Ma pean täitsa ausalt tunnistama, et eile oli mul meel täitsa mõru. Ma armastan jaanipäeva – kes eestlastest ei armastaks eksju? Isegi tuule ja vihmaga, see kuidagi kah selline omamoodi Eesti ilma poolt pakutud traditsioon ja oma peas olin ma jaanipäeva nii romantiliseks kujundanud. Saaremaa, mõnus seltskond, kaunilt kaetud laud, hõrgutavad toidu, hea jook ning lillepärjad, küünlavalgus, saun, lõkketuli. Ideaalne jaan.
Aga ma keerasin kõik p****e ja see tegi meele mõrudaks küll. Niigi see sundpuhkus on mult ära võtnud selle mõnusa puhkuseootuse tunde, teate ju küll seda tunnet kui teed veel viimaseid asju tööl, loed vaikselt päevi puhkuseni ja siis see jõuabki kohale…Mõnus magus suvepuhkus. A ma olen juba kuu aega “puhkusel”. Ja nüüd võtsin endalt jaanid ka ära.
Sa oled minu lemmik suunamudija 🙂
No näed siis, ma teadsin, et kellelegi ikka lemmik olen:)
Sisuloojatega on selline lugu, et neid 25-aastaseid võib ju murdu olla, kuid keskealisena ei tunne ma nende tegemiste vastu huvi. Oma blogiga annad mulle ja teistele minuealistele võimaluse lugeda, mõelda ja kaasa elada teemadele, mis huvitavad ja puudutavad. Aitäh selle eest!
Aitäh Sulle selle tagasiside eest, vahel on tõesti hea kui seda meelde tuletatakse, et huvid ei ole kõigil samad kui 25aastasel sisloojal ja end ei pea üldse maha kandma “kõrge vanuse” tõttu.
Kuigi mind paneb siiski tihti hâmmastama KUI PALJU turundusmaailmas vaadatakse vaid teatud kuvandi, sisu ja ka vanusega sisuloojats poole:)