interior

Kodu on nii imeline, pane mulle Like!

/ / Leave a comment

Tundub, et laulusõnad inspireerivad mind kirjutama. Täna jäin Genka “Kodulaulu” kuulama, vaatasin vahelduseks Mareki standarditele vastavat puhast kodu ning pidin tõdema, et seekord poleks isegi lilli vaja majja tuua, et kodu puhas tunduks. Ongi puhas. Isegi ülemine korrus ja meie voodialune. Ja siis tuligi selline tunne, et peaks kodust kirjutama. Et te paneks mulle laik nagu laulusõnades.

On üks kodu vaid, üks kodupaik, luks elupaik. A kolm rõdu aint. Kus mudu said nutsu? Kas laen? Või töötsid pildituks? Kodu pole koda, kodu pole odav, palju plege omav mees toda. Jõuab osta ja muru kasta ja panna ette majal turvauks. Ilma turvaukseta me jääme kodutuks! Kodu on imeline, sinililleline kui ta on sinu omanimeline. Panga laen on räme imemine, sest siinne on kodupaik. Kostab õuest kile vile kellegile: mine mängi palli sile asfaldile. Kireb kukk, veel on pime, vara ärkamine.Teen Vine, pane Like! Kodu on nii imeline, pane mulle Like!

Marimekko & muud

/ Eveliis / Leave a comment

See isepuhastuv kodu on ikka imeline. Täna oli mul valida, kas minna Ida ja ta täditütrega kinno (teist päeva järjest!) või koristada, sest kohe kohe on majas külalised. Mis te arvate kumma ma valisin? Ma ilmselt ei pea isegi vastama. Tulin koju ja õhkasin, et küll see isepuhastuv kodu on imeline.  Ja uued Marimekko kangast padjakotid. Tänu sõbranna Satule on minust saanud tõeline Soome disaini austaja, ja lisaks Eesti disainile ja taaskasutusele otsin ma aina enam just Soome päritolu kodukraami. Segasumma suvila läks veel segasemaks. Meile meeldib.

DSC02659DSC02655DSC02648

Kaks “Sööbikut ja pisikut” unejuturaamatuks? Norrakeelne variant on Ida üks lemmikraamatuid olnud, aga tema norra keel ei ole päris selline, et kõigest aru saaks. Nii ma siis mõtlesin, et hakkan vaheldumisi lugema eesti- ja norrakeelset versiooni. Minu peas tundus see keelearendamise mõttes loogiline. Kas ka on, eks ole näha.

Magamistuba on üldse ehe näide kompromissist. Või Mareki leplikusest. Mulle meeldivad nipsasjakesed. Nagu te juba teate meie maja on neid täis.

DSC02662DSC02652DSC02664.JPGDSC02670.JPG

Et segasumma suvila oleks veelgi ehedam, lasime kassid ka katseajaga uuesti tuppa. Ärge hakkake jälle pihta selle “loomavihkaja teemaga”, me ei vihka loomi, me lihtsalt  armastame puhast ja kassipissitut kodu. Aga me proovime uuesti, pereliikmed ikkagi(kuigi, ka õues on neil täiesti kassilikud elamistingimused tagatud). Hugo ei ole ilmselgetel põhjustel uuendustest vaimustuses, kes oleks, kui ta oma pesast välja visatakse kümme korda väiksema looma poolt, aga Hugo on juba liiga vana, et viitsiks Orkutiga kakelda. Skype tahab vabatahtlikult välja, sest Ida…

DSC02671.JPG      

“Mina olen Nõukogude inimene, mina olen Tallinnast ja mina maksan!”

/ Eveliis / 2 Comments

“No Marekil on natuke lihvimistööd teha,” ütlesin ma sõbrannale kui autost ühe vana ja natuke räämas kummuti tuppa vedasin. Sõbranna pööritas silmi. “Ma paneks Mareki asemel selle kapi põlema, mitte ei hakkaks lihvima,” ütles ta. “Ära aja, see on täiega ilus, lihtsalt vajab natuke hellust ja armastust,” vastasin mina. Sõbranna tõstis käed üles ja ütles, et “püha jumal, sa oled ikka hingelt nõukaaegne inimene.”

Kas just nõukaaegne, aga mingi vana aja inimese hing elab minus ilmselt küll. Mu meelest ei ole midagi ilusamat/paremat/armsamat/romantilisemat kui vanad asjad. Eriti ideaalne on kui nad on perekonda kuulunud ja uue kuue saanud, aga isegi kui ei ole, siis – jah, ma fännan vanu asju, retrostiilis asju. See ei ole alati nii olnud. On olnud hetki kui ma tahan, et kõik oleks uus ja moodne ja igasugu iluvigateta, aga aja möödudes olen ma mõistnud, et see ei ole mina. See ei ole meie. Meie pere ei ole uus ja moodne ja iluvigadeta. Me oleme “kulunult šikid”. Kommenteerijad on mulle öelnud, et armastan sisekujunduses kitši. Ma ei tea. Ma ei oska nõustuda. Võib olla on see nii. Võib olla mitte. Fakt on aga see, et mulle meeldib sisekujunduses taaskasutus. Maitseasi.

Ja teate, mis on veider? Ma olen siin küll ja küll inimeste kodusid arvustanud, mulle jääb ilmselt alatiseks oma arvamus sellest, mis on ilus ja mis mitte, aga ma mõistan aina rohkem, et oluline on see, et kodu oleks omanike näoga ja et omanikel oleks seal mugav. See on kõige olulisem. Pole minu asi öelda, mis on ilus või “õige näoga”. On ju üsna kindel, et minu retro/kitš kodu ei meeldi paljudele. Ei peagi. Pealegi maitsete üle saab vaid kakelda!

Armastus ehk pildid ütlevad rohkem kui sada sõna//My new LOVE

/ Eveliis / Leave a comment
Kas te teate kui kaua ma olen otsinud puidust taldrikuid? Okei, ma ei ole neid otseselt OTSINUD, aga ma olen kogu aeg mõelnud, et mul on neid vaja. Mu vanatädil Rootsis olid puidust taldrikud ja sealt mulle armastus nende vastu sisse on jäänud. Täiesti ootamatult viis elu mind kokku ühe andeka disaineriga, kes oh üllatus-üllatus tegeleb puidust ja nahast toodete valmistamisega. Ma olen tema toodetesse armunud! Ja rohkem ma ei ütlegi midagi. Vaadake ise ja öelge, et te ei armu samuti. Tema puidust alus mul kodus juba on tänaseks päevaks. Mis te arvate, kas puidust taldrikud on juba teel;) Daamid ja härrad, tutvustan teile oma uut armastust – Brne.eu 4_large17155622_1281369951942990_6276205925482251_nBRNE-026_DSC2904BRNE-034_DSC2967placemat002_largeOLYMPUS DIGITAL CAMERA

Is it okay to say that I have a crush in things? Or even call it love. I have always loved wooden things. Since I was a little girl. I am not kidding. My great aunt had wooden plates and the moment I saw them I fell in love. I have searched for similar ones, but hadn´t found the right ones. And then one day – just like that I suddenly met a talanted designer who showed me photos of her products. Boom! Right there I fell in love again. Her wooden and leather trays, mats, coffee cozies are so elegant, so simple, so sophisticated and so beautiful. Ladies and gentelmen, I proudly present my new love – Brne.eu!