda SIIN JA SIIN. See tähendas ühtlasi ka seda, et soovitav oleks talle muretseda ortopeedilisd jalatsid.Mõnikord lööb minus ikka välja nõukaajal kasvanud inimene, sest mulle seostuvad ortopeedilised jalatsid esimese hooga mingite pruunide rõvedate kapjadega, invakingadega noh, ja te ju teate küll, kuidas nõukaajal suhtuti kõike, mis polnud “normaalne”. Kamoon, isegi prillikandjaid ju narriti täiega, rääkimata siis sellest, kui keegi oleks mingeid invakingi kandnud. Ja sealt mul see seos ongi. Ma ei olnud rohkem süvenenud.

Minu suureks üllatuseks nägin ma Ülikooli apteegis müügil hästi nunnusid lastesandaale. Tšehhi firmalt Obuv Konsorcium (LINK). Ilusad, kvaliteetsest nahast ja üllatus-üllatus ortopeedilised. Hind oli neil üsna krõbe (50eur) ja te ju teate, et mina olen vana second hand loom, kes naljalt palju raha välja käia enam ei raatsi. Ma tahan küll, et igasugu tilulilu jalatsite kõrval oleks olemas kvaliteetsed jalatsid, aga neid ma püüangi saada võimalikult soodsalt. Viimati sain ma ju Crocsi kummikud 1 euro eest ja Viking kummikud veidi varem samuti. Ma tean, et jalanõu on oluline, aga ihnuskoi minus ei lubanud 50 eurot välja käia. Samas kui Ida veedab lasteaias suure osa oma päevast, sain ka mina aru, et ilmselt tuleb see väljaminek teha. Palgapäeval, mõtlesin ma.

Kui me Norrast koju tulime oli Idat kodus üllatus ootamas. Need samad kingad. Ida oli need kingituseks saanud!

(Ps: mulle meeldib eelmise postituse valguses taustale jäänud Rimi kott)
// I have always thought ortopedic shoes are ugly as hell. It probably is my Soviet inheritage to think so, beacause well, first of all everything not “normal” was do be ashamed of and you must agree with me that the ortopedic shoes, glasses etc were ugly. I have not thought more about this topic until my friend pointed out that Ida is sitting wrong. In a w-position. Why it is bad to sit in w-position read HERE.

So I started taking this more seriously, which also ment ortopedic shoes would be to prefer. But they’re ugly I again thought and found cuties by a Czech company Obuv Konsorcium (LINK). Cute and in good quality leather, following ergonometry and supporting the feet in right places. They have also won many awards for their shoes, which probably also says a lot. The price was quite high (50eur), but I do understand the importance of a good shoe in kindergarten, especially when Ida has been sitting wrong and this could have causes, which still can be avoid by right shoes. On payday I will buy them, I thought.

When we got back from Norway a present was waiting for Ida at home. She had got these shoes as a present. Aren’t they cute? So thankful:)

Second hand shopping ehk isetut heategu pole olemas

August 20, 2016 / Eveliis / 1 Comment

Ma olen suuuuuuuur taaskasutuse ja second hand poodide sõber. Viimased paar aastat ei ole ma põhimõtteliselt isegi kaubanduskeskustes käinud (noh nii et kohe shoppamas või nii), vaid soetan suurema osa asjadest mõnest taaskasutuspoest. Põhjuseid on rohkem kui üks, nt 1) hinnad on kordades soodsamad, 2) leida võib tõeliselt uskumatuid pärleid, 3) võid kindel olla, et sama asi ei ole igal teisel samal ajal seljas 4) heategevus.

Eile sattusin ma Moelvis juhuslikult Storgatal mööda sõitma sellisest poest nagu Ting og Tøy. Lillehammeri samas poes on suurepärane valik cd-sid ja dvd-sid (hinnad ca 2 eur/tk) ja ma tahtsin näha, kas ma ehk leian Idale mõned norra keelsed filmid. Läks nii hästi, et ma sain lisaks muule ka Kardemoni linna röövlite ja Vahtramäe Emili cd. Ja “øisteini pliiatsi”. See viimane on selline khuul lastesaade, kus mees nimega øistein õpetab joonistama, nii et natuke pingutades oskab ka minusugune täielik võhik mingeid naljakaid kasse ja trolle joonistada. Dvd kaanel on näha C tähte, mis kassiks muutus. Geniaalsed ja kihvtid ideed.

Endale sain ma linase Noa Noa kleidi (50nok) ja kaelaeehte (20nok) ja siis leidsin ma SELLE, mida ma juba eraldi postituses näitasin. Pluus on küll kahjuks väike (komplekt oli ilmselt valesti kokku pandud), nii et kui kellelgi on vaja rahvariidelikku pluusi suuruses 86, mul on. Kingad sain ka Idale. Praktiliselt kandmata. Täpselt parajad. 20 nok

Kui ma siis maksma läksin, selgus et minu kaart selles poes ei toimi. Mul oli rahakotis sularaha vaid pool sellest summast, mis vaja läks ja teate mis…ma sain täpselt 50% allahindlust. Ei mingit “mine otsi sularahaautomaat” või muud sellist, lihtsalt äärmiselt sümpaatne suhtumine.

Täna kui meie kohvreid pakkisin, sorteerisin ma ka natuke riideid ning mänguasju. Neid on ikka kogunenud. Ma otsustasin need sinna poodi viia. Mitte et ma oleks ainus või teinud midagi nii üllast, kuid mind võeti vastu nagu heategijat, keda ette ja taha tänati, nii et mul paratamatult tekkis selline hea tunne sisse. Et olen päeva õigesti alustanud või nii. Ma lubasin järgmine kord kui kohvreid pakin, jälle kriitilise pilguga asjad üle vaadata. Kellelgi on neid asju kindlasti rohkem vaja. Kusjuures osa tulust selles poes läheb Eesti, Läti , Leedu, Rumeenia abivajajatele. 2x kohe hea tunne oli. Kunagi jäi mulle kõrvu üks selline lause, et isetut heategu ei ole olemas. Ei ole jah vist. Sest mina sain vastutasuks sellele kotitäiele asjadele hea enesetunde. See hea tunne.

Kui satute siia kanti (Moelv on 20-25 km Lillehammerist), siis külastage kindlasti seda Storgatal asuvat poodi.

// I am ahuge fan of reuse and second hand/vintage clothes. I think it happened when I was preagnant with Ida that I suddenly almost stopped shopping in “real” stores. Of course I’ve been to shopping centres and regular shops, but I find second hand shops with much more soul. The prices are good, the choices are better, you don’t have to be worried that everyone else is wearing the same thing and then there’s of course the part of charity. It’s important to help others. I hope one day I can do more than I do now.

But back to the topic. Yesterday I by accident drove by a Ting & Tøy second hand store in Moelv. Right on Storgata. Of course I stopped, because in Ting & Tøy Lillehammer there are wonderful things to find. And they have dvd-s and cd-s. Last I bought “Once we were warriors” ( a new zealand movie, which Faylyn introduced me) and “Men of Honour”. For 40 Nok. Today I hoped to find some movies and cds to Ida. In Norwegian, so that perhaps she will keep a bit of Norwegian language when we move back to Estonia. I found more than I could expect. Two fairy tale cd-s and some movies she likes. 20nok/pc.

For myself I found a linen Noa Noa dress for 50 nok and a necklace for 20 nok and then the festdrakt for Ida, which I showed in last post.

When I wanted to pay we found out that my credit card is not working in this shop and I only had a bit of cash in my wallet. To little to pay for everything. And you know what -. I got a discount. “It’s enough with what you have” the lovely lady in the shop told me. I was so surprised of her kindness.

Today when I was packing our suitcases I thought we have too many clothes and toyes. I decided to take them to this shop. As a thank you for yesterday. I didn’t do anything special, but the lady who was working there thanked my like i was some kind of a saint. And it was such a good feeling to start the day so positively. I promised to come back with more things later in September or October. I especially liked that one of the purposes of the shop is to help people in need in Estonia, Latvia, Lithuania and Romania. Life in Estonia looks pink and bubbly on magazines, but the reality is somewhat different. Especially in small places.

Anyway when you are in Moelv (it’s 20-25 km) from Lillehammer, between Hamar and Lillehammer, make sure to visit the shop on Storgata. It’s filled with kindness, warmth and good prices and nice things.

Fashion bloggers – watch out!

August 19, 2016August 19, 2016 / Eveliis / 1 Comment

Ma sattusin täna kogemata sõitma mööda Moelvis asuvast Ting og Tøy second hand poest. Ma kirjutan sellest poest ja meie “saagist” eraldi postituse, aga kõige pealt väike OOTD postitus tulevasest moeblogijast oma uues festdraktis. Festdrakt on mu meelest selline vaese inimese bunad (norra rahvariided), aga ilus on see ikkagi. Pluus oli kahjuks väike, nii et tuli Stockholmi second handist skooritud Massimo Duttit kasutada. Sobis küll. Moeblogijad vaadake ette!

I drove passed a Ting and Tøy second hand shop in Moelv today and as I am a huge fan of second hand and reuse I stopped. I will write a separate post about this wonderful shop and what we bought, but first a little OOTD post. Fashionista in her festdrakt. Of course it is not as beautiful as the real bunad, but adorable anyway. The blouse was unfortunately small, so we had to use the Massimo Dutti scored from second hand in Stockholm. Quite okay. Don’t you agree? Fashion bloggers watch out I say!

Eveliisi eluviis

“There are too many confusing things present. Things I know. Thoughts I have. Sarcasm. Things I think I ought to be doing and places I ought to be going. Always other places.”

Shopping