Ma ilmselt olen sellest siin ka bloginud, et (vist) kevadel sain ma üsna ambitsioonika tööpakkumise – koht ja kõik kõnetas, palk oli imeline, aga mida rohkem ma kuulasin, seda rohkem ma sain aru, et seal sooviti inimest, kes teeks ära nelja inimese töö. Ma olen seda juba proovinud ja isegi kui palk tõesti lõi silma särama, loobusin ma sellest pakkumisest. Eks ta ikka on kripeldanud natuke, aga täna tean ma, et see oli õige otsus.

Sest no lugege vaid mõned postitused tagasi, miks ma siin “suvepuhkusel” olen ja millega tegelen, eksju. Aga ei saaks öelda, et see ei oleks tekitanud sellist mõnusat egoboost’i – järelikult ma olen oma töös hea, mind tahetakse ja mulle ollakse valmis maksma. Ma sain sellest natukene innustust.