eesti disain

Jäätist, kirssidega! Kõikidele!

/ Eveliis / Leave a comment

Mõni kohtumine muudab maailma. Kui Hannes Rüütel eelmisel aastal Oiul oma esimest ehtekollektsiooni tutvustas ei olnud ma ainus, kel silmanurka pisar tuli. Sest see ei olnud lihtsalt kollektsioon, vaid lugu. Vähe on minu arvates Eestis disainereid, kes oskavad lugu rääkida ja läbi selle oma rõivad ja ehted elama panna. Nii et see poeks südamesse, haaraks sooja embusesse ja paneks armuma. Nii nagu sa kunagi varem ei ole armunud ühte nokamütsi, kaelakeesse, t-särki.

Hannes Rüütel räägib lugu. Ja see eristabki teda paljudest teistest. Lisaks disaineri enda nakatav rõõmsameelsus, positiivsus ja optimism. Tunnistan ausalt, et kui keegi on pannud mind tundma, et tahaks ise ka olla parem inimene, siis on see just Hannes Rüütel. Tema enda headus ja soojus kandub edasi igasse tema disainitud rõivasse ning kui muidu oleme me muinasjuttudest lugenud, kuidas kangasse päikest kootakse, siis Hannes teeb seda ka päriselt.

Kas pooltõde on valetamine või hea turundus?

/ Eveliis / 6 Comments

Üldiselt olen ma üldse seisukohal, et ausus ja läbipaistvus võiks olla väga olulised väärtushinnangud ning need on mulle endale südamelähedasemad kui enda haip, kuid mida vanemaks ma saan seda rohkem saan ma aru, et selline suhtumine on üsna naiivne. Selleks, et kuhugi jõuda peab sul olema hea toode/anne, kuid rohkem veel – hea turundus. Ausus ja heatahtlikus ning läbipaistvus on sellised omadused, mis on toredad, aga edasi ei pruugi viia.

Seega jah, mulle üldse ei meeldi pooltõed ja vassimine, mu meelest on see tibake madal ning veelgi hullem – piinlik, kui see pooltõde siis välja tuleb, aga teatud Eesti brändi skandaali valguses on mul ikkagi kaks arvamust.

Krissmas x Iglupark

/ / Leave a comment

Ma usun, et teile võib juba tunduda, et viimasel ajal ma muust ei räägigi kui Kriss Soonikust, aga sinna ei ole midagi parata kui viimased paar nädalat on päris palju ka selle ümber just keerelnud. Kõik sai alguse sellest, et ühel brainstormingul mõtlesime me, et aga miks mitte proovida Iglupargis pop-up poodi teha.

Kellele seda pakkuda? Kes võiks mõ ttega kaasa tulla? Sest ei saa ju kindel olla, et see mõte lendab. Üks nendest, kellele ma idee välja käisin, oligi Kriss. Ilma pikemalt mõtlemata oli ta mõttega kaasas. Ja sealt läks asi edasi, et aga siis võiks juba teha ühe nö launch-peo. Sellise mõnusa naisteka, kus keskmeks oleks sõnum, et me õpiks võtma aega ka iseendale.

Jube lihtne on kogu aeg joosta nagu orav rattas, mõelda teiste peale, et neil oleks hea ja siis kõige selle käigus iseennast ära unustada. Otsustasime, et kamba ägedate naistega võtame aja maha, meigi maha, naudime sauna, head toitu, jooki ja seltskonda. Nii sündiski Krissmas x Iglupark õhtu.

See oli täpselt üks selline õhtu, mida naised peakski endale aegajalt lubama. Ma ei liialda kui ütlen, et selle sündmuse emotsioon oli nii hea, et järgmisel hommikul (kuigi magada sain ma vaid neli tundi), tundsin ma end kui uus inimene. Kuidagi nii teistmoodi energiaga laetud, Rahul. Võin käsi südamel öelda, et just enne seda sündmust olin ma end väga kehvasti tundnud ja kaalunud, kas peaks endale kiirabi kutsuma uuesti (aga see on ühe teise korra jutt). Nii et kui ma ütlen, et järgmisel hommikul olin ma justkui uus inimene, siis see pole üldse sõnakõlks. Päev otsa oli naeratus suul, sest eelmise õhtu emotsioonid kandsid jätkuvalt.

Emotsioone oli naerust nutuni. Ei suutnud mina mingi hetk oma pisaraid – heldimusepisaraid, tagasi hoida, ei suutnud teised. Mul iseenesest oli plaan ka saunatamisest ja endale aja võtmisest pikemalt rääkida, aga kui ootamatult mulle kingikarp ulatati, läks kõik meelest ja tulid vaid pisarad. Ikka need heldimuse omad. Aga rohkem sai ikkagi naerdud. Minu jaoks ei olnud seal palju tuttavaid inimesi, kuid tekkis selline tunne, et olen nendega aastaid juba tuttav. Ilmselt oli asi ka selles, et kõikidel emadel/naistel on ikka sellised ühed ja samad olmemured. See liidab instantselt. Nende murede üle koos naermine. Sest need on ka sellised nunnud mured. Pseudomured. Et laps tahab, et ema küpsetaks koolilaadale küpsiseid. Minu oma tõstab alati käe kui küsitakse, kas kellegi ema saaks viia/tuua. Ja muu selline.

Ja no mida ma valetan, et ei olnud tuttavaid palju (peale Mari ja Maaria). Anna näiteks tuletas meelde, kuidas ma Diibis kunagi nende esimese moeshow korraldasin. Njaa. Selle üle sai naerda. Samas selline soe ja lahe mälestus.

Imeline õhtu oli. Aitäh, Kriss ja Adelia ning kõik superpowerwomanid, kes te kohal olite❤️​

Joik hoolitses selle eest, et me saaksime enne saunaõhtut näomaski teha, Veinekspress tõi proovida oma uued proseccod (need on kohe ka Iglubaaris saadaval – soooooooovitan!), juba tuttav Linda Maitsed (aitäh, Mari-Leen tutvustamast! Ahjaa, Trad.Attack pani meile kinkekottidesse ka oma kontserdi piletid (kontserdid toimuvad 17. ja 18.12 Kultuurikatlas) MUCH LOVE!

Kriss Soonik pop-up pood ootab teid Iglupargis eilsest. Astuge läbi, eks!

Fotod: Getter Design

Reklaamiminutid

/ Eveliis / 6 Comments

Järgnevad #notsponosred reklaamiminutid.

Ma ei oleks kunagi arvanud, et tuleb hetk, kui ma ütlen, et olen ehete suhtes pigem konservatiivne. Küll vaatasinn teiste kõrvas ägedaid ehteid, aga ise olin ikka jäänud selliseks WildWoman ja Ti Sento naiseks. Kuidagi üldse ei ole mõelnud, et võiks midagi muud kanda. Vanasti kandsin ma igasugu erinevaid kõrvarõngaid, aga alles hiljuti andsin ma kõik oma edevamad vidinad Idale mängimiseks, sest tundus, et klassikaline hõbe või kuld on rohkem minu teema. Issand, ma muutun iga päevaga rohekm oma emaks. Mu ema kandis ühtesid kõrvarõngaid (panen nats puusalt) mingi 30 aastat ja ma alati imestasin, et kuidas. Ja siis muutusin ise samasuguseks. Kuniks avastasin uue laheda ehtedisaineri – Rumi. Täna on ta muide väga KUUT laadal.

See on veider, kuidas mõni asi järsku kõnetab. Vaatasin neid ta naisega kõrvakaid Laulasmaa laadal, kus me koos olime, ja kaalusin ja mõtlesin, et äkki peaks endale ostma need. Aga ei olnud kindel. Siis ostis keegi need ära ja ma tundsin, et f… mina tahtsin neid. Neid ei olnud kahjuks enam. Oli igasuguseid teisi. Kas te teate, et ma ei ole kunagi armastanud kollast värvi, st riietuses ja ehetes, pole üldse mina olnud. Ometi proovisin neid kõrva ja olin müüdud. Võib olla ma ise ei oska hinnata adekvaatselt, kuid selgus, et kollane sobib täiega. Loomulikult õnnestus mul Pranglis kohe üks kõrvarõngas ära kaotada ja ma ostsin endale kohe uued. Hea on, et need Keilas Stuudio ilusalongis müügil on ja ma omanikku tunnen;)

Siiri suutis metsast mu kadunud kõrvarõnga ka üles leida, nii et nüüd on mul (koos kaua oodatud ja eile saabunud naise näoga rõngastega) kolmed Rumid.

Teised sellesuvised lemmikud on mu uued roosad Toku Athens sandaalid. Ma tellisin need reaalselt vist paar minutit peale seda kui nad olid oma Insta kontole foto nendest ülesse pannud. Kui need pole selle suve kõige ägedamad jalanõud, siis ma ei tea, mis on. Lahedad, omanäolised ja megamugavad. Täiesti minu kingad. Tokude puhul soovitan ma netist tellides number suuremad jalatsid osta, viimati ostsin ma Kriss Soonik x Toku roosad kingad 39 suuruses (issand, kuidas ma tegelikult tunnen nendest puudust!), aga oleksin pidanud võtma 40. Seekord olin ma targem. 40 suurus istus valatult.

Õnneks sain ma eelmisel nädalal maanaise puhkuse pediküüri ka jälle korda tehtud, et saab julgelt lahtise ninaga kingi kanda ka. Loodetavasti läheb vihmahoog ka üle ja see mõnus suvi jätkub. Mu tokud väärivad veel võimalikult pikka kandmist.

Ja viimase uue lemmikuna tahan ma välja tuua selle L’ Occitane kreemdeodorandi, mida ma alles eile proovida sain. Selles mõttes ehk on seda vale juba lemmikuks nimetada, sest ma ju alles proovisin seda, kuid mulle meeldis selle tekstuur, selle lõhn ja toime. Siiani – kuigi ma olen juba uuesti duši all käinud on lõhna tunda ja toimet ka. Esmaspäeval lähen endale ka ostma.

Ükski toodetest ei olnud makstud reklaam, lihtsalt minu enda hetke lemmikud, mida tahtsin teiega jagada.

Tänapäevane Mina, ürgse Naise Hing

/ Eveliis / 11 Comments

“Lohvakad triiksärgid, püksid ja kontsad – see oled sina!” Nii iseloomustas minu stiili üks mu sõber. Ta ei eksinud. Minu “kontori-välimus”, milles ma end kõige mugavamalt tunnen on tõepoolest just selline ülalnimetatud kooslus. Ta unustas mainida  vaid ühe asja. Ehted. Minu jaoks on olulised ka ehted, mitte nii, et ma oleksin pealaest jalatallani kulda ja karda täis, vaid mingi väike detail, mis liialt ei torka silma, aga paneb mind hästi tundma.

Siinkohal pean ma ütlema, et mul on äärmiselt hea meel, et ma WildWomani ehted avastasin. Mul on üks medaljon, mida ma kannan praktiliselt kogu aeg ja iga riietusega. Ka teksade, t-särgi ja tossudega. See on nii minu ehe ja ma tunnen, et see annab mulle enesekindlust. Nüüd te kindlasti juba mõtlete, et kuidas mulle siis WildWoman sobib kui ma armastan ehetes minimalismi, kas need pole mitte sellised ehted, mida vaatad pildil ja mõtled, et vau kui äge, aga ise ei kannaks välja. Kannate küll. Mina ju kannan. Tavalise naise, mitte modellina pildil.  Kuigi mulle meeldivad ka WildWomani nö pöörasemad ehted, on mul nüüd äärmiselt hea meel öelda, et nende uus ehtekollektsioon, mis on disainitud Eestis ning valmistatud Indoneesias Bali saarel käsitööna taaskasutatud hõbedast, on just midagi sellist, mis ühendab moodsa naise minimalismi ja ürgse naise hinge.

Saage tuttavaks uue WildMe kollektsiooniga!

Kollektsiooni teeb eriliseks asjaolu, et ehted on valminud taaskasutatud hõbedast. „Balil korjatakse vana hõbe kokku (ka meie viime sinna enda garantiilised või katki läinud ehted) ja sulatatakse üles. Lisatud metallid põletatakse sulamassist välja, et saada kätte 100% hõbe. Seejärel segatakse see uuesti 92,5% hõbedaseguks, mida kasutatakse uute ehete valmistamisel,“ täpsustab WildMe autor ja brändi looja Marika Tamm tööprotsessi.

Mind ennast kõnetas aga ennekõike kollektsiooni sõnum. WildMe kujundid on nagu moodsa aja ruunimärgid. WildMe on sügav enesearmastus, mis teab Sinu kui naise väärtust.  WildMe on kõikumatu eneseusk, et oled iseendana täiuslik.  WildMe on oma unikaalsuse väljendus, mis ei vaja teiste heakskiitu. WildMe usaldab naiselikku intuitsiooni. WildMe on teadlikule naisele. Ma ei arva kaugeltki mitte, et mina oleksin täiuslik, aga rahuloluks ei vaja ma absoluutselt teiste heakskiitu ja ma tean oma väärtust. Just viimasel ajal on see hästi tugevalt esile tulnud. Enesekindlusega ei ole mul kunagi probleeme olnud, aga eneseusk on mõnikord minu takistuskivi, ma olen kippunud oma väärtust vähendama. Mitte enam.

Roosa kvarts ei ole üldjuhul minu lemmikkivi, kuid selle komplektiga tekkis mul kohe side. Kui lugeda rohkem roosa kvartsi kohta, siis ma sain aru, kust ja miks see side tuli. Ma olen viimasel ajal õppinud rohkem oma tundeid ja soove väljendama, teate ju küll, tunnete väljendamine ja asjadest otse rääkimine ei ole minu teetassike. Selgus, et see ei olegi nii raske. Tänu sellele on mu elus hetkel kordades rohkem rahulolutunnet.

Kuukivi aitab jätta selja taha kõik vana ning leida oma küsimustele vastused enda seest. Minu jaoks seega täiesti loomulik valik.  Lisaks meeldib mulle kõrvarõngaste disain – kui te lähemalt vaatate kodulehelt, siis näete paremini, et kõrvarõngad ei ole ühesugused. Mulle nii meeldib see väikene vimka nende ehete juures.

Selle konkreetse kollektsiooni puhul paelub mind nii väga teadmine, et tegu on Eesti disainiga. Kuigi ehted ei ole ju personaalselt mulle disainitud tunnen ma siiski nendega palju rohkem sidet kui seal taga on teadmine, et keegi on need siiski Eesti naise jaoks disaininud. Ma pidin paar kuud tagasi olude sunnil kandma ühe teise ehtepoe ehteid. Ütlen teile käsi südamel, et ma tundsin end ebamugavalt, sest ma nägin kui kehva kvaliteediga nood ehted olid, keegi on need lihtsalt odavalt Hiinas valmis vorpinud ja nendes ei olnud mingit hinge. Wild Womani ehetes on nii hing kui lugu.

71186727_2423957687657666_8575573982298767360_n71499958_2213531382240901_6332451183667445760_nthumbnail_eveliisile1

Viimane komplekt, millega ma ka ehtepoest koju jalutasin, on minu jaoks eriline. Mitmel põhjusel. Roheline ametüst on tähtkuju järgi minu kivi. Puhta energiaga kristall, mis õpetab märkama enda edusamme ja liikuma julgelt arengu teel. Te olete ju saanud aru, et just edusammude märkamine ja areng on need võtmesõnad, mis praegu mul elus olulised on. Aga mitte vaid rohelise ametüsti pärast ei ole just see mu lemmik. Selle komplekti disain on minu arvates jälle selline, mis sobib iga riietuse juurde. Annab just selle väikese lisa, mida üks lohvakas triiksärk vajab.

70905722_743398722792831_4208191639312662528_n

See komplekt oli täiesti mina. Poes ehteid valimas käies lappasin ma ehteid ühele ja teisele poole, olin kahevahel ja ei suutnud otsustada, siis aga nägin seda ripatsit ja olin müüdud. Mu meelest see ka iseloomustab kollektsiooni kõige paremini. Moodsa aja ruunikivi. Ürgse hingega moodsa naise hõbeehted.

Lõpetuseks näitan ma teile ühte pilti, mida ma tegelikult ei plaaninud näidata. Ma olin enne pildistamist käinud krüolipolüüsis ja mu kõht oli seekord üsna jõhkralt paistes. Ei armasta ma muidu pildistamist ja poseerimist, suure kõhuga tegi see pildistamise minu jaoks veelgi ebamugavamaks. Ses mõttes, et ma olen väga uhke, et Wild Woman näeb minus seda “tavalist naist”, kes sobib nende imelisi ehteid reklaamima, aga ma ei tahtnud neid alt ka vedada. Mõtle kui ükski pilt ei tule välja. Mõtle kui ma näengi välja nagu “rõve mammi” nagu armasad kommenteerijad aegajalt mulle meelde tahavad tuletada. Ühesõnaga, ma vaatasin allolevat pilti, esimese hooga tahtsin ma karjuda, et appi, palun photoshoppige mu kõht ära, aga siis vaatasin ma seda pilti uuesti. See pilt meeldib mulle. Miks? Kõhust hoolimata on selles pildis enesearmastus, kõikumatu eneseusk, teadlikkus, naiselik intuitsioon, unikaalsuse väljendus, mis ei vaja teiste heakskiitu.

Selles pildis on WildMe.

MUAH: Laura Salla MakeUp,  Foto: Ethel Eliis Grünberg, Ehted: WildWoman Ehtepood

WildWoman on Eesti suurima hõbeehete valikuga ehtepood. Paljud WildWomani ehted sisaldavad erinevaid haruldasi vääris- ja poolvääriskive. Enamik ehetest on ainueksemplarid, kõik on valminud käsitööna. WildWomani ehtepood asub Tallinnas Foorumi keskuses, ehetega on võimalik tutvuda ka veebipoes www.WildWoman.ee. Kõigile ehetele kehtib kaheaastane garantii.

Siis kui ma messil käisin//Orgatec2018, schnitzel and Kölsch

/ Eveliis / 9 Comments

Orgatec 2018 sai läbi. Ühtepidi on kahju, sest te ei kujuta ette, kui cool on olla messil väljas tootega, mida tulevad kiitma maailma tipptegijad, ma auslat ei liialda. Teisalt on hea koju saada. Esiteks messipäevad on väsitavad. Peale päeva lõppu tahad tegelikult kohe koju saada magama, aga kuna sa pole päeva jooksul mitte midagi söönud, siis vead end siiski kohalikku Schnitzel-hausi ja sööd ära söögilauasuuruse šnitsli, nii et silm ka ei pilgu. Viimasel päeval jood veel kolleegidega 26 Kölsch õlut ka ja jääd ellu. Postitad teistelegi pildi, et vaadake kui kõvad me oleme (ja jätate ütlemata, et üks õlu on 0,2l). Teiseks saime me korteriga tünga. Võtsime Airbnb-st ja pildilt tundus korralik korter, ega tal ei olnudki konkreetselt midagi viga…kui teile meeldib 1970-1980 vibe ja sisekujundus. Aaah, see helkiv surikaatidega wc-poti kaas, et ma sellest pilti ei teinud! Positiivse poole pealt asus see korter Lena Baari lähedal. Lena Baar oli selline, millest me iga päev mööda kõndisime ja vaatasime, et küll on kummalised inimsed seal ees suitsu tegemas. Viimasel päeval kui õhtusöögilt koju jalutasime, möödusime jälle Lena Baarist. “Lähme vaatame ikka üle, sest tõenäosus on, et me ei satu siia enam kunagi oma elus,” mõtlesime me. 1980-aastate saksa pornot teate? Noh need inimesed seal olid umbes samasuguse välimusega nagu klassikalistes saksa xxx filmides. Bakenbardid, vuntsid, pikad juuksed (meestel), nahkvestid. Me jõime ühe õlle ja läksime igaks juhuks koju ära. Kolmadaks on Köln ise üks kummaline linn. Ei üks ega teine. Nagu aeg oleks ka kogu linnas seisma jäänud. Välja arvatud katedraal, mis tõesti avaldab muljet.

29073554e872c84dc6e29a8e80dfb944367dfcb4.jpg

Neljandaks, mess oli küll lahe, aga kui sul on kodus maailma kõige lahedam laps (kui ta ei karju) ja suht okei mees, siis hakkad neist puudust tundma. Seda enam, et juba järgmine nädal lendan ma jälle minema, tulen korraks vahetan kohvris pesu ära ja lendan uuesti minema. Viiendaks, väsimus. See jõhker väsimus, mis tuleb peale kui oled messiga ühele poole saanud. Nüüd tahaks küll koju!

Aga ei saa. Esimese lennuni on ikka veel kolm tundi aega (ma olen kolm tundi juba lennujaamas istunud!) ja teine lend jõuab Tallinnasse alles peale südaööd. Kuidagi tuleb aega sisustada. Jagan teiega mõnda oma lemmik-standi Orgatecilt. Disaini ja innovatiivsust ja lihtsalt ägedaid asju oli metsikult. Jama oli ka palju, aga sellele ma isegi ei viitsi keskenuda, meie saime teada, et me oleme, ilma liialdamata, väljas maailma parima tootega, omas valdkonnas. See teeb nats uhkeks küll.

DSC00494DSC00556DSC00543DSC00542DSC00535DSC00530DSC00528DSC00525DSC00521DSC00515DSC00510DSC00500DSC00504DSC00496

Loook Industries toodet uudistades sain ma tuttavaks nende müügidirektori Paulaga. Ülichill kuju oli. Ütles, et proovi aga, kuidas on teha väikene power nap keset metsikut möllu ja jumal, kus ma oleks tahtnud sinna pikemaks vedelema jääda. Nii mõnus oli! Mõtlesin, et kodus võiks selline koht olla, et lähed viskad end pikali, paned klapid pähe ja põgened reaalsusest. Jaa, muidugi saab seda kodus teha ka tavalisel diivanil, aga saate ju aru küll, see pole see ja no toode pole ka koju mõeldud. Massaaži ka ei tee tavadiivan. Lennujaamades kuluks küll täiega marjaks ära, ja kontorites. Kihvt värk! Rääkisime Paulaga, et kust mina olen ja kust nemad on ja mis tuli välja…toode on osaliselt ka Eesti päritoluga. Toodetakse Tartus. “Ma ei tea, kuidas seda kohta hääldada, aga sain aru, mis linna ma mõtlesin?” küsis ta. “Kylla, kylla,” vastasin mina, “ma olen Tartust pärit. Naersime. “Kui me järgmisel nädalal Tartusse läheme, siis ma kindlasti küsin sult, mida külastada ja kuhu minna.” Uued tutvused ja kontaktid ning suhtlus on see osa, mis mulle messidel täiega meeldib.

N.A.P. – ist võite huvi korral lugeda rohkem nende kodulehelt. DSC00540390A2652_M

Iseenesestmõistetavalt kuulub aga minu süda Silenile. Meil käis standist läbi selline rahvas, et ise ka ei usu. Suhtled, räägid, viskad nalja ja pärast vaatad visiitkaardilt, kellega sa nalja tegid ja suhteid lõid. Mõni kontakt oli uskumatum kui teine. Ka pole mitte äge, kuidas ühest suhtkoht nalja pärast tööle kandideerimisest saab alguse täiesti uus hingamine ja elu?

DSC00523.JPG Orgatec 2018 is over. From one side it’s sad, because you’ve got no idea what it’s like to present a product that even the top people of the industry come and praise, honestly that is soooo cool. On the other side it is nice to get back home. Firstly, the days in expo are really tiring. At the end of each of them, you just want to go and get some sleep, but because you haven’t eaten all day, you drag yourself into a local Schnitzel-house and eat the biggest schnitzel ever with no problem. On the very last day you go on and have 26 Kölsch beers with your colleagues and survive. You even post a picture to show off not specifying that one glass is only half a pint. Secondly, we got ripped off with our apartment. We booked it in Airbnb and on pictures it looked decent enough. To be fair, there wasn’t anything specifically wrong with it … if you enjoy the vibe and deco from the 70’s and 80’s. Oh, and I forgot to take a photo of that special shiny toilet seat. On a positive note, the apartment was very close to Bar Lena. Bar Lena was a place we walked pass every day and wondered how weird people are standing and smoking in front of it. On the last day, after walking back from our dinner, we passed it again and decided to go in. “Let’s just check it out, the likelihood that we will never come back here is too high.” Are you familiar with German porn from the 80’s? Well, the people in there were pretty much a classical example of the characters in German XXX films. Sideburns, moustaches, long hair (on men), leather vests. We had one beer and went home, just in case. Thirdly, Cologne is one strange city. You can’t really figure it out. Seems like the time has stopped in the whole city. Except  for the cathedral, that IS impressive. Fourthly, the expo was awesome, but if you have the coolest child at home (when she is not screaming) and quite okay man, you will start to miss them. Not to forget the fact, that I am flying away yet again in couple of days. Just popping in to change the content of my suitcase and I’m off. Fifthly tiredness. That horrible tiredness that hits you once the expo is over. Now I’m ready for home! But no I still have 3 hours until my first flight (I’ve already been in the airport for three hours) and the second flight lands in Tallinn after midnight. I need to do something to fight with boredom so I’m sharing some of my favorite stands from Orgatec. There was a lot of design and innovation and just very cool things. A lot of crap too, but I couldn’t be bothered to concentrate on that. We found out that, without exaggeration, we have the best product of our industry. That DOES make me feel proud!   DSC00500.JPG

While checking the product by Loook Industries, I got to know their sales director Paula. Very chill person. Urged me to try what it feels like to have a quick power-nap in the middle of loud noise. I wish, I could have stayed there longer, it was amazing. I was thinking that I could have a place like this at home where you can go lye down, put your headphones on and escape from reality. Of course you can do it on a couch as well, but you know what I mean, this is not the same and well this product is not meant to homes anyway. Your couch at home doesn’t perform any massage either. But in airports, offices, I can definitely see it there. We spoke with Paula where I am from and where they are and turned out … that product is partly from Estonia as it’s been produced in Tartu. “I don’t know how to pronounce the place, but did you understand which city I am talking about?” she asked. “Yes, yes, I am from Tartu” We laughed. “When we visit Tartu next time, I will definitely as where to go and what to see!” New people and contacts, communication – this is the part I really like about expos.

If you are interested, you can read more about NAP from their website.

But without a doubt, my heart belongs to Silen. We had so many people visiting our stand, it was unbelievable. You talk, communicate, make a joke and only later read from the business card, who was that person you just spoke. Some of the conversations you can’t believe just happened. One is more unbelievable than other. Isn’t it just amazing when one moment you applying for a position just for fun and that leads you to the beginning of new life and breathing.   42106117_891152951089280_9145463997280026624_n44686777_907398522798056_9082957104838344704_n41991848_891152974422611_7192184236235816960_n

Ma PEAN kaalust alla saama!//Get inspired by Jo

/ Eveliis / 7 Comments

Et kõik ausalt rääkida, siis tuleb alustada sellest, et ma ei vingu niisama, et vihkan oma paksu ja lodevat laiskloom Sid keha, vaid jälgin oma toitumist ja teen ka täitsa korralikult trenni. Või noh võiks teha veel rohkem, aga kui kubjas tagant ei piitsuta, siis tuleb laiskus kontidesse. Kaks korda nädalas on siiski parem kui mitte midagi eksju?

Kaal ei ole ikka veel langenud pean ma oma sõbrannadele üle päeva tunnistama ja ilmselt pean ma minema psühholoogi juurde, et saada aru, mis siis mu lapsepõlves juhtus, et ma ei ole nõus oma kilodest lahti laskma. Kui nali kõrvale jätta, siis kaalunumbrist on mul suva – see ei näita suurt midagi, aga jah ma olen ikka sama paks ja lodev kui kuu aega tagasi.

Miks ma PEAN kaalust alla võtma? Te ju teate, et riided ja (Eesti) disain on minu mitteniisalajane salakirg. Kui pool minu garderoobist võiks vabalt olla studioaugustilikult must-valge, siis teine osa sellest garderoobist oleks selline nagu allolevas Kriss Sooniku videos. See viimane outfit karjub minu nime. Samuti karjub see outfit “for the love of God, võta kaalust alla naine, sest sellised riided EI SOBI paksudele nagu sina!”  Ja just selle pärast, et ma saaksin ka ÄGEDAID RIIDEID kanda PEAN ma alla võtma!

 

Mai jakk/jacket SIIT

Mai lühikesed püksid/shorts SIIT

Kristel polo suspender top SIIT

 

Talken Design TILLUKE KINGILOOS

/ Eveliis / 17 Comments
Talken Design (LINK) imelisi vineerist riiuleid teavad vist kõik, kes natukenegi Eesti disainist huvituvad või kasvõi poole kõrvaga kuulnud on. Kui me Norras need poodi seina panime, siis inimesed käisid neid põhimõtteliselt nagu muuseumieksponaate vaatamas. Uhke tunne oli öelda, et Eesti käsitöö. Kasevineerist selgejoonelised ja lihtsa disainiga tooted on mõeldud teadlikule kliendile, kes soovib endale osta asju päriseks, hinnates kestvat ja ökoloogilist materjali. Tooted ise leiad SIIT. Valikus nii seina- kui põrandariiulid. 12112307_1646726258916761_5814934904157143870_n.jpg Küll aga ei teadnud ma seda, et Jana ka kotte valmistab. Minu truu “märss” oli just otsad andnud ja kuigi ma olen pöördunud seljakotiusku, siis aegajalt on ikka “märssi, kuhu kogu elu mahub” ka vaja. Minu rõõm oli piiritu kui päkapikk või kärsitu jõuluvana mulle sellise pruuni nahast isendi kinkis. HAPPY! 15320410_1356139157732535_919823200_n.jpg Sellised kotid jäid veel valikusse:
Lõpetuseks sain ma teada, et Jana valmistab ka nahast kõrvarõngaid. SELLISEID: 15304031_1356135434399574_472828806_o.jpg No vot ja üks paar (kumba soovid) lähebki kõikide kommenteerijate vahel täna loosi. Ei midagi uhket ja kallist, kuid minu meelest äärmiselt stiilset ja kaunist. Kodumaist. Mulle meeldib selline stiil. Ja kuna mul õnnestus ära kaotada üks oma Ti Sento kõrvarõngast, st alumine osa, siis võib-olla oligi see märk, et ma olin noid juba liiga kaua kandnud, et aeg oleks (need tegelikult Idale kunagi edasikinkimiseks ostetud) rõngad kappi panna ja mõnda aega vahelduseks ka stiilne olla. Kirjutage siis kommentaaridesse midagi (kena) ja ilusat esimest detsembrit. Meie lähme nüüd jõulutänava avamisele ja jõuluvana-rongkäiku vaatama.