Üldiselt olen ma üldse seisukohal, et ausus ja läbipaistvus võiks olla väga olulised väärtushinnangud ning need on mulle endale südamelähedasemad kui enda haip, kuid mida vanemaks ma saan seda rohkem saan ma aru, et selline suhtumine on üsna naiivne. Selleks, et kuhugi jõuda peab sul olema hea toode/anne, kuid rohkem veel – hea turundus. Ausus ja heatahtlikus ning läbipaistvus on sellised omadused, mis on toredad, aga edasi ei pruugi viia.
Seega jah, mulle üldse ei meeldi pooltõed ja vassimine, mu meelest on see tibake madal ning veelgi hullem – piinlik, kui see pooltõde siis välja tuleb, aga teatud Eesti brändi skandaali valguses on mul ikkagi kaks arvamust.
Brändi ei fänna, aga kõrvaltvaatajana tundub mulle uskumatu, et me ise tirime Eestist välja jõudjaid mutta… Miks? Puhtalt kadedus?
See on nii tavaline, et end tuleb suuremaks mõelda (nt kes seda USAs ei teeks??) ja selle asemel, kohalikke tegijaid kiita/tunnustada, püütakse neid nüüd maha tampida. Rahvusvaheline äri on karm ja “head ja toredad” tavaliselt seal läbi ei löö…
Kuidagi kurb on.
Suurelt mõtlemine pole patt, kuid süsteemselt valetamine on küll. Kujuta ette, et sa oled saate “Kes tahab saada miljonäriks?” viimase miljoni küsimuse juures ja oled juba välistanud kaks valet varianti küsimusele “milline Eesti bränd on osalenud NYFW-l?”. Jäänud on kaks varianti A. Haruu ja B. Mitte ükski. Sa valid A ja jääd ilma miljonist. Tekib segadus, sest korduvad pealkirjad ja terve telesaade on pannud sind uskuma valet. Nagu sa isegi ütlesid, Haruu on see Austraalia koor, kes laulis Triinu hoovis, aga tegi saate ja pealkirjad laulupeost.
Ma isiklikult arvaks neist täna täpselt sama hästi, kui seda oleks algusest peale öeldud, et tegemist on kõrvalüritusega. Nüüd ma ei arva neist midagi. Valel on lühikesed jalad ja selles mingit geniaalset turundust kahjuks näha ei oska. Nende ullikeste sooduskood on aga lausa mõnitamine (ja mitte huumor iseenda suunas).
Ullikeste sooduskoodi osas olen nõus, see oli väga kehv kommunikatsioon ning mõjus ka mulle pigem mõnitamisena kahjuks. Olen ka sama meelt, et palju parem oleks algusest peale aus olla, mitte valega vahele jääda.
Turunduse osas pidasin silmas brändi üleüldse – mu meelest on nad oma asja väga hästi teinud, kuvand on ilus, trendikas ja moodne, see on hästi tehtud.
Aga muidu mul ikka on sellised kahetised tunded. Ühtepidi olen täiesti nõus sinu ja Triinu laulukoori näitega, teisalt olen ka seda meelt, et suures maailmas “head ja toredad” läbi ei löö üldiselt ja mõistan sellise triki kasutust. Muidugi miinuseks on see, et Eesti on nii väike, et keegi ju ikka teab, et selliseid kutseid saavad ka teised brändid jne jne jne.
Teades nüüd seda, mida ma neist tean, ma ei kavatse nende kõrvarõngaid isegi kanda. Väga meeldisid ja siiani meeldivad, aga ei taha toetada firmat, kus omanikust nii palju jama on välja tulnud. Ja ei räägi ainult New Yorgi teemast, kuigi see on ka juba suur jama. Ei salli inimesi, kes kõige peale kohtusse annavad, kuigi ise on oma vigades süüdi.
Täiesti mõistan, mulle on ka see kohtusse andmiste asi vastukarva täiesti
Pingback: Ühe brändi kogukonna haip ja pettumus | Eveliisi eluviis