Eks ma olen oma elus nii üht kui teist näinud ja natuke julgen öelda, et ega mind paljud asjad enam üllatada ei saa. Natuke jätkuvalt paneb üks või teine tegevus küsima, et miks, aga siis kehitan vaid õlgu, sest “on nagu on”. Tuletan endale meelde oma lemmiktsitaati, mis mõnikord kipub meelest minema ja elu läheb edasi. Nii on lihtsam.

Mis see tsitaat on? No ikka Jumal, anna mulle meelerahu leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust, et nendel asjadel alati vahet teha. Aga siis tuleb pauk justkui luuavarrest, oma enda kodust ja selleks ei saa kuidagi valmis olla. Ma olen kindel, et see oli kättemaks. Vandenõu. Kokkumäng.