Selline poolrumal ema nagu ma olen, siis ma ei osanud kuidagi jälgida või isegi mõelda, et Ida valesti istuks. Ma ei pööranud üldse sellele tähelepanu, kuidas laps istub, ma ei teadnud, et on olemas õige ja vale asend. Aga siis on mul see sõbranna Heily, kes kõike teab ja tema juhtis selle aasta alguses mu tähelepanu sellele, et kui ma ei taha, et Ida tuleks x- või o-jalgade ja halva rühiga, siis ma peaks ta õigesti istuma õpetama. “Ah, selle pärast siis mul ongi kõvrad jalad!”hüüatasin ma mõttes ja olgem ausad ka mu rüht oli lapsena väga kehv. Kui me Rootsis tädi Lolal külas käisime, näpistas ta mind iga kord kui ma küürus käisin ja Enelini moekooli ei pannud ema mind sel põhjusel, et mul oleks õudselt potentsiaali olnud Eesti esimeseks supermodelliks saada, vaid selleks, et ma õpiks kõndima. Ma kipun ikka longu vajuma aegajalt, kuid mul on siiski tunne, et kõige hullem küürakas ma ka siiski pole tulnud. Kõverjalg aga ikka.

Sellest ajast kui Heily mulle märkuse tegi, olen ma püüdnud w-asendis istumist Idast välja juurida. Minu üllatuseks on ta väga tubli olnud ja kuigi ta ikka kipub unustama, siis kohe kui ma ütlen talle “jalad”, teab ta, et peab need õigesti panema. Rohkem saate w-asendist ja õigest/valest lugeda SIIN JA SIIN. See tähendas ühtlasi ka seda, et soovitav oleks talle muretseda ortopeedilisd jalatsid.Mõnikord lööb minus ikka välja nõukaajal kasvanud inimene, sest mulle seostuvad ortopeedilised jalatsid esimese hooga mingite pruunide rõvedate kapjadega, invakingadega noh, ja te ju teate küll, kuidas nõukaajal suhtuti kõike, mis polnud “normaalne”. Kamoon, isegi prillikandjaid ju narriti täiega, rääkimata siis sellest, kui keegi oleks mingeid invakingi kandnud. Ja sealt mul see seos ongi. Ma ei olnud rohkem süvenenud.

Minu suureks üllatuseks nägin ma Ülikooli apteegis müügil hästi nunnusid lastesandaale. Tšehhi firmalt Obuv Konsorcium (LINK). Ilusad, kvaliteetsest nahast ja üllatus-üllatus ortopeedilised. Hind oli neil üsna krõbe (50eur) ja te ju teate, et mina olen vana second hand loom, kes naljalt palju raha välja käia enam ei raatsi. Ma tahan küll, et igasugu tilulilu jalatsite kõrval oleks olemas kvaliteetsed jalatsid, aga neid ma püüangi saada võimalikult soodsalt. Viimati sain ma ju Crocsi kummikud 1 euro eest ja Viking kummikud veidi varem samuti. Ma tean, et jalanõu on oluline, aga ihnuskoi minus ei lubanud 50 eurot välja käia. Samas kui Ida veedab lasteaias suure osa oma päevast, sain ka mina aru, et ilmselt tuleb see väljaminek teha. Palgapäeval, mõtlesin ma.

Kui me Norrast koju tulime oli Idat kodus üllatus ootamas. Need samad kingad. Ida oli need kingituseks saanud! 

                                                 (Ps: mulle meeldib eelmise postituse valguses taustale jäänud Rimi kott)
// I have always thought ortopedic shoes are ugly as hell. It probably is my Soviet inheritage to think so, beacause well, first of all everything not “normal” was do be ashamed of and you must agree with me that the ortopedic shoes, glasses etc were ugly.  I have not thought more about this topic until my friend pointed out that Ida is sitting wrong. In a w-position. Why it is bad to sit in w-position read HERE. 

So I started taking this more seriously, which also ment ortopedic shoes would be to prefer. But they’re ugly I again thought and found  cuties by a Czech company Obuv Konsorcium (LINK). Cute and in good quality leather, following ergonometry and supporting the feet in right places. They have also won many awards for their shoes, which probably also says a lot. The price was quite high (50eur), but I do understand the importance of a good shoe in kindergarten, especially when Ida has been sitting wrong and this could have causes, which still can be avoid by right shoes. On payday I will buy them, I thought.

When we got back from Norway a present was waiting for Ida at home. She had got these shoes as a present. Aren’t they cute? So thankful:)