Mul olid eile sõbrannad külas. Ei grillinud, ei teinud lõket, ei läinud külajaanipäevale, ei kuulanud Elmarit. Päevitasime end punakaspruuniks ja olime rahul, sõime ohjeldamatult juustu ja kaks meist jõid parimat koduveini, jagasime üksteisele ametinimetusi (inside joke) ja naersime.

Kui sõbrannad umbes poole kahe paiku ära läksid tundsin ma, et ma ei taha veel magama minna.* Ma läksin Dexteriga jalutama metsa. Nii ilus oli. Udu. Linnud laulsid. Vaikus. Taevas oli päikeseroosa. Veidi pilvine. Lummav. Parimad kaadrid ei jäänud pildile, vaid talletusid mällu.