Ma pean ausalt tunnistama, et olen üsna naiivne ja mingil põhjusel kipun inimestest arvama head. Tegelikult peaksin ma aastatega olnud õppinud, et tegelikult kipub olema nii, et mida naeratavam inimene, seda feigim ta olla võib. Ja nüüd pean ka ütlema, et kui siin ühe rõivabrändi ümber see skandaal lahvatas, siis esimese hooga olin ma toetav, sest mu meelest kiputakse alati kõiki mõnuga surnuks nokkima, mudaga loopima ja kui saab halvasti öelda, siis seda ka tehakse.

Seda enam, et ka mina vaatasin neile alt üles ning oleksin hea meelega soovinud kuuluda nende kogukonda. Ei, mitte suunamudijana, vaid pigem Eesti disaini toetajana, kes suurima hea meelega oleks kandnud nende brändi märgiga rõivad. Sest need tundusid eksklusiivsed ja nad olid osanud tekitada omamoodi FOMO, et kui sa ei kuulu meie hulka, siis sa ei ole keegi. Täna võtan ma oma naiivse toetuse tagasi ning räägin ka ausalt miks.