Meid ootab reedel ees meeleolukas merereis Pranglisse ja kuna lubab korralikku tuult, siis tuli mulle meelde, kuidas ma esimest ja viimast korda end ära lasin rääkida ning sain kustumatu mälestuse Keri saarele minekust. Tuli kohe soov seda 2012 aasta kogemust jagada uuesti. Nii nagu juba kolmel järjestikusel aastal ühel augustikuu nädalavahetusel tavaks on saanud, vōtsime … Continue reading Valel ajal vales kohas
prangli saar
Saun kui vaese mehe teraapia
Kui te oleksite mulle veel mõned aastad tagasi öelnud, et ühel ilusal päeval hakkan ma saunas käimisest aru saama ja seda ka nautima, siis ma oleksin kõva häälega naerma puhkenud. Saun ei ole alati minu teetassike või saunakibu olnud. Aga ma mäletan seda üht õhtut hyttas kui kõik muutus. Ma sain aru, et saunas käimise … Continue reading Saun kui vaese mehe teraapia
Lugu sellest, kuidas kuiva maa kalurid mere ääres käisid
Vestlused Prangli saarel: 2 daami laenavad korgitseri kohalikult ja uurivad eluolu kohta, poetades, et ise ka puhkemaja pidades neid lõbusaid turiste näinud küll. Kohalik mees: "Aa, te olete need kuiva maa kalurid?" (vestluses olin kohapeal, üks neist korgitseri laenavatest daamidest, kirja pandud teksti kopisin laiskuse tõttu Herlingu Facebookist). Ehk nagu te aru võite saada käisime … Continue reading Lugu sellest, kuidas kuiva maa kalurid mere ääres käisid
Lugu sellest, kuidas ma oma pere hülgasin
Mul olid eile sõbrannad külas. Ei grillinud, ei teinud lõket, ei läinud külajaanipäevale, ei kuulanud Elmarit. Päevitasime end punakaspruuniks ja olime rahul, sõime ohjeldamatult juustu ja kaks meist jõid parimat koduveini, jagasime üksteisele ametinimetusi (inside joke) ja naersime. Kui sõbrannad umbes poole kahe paiku ära läksid tundsin ma, et ma ei taha veel magama minna.* … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma oma pere hülgasin
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi
Ma olen üsna kindel, et seda pealkirja olen ma jaanipäevapostitusteks kasutanud vähemalt aastaid viis, aga tundub, et mõni traditsioon on tulnud selleks, et jääda, siis nii jääb ka selle pealkirjaga. Traditsioon. Meil oli sel aastal plaan veeta jaaniõhtu kodulähedal, aga selgus, et vaikimisi olid kõik veendunud, et oleme Pranglis ja olid arvestanud, nii et kus … Continue reading Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi
11 aastat, Prangli ja üks triibuline särk
Marek ja Ida läksid varahommikul Pranglisse. Kui Marek oma kohvrit pakkis, hakkasin ma kõva häälega naerma. Ei, midagi ei olnud pahasti, aga kaasa läks ka Mareki trade mark - punasetriibuline Lacoste särk. Selles ei oleks midagi erakordset, aga see särk on soetatud 11 aastat tagasi (võin aasta-paariga eksida) ja kui me ükskord käisime läbi Prangli … Continue reading 11 aastat, Prangli ja üks triibuline särk
Mis on õnn?
„Mis on õnn?” küsis mu sõbranna minult kümme aastat tagasi. Ma mäletan hästi seda hetke. Vaatasin talle imestunult otsa ega osanud midagi muud vastata, kui et õnn on õnn. „Õnn on see, kui ma olen õnnelik...” See küsimus viis mind segadusse. Tahtsin jätkata, kuid ta katkestas mind: „Just nimelt, õnn ongi tunne, õnne ei saa … Continue reading Mis on õnn?