See isepuhastuv kodu on ikka imeline. Täna oli mul valida, kas minna Ida ja ta täditütrega kinno (teist päeva järjest!) või koristada, sest kohe kohe on majas külalised. Mis te arvate kumma ma valisin? Ma ilmselt ei pea isegi vastama. Tulin koju ja õhkasin, et küll see isepuhastuv kodu on imeline.  Ja uued Marimekko kangast padjakotid. Tänu sõbranna Satule on minust saanud tõeline Soome disaini austaja, ja lisaks Eesti disainile ja taaskasutusele otsin ma aina enam just Soome päritolu kodukraami. Segasumma suvila läks veel segasemaks. Meile meeldib.

Kaks “Sööbikut ja pisikut” unejuturaamatuks? Norrakeelne variant on Ida üks lemmikraamatuid olnud, aga tema norra keel ei ole päris selline, et kõigest aru saaks. Nii ma siis mõtlesin, et hakkan vaheldumisi lugema eesti- ja norrakeelset versiooni. Minu peas tundus see keelearendamise mõttes loogiline. Kas ka on, eks ole näha.

Magamistuba on üldse ehe näide kompromissist. Või Mareki leplikusest. Mulle meeldivad nipsasjakesed. Nagu te juba teate meie maja on neid täis.

Et segasumma suvila oleks veelgi ehedam, lasime kassid ka katseajaga uuesti tuppa. Ärge hakkake jälle pihta selle “loomavihkaja teemaga”, me ei vihka loomi, me lihtsalt  armastame puhast ja kassipissitut kodu. Aga me proovime uuesti, pereliikmed ikkagi(kuigi, ka õues on neil täiesti kassilikud elamistingimused tagatud). Hugo ei ole ilmselgetel põhjustel uuendustest vaimustuses, kes oleks, kui ta oma pesast välja visatakse kümme korda väiksema looma poolt, aga Hugo on juba liiga vana, et viitsiks Orkutiga kakelda. Skype tahab vabatahtlikult välja, sest Ida…