1991. aastal olin ma 10-aastane. Ega ma suurt tolleaegsetest sündmustest ei mäleta, selles mõttes, et seda paanikat ja hirmu ja ärevust, mis noil augustikuu päevadel suurt osa eestlasi valdas, aga ma sain aru, et midagi suurt on juhtumas. Ma olin tädilastega koos Tartu lähedal ja ma mäletan maantel sõitvaid tanke. Võib- olla see on ka mu fantaasia vili, sest tankidest ja teletornist ja selle ründamisest oli palju juttu, aga ma mäletan, et me kolm 10-aastast jälgisime ka nii palju kui me aru saime AK otseülekandeid, mis vaheldusid multikate ja/või Rein Marani loodusfilmidega. Ma mäletan seda joovastust kui lõpuks selgus, et Eesti on jälle vaba.
Ma mäletan seda tunnet, millise uhkusega ma 1997.aastal Norrasse vahetusõpilaseks minnes rääkisin Balti ketist, laulvast revolutsioonist, taasiseseisvumisest. Ma olin Eesti üle nii uhke ja ma mäletan, kuidas mind solvas kui Eestist halvasti räägiti. Norrakad ei teinud seda muidugi tahtlikult, aga hästi paljude jaoks olime me ikka osa Venemaast (isegi Nõukogude Liidust), ma ei liialda, et ma pidin just vanemale generatsioonile palju selgitama, et ei, me oleme vaba riik, oma keele ja kultuuriga. Ma mäletan inimeste hämmingut kui vastasin neile, et muidugi lähen ma Eestisse tagasi, ma olen oma maa üle uhke. Ma olin uhke eestlane ja ilmselt oma maale väga hea esindaja. Selline natuke naiivne, aga ma ei jätnud kasutamata ühtegi võimalust Eestit kiitmast.
2019. aastal on mu tunded natukene vastakad. Ma vaatasin eile õhtul “Rodeot” (kes ei vaadanud, siis soovitan järelvaadata) ja teisi 1989-1991 aasta südnmusi kirjeldavaid saateid ning täna hommikul klassikalist “1991” filmi. Pisar tuli silma ja jälle oli uhke olla. Eesti on nagu Aatomik – väike, aga jõud on suur.
Aga samaaegselt on mul 2019.aastal piinlik. Piinlik selle pärast, kuhu Eesti hetkel on jõudnud. Piinlik, et meie riigi(valitsemise)s on võim tähtsam kui õigus, kolmkümmend aastat rasket Eesti riigi ülesehitamist, et me oleksime vaba ja demokraatlik riik, on justkui unustatud. Ma lugesin Toomas Hendrik Ilvese sotsiaalmeedia pöördumist ning ma mõistan tema muret. Paremini ei saakski tänast olukorda kokku võtta. Kurb, et pidupäeval peab nõustuma sõnadega: “Eesti üliedukas toimetulek on nüüd seatud kahtluse alla. Sinimustvalge, mis on alates selle sünnist 135 aastat tagasi olnud euroopaliku demokraatia, vabaduse ja võrdsuse sümbol, on nüüd kaaperdatud ja sellest püütakse teha suletuse, vihkamise, ebaeuroopalikkuse ja õigusriigi vastast sümbolit ning rüütada see sõimu ja labasusega.” (loe siit tervet teksti)
Kas pole veider, et kui rahvuslikud jõud proovivad täna sinimustvalget lehvitada, siis seda tõlgendatakse kaaperdamisena? Kunagi oli see vastupidi. Siis, kui juhtus see, mille üle sa uhkust tunned.
Muide, mäletan ülihästi, kuidas “noil augustikuu päevadel” osad inimesed ei olnud mitte ootusärevad, vaid lihtsalt ärevad. “Oi-oi, mis nüüd küll saama hakkab, sõjaks läheb, oli seda nüüd vaja, mis nad jamavad, pole ju meil seni väga hullu midagi…” Aga oli ja seda prooviti muuta. Õnnestus.
Ka täna on Eestimaal väga palju neid inimesi, kelle jaoks “on hullu”. Täpselt samamoodi proovivad ka nemad enda jaoks, oma tuleviku jaoks midagi muuta. Saab seda pahaks panna?
Siinkohal ma ei kaitse teatud isikuid, mulle endale on ka nende sõnavõtud vastukarva. Aga ideest saan aru ja kiidan heaks. Muutused ei ole halvad ja suur hulk inimesi ootab neid juba ammu. Samamoodi eestlased, võrdsed teistega.
No Toomas Hendrik Ilves ei ole nüüd küll see mees, kes võiks siin praegu sõna võtta või keda oleks kohane tsiteerida.. Tema “õilsad” põhimõtted ja kodumaaarmastus küll ei takistanud tal oma armsa Eesti tagant varastada (ärmatamine) ega abiellumine vaid veidi aega enne presidendiametiaja lõppemist, et saada ka oma uuele naisele Eesti riigi ehk siis meie kõigi poolt kopsakas pension ja ülalpidamine elu lõpuni. Kas see oli omakasupüüdmatu ja riigimehelik käitumine?! Lihtsalt vastik!
Ja Sina muidugi ei teeks elu sees midagi sellist, eksole? Lükkaksid aga abiellumise edasi, et jumala eest mõned paranoilised inimesed Sind riigireetmises ja riisumises süüdistada ei saaks! Praegugi kindlasti sead tööandja huvid alati kõrgemale enda omadest muidu ju siin sõna ei võtaks 😉
Mu meelest pole antud olukorras üldse oluline, kas need sõnad ütles THI või keegi teine, põhiline on see, et ta sõnades on õiged.
Ma ikka mõtlen, et eriti printsipiaalsete väidete puhul on ütleja ka öeldu kontekstis ülioluline. Nt. kui Sina räägid disaini või turunduse põhialustest, on see hoopis teine asi kui mina seda teeks. Sa toetad oma tegudega öeldut. Kui mina sel teemal räägiks, isegi kui jutt oleks õige, ei mõjuks see tõsiseltvõetavalt. Kes mind tunneb, see nõustub😊. Või kui Avo Viiol hakkaks rääkima, et Kultuurkapitalile oleks rohkem raha vaja😂😂
Okei, viimane näide oli nii naljakas, et hakkasin keset kontorit kõva häälega naerma:D
Mulle ka meeldis Toomas Hendrik Ilvese postitus
Ma ei suuda ühtegi Ilvese mõtet tõsiselt võtta. Kuna ka mulle on meie riik tähtis, siis on see jultumus kuubis tulla peale oma JOKK-tegusid siia Underit tsiteerima… Demokraatia on midagi muud. Demokraatia tähendab ka vastutust. Seda pole Ilves võtnud. See selleks.
Mina eestlasena ootan ka muutusi. Pole nõus Vaheri taolise kangutamisega, aga probleem on selles, et üks erakond on pika valitsemisaja jooksul kõikjale vastutavatele kohtadele oma inimesed sokutanud. Ma usun, et me keegi ei kujuta ette, kui palju on rahva (meie kõigi) tagant varastatud ja kui palju riigivaenulikke otsuseid tehtud ning kinni mätsitud. Ootan muutusi! Ja see ei tähenda, et õhutan viha. Ootan ka kogu rahva presidenti, mitte ühe kildkonna suuvoodrit! Ja see ei tähenda, et ma ei poolda austust oma riigi ja rahva suhtes.
Eveliis, Sul on sümpaatne blogi, mida loen suure huviga. Ja Sinu naiivsus on ka kuidagi armas, kuigi naiivselt mõelda on päris ohtlik. Ürita samastuda selle osa Eesti elanikkonnaga, kes Eesti eduloost grammigi osa pole saanud, pigem ainult kaotanud. Selliseid inimesi on paraku ebaõiglaselt palju…
Signe, usu mind, minu naiivsus ei ole kuidagi ohtlik, ma ikka täitsa rumal ei ole, aga antud nagu ma kirjutasin, siis hetkel ei ole mu jaoks oluline, kes selle välja ütles, vaid see, et tema sõnades ON õige sõnum. Hea et meil vähemalt on veel Trump, kes suudab oma geniaalsete ideedega üllatada, nii ei ole meie omad veel need kõige rumalamad
Ma ei ole Sind kunagi rumalaks pidanud. Lihtsalt elu ei ole nii must-valge, kui meile suurte sõnade varjus näidata üritatakse.
Ei no seda kindlasti, isegi mitte kõige kirkamad kriidid peaksid sellest aru saama ja ma saan pihta, et noh ise on JOKK-vend ja siis viibutab näppu, aga mulle see sõnum meeldis, ses mõttes et aus ja neid jokk-inimesi on meie ümber nii palju, et kellel üldse oleks õigus sõna võtta, et meeldiks/kõnetaks/oleks aus?
See on huvitav seisukoht. Noh, mulle just sellepärast ei tundunud aus, et tean, et pole siiras. Aga kui inimesed hakkavad tundma, et kõik on korrumpeerunud, siis devalveerub öeldava mõte iseäranis. Esiteks tekib olukord, kus igaüks leiab, et ta on pädev igal teemal sõna võtma. Ja teiseks loevad siis ainult sõnad, mitte teod. Mis oleks väga õõnes ja õõvastav.
Eveliis, ma tahaks veel lisada, et olen poliitikas paar aastat töötanud. Võim on erakondadele alati tähtsam kui õigus. Ja veel tähtsam kui õiglus. Mida suurem erakond, seda suurem võimujanu ja seda ebaolulisem on rahvas, sest temast ollakse juba distantseerunud.
Signe, mina mäletan üsna selgelt, et THI ei tahtnud presidendiks kandideerida, tal olid omad plaanid, oma elu, Ärma jne ning see variant (JOKK skeem) pakuti talle välja, et ta majanduslikult president olles ei kaotaks ning Ärma pärast mingeid jamasid kaela ei saaks. Ma ei tea millises poliitikas sa olid aga ilmselt mingis teises kohas.
Mina pole eduloost selles mõttes osa saanud, et ei ole olnud õigel ajal õiges kohas jms, kõik mis teen on oma töö ja vaev ning vahepeal kõõlun pankroti serval (krediitkaart on lõpuni miinuses) ja reformi pole kunagi valinud aga see mis praegu toimub ja kuidas räusatakse ning rahadega tegeleb inimene, kes paari firmat põhja lasknud ning paar vägagi groteskset näidet on seal veel, siis sry, ma ikka eelistan intelligentsemat inimest seal Toompeal näha, ka siis kui mu arvamus riigi juhtimisest temaga kokku ei lähe aga ma tahan näha inimesi, kes on võimelised ka niisama elus hakkama saama.
Ja selge on see, et poliitikasse (kõrgemal tasemel) lähevadki kokkuvõttes vaid võimuahned ja kergelt kiiksuga inimesed, sest see elu ei sobi tavalisele inimesele ning kui võrrelda Itaaliaga või Kreekaga, siis on Eestis lood vägagi hästi. Proovi vaadata suuremat pilt, sest praegu tundub mulle, et enamjaolt ollakse kinni jäänud nagu see linnuke katusel – kord nokk kinni ja saba lahti ning seejärel vastupidi.
THI on edev, võimu- ja kasuahne matslik inimene, kes on palju raamatuid lugenud. Asi on väga lihtne. Kui presidendiks saada ei taha, ära kandideeri. Ja need lood olid tol ajal paraku siiski veidi teisiti.
Lugesin oma kommentaarid üle, ma ei ole kuskil väitnud, et pooldan hetke!olukorda. Olen väitnud, et ootan muutusi. Ning paraku näengi laiemat pilti, sest olen elanud mitmes Euroopa riigis ning ei ela ka hetkel Eestis.
PS. Mina tean täpselt, millised olid minu tööülesanded poliitikas tegutsedes. Millega Sina samal ajal tegelesid?
Eveliis, palun vabandust, et Su kommentaarium hetkel nii kirglik on😊. See näitabki ühiskonna polariseeritust. Rahulolematus on aastate ja mitte viimase aja jooksul nii suureks läinud, et teatud osa elanikkonnast ei saa sellest enam mööda vaadata. See ongi laiem pilt, millel on tegelikult osaliselt ka globaalne tagapõhi, aga mis Eesti lähiajaloo omapärasid arvestades oma vinti veel juurde keerab.
Ma loodan, et mulle nüüd ei öelda, et ise ei ela kohapealgi ja muudkui targutab. Mul on väga tundlik sotsiaalne närv ja jälgin erinevaid arenguid üsna süvitsi. Aga nagu Sa isegi tead, ütle või mõtle, mida tahad, ikka on vale ja ei kõlba😂.
Ei pea üldse vabandust paluma, mulle meeldib kui inimesed on kirglikud ja kaasa räägivad, arvamused ei peagi ühtima, aga tore on näha kui inimesed oskavad oma arvamusi põhjendada.
THI on edev, ma tahaks mõnda mitteedevat poliitikut näha. Aga kasuahne, ei ütleks. Loomulikult oli tal tol hetkel korralik sissetulek, elu paigas jms ning tal polnud vähimatki plaani kandideerida aga oli palju inimesi, kes ei tahtnud Rüütlit teiseks ametiajaks ning räägiti ta ära. Kui sa ei ole olnud selle info juures siis, siis sorry aga poliitikas olnud inimene võiks olla paremini taustsüsteemidest informeeritud.
THI on näidanud üles ka ääretut heasüdamlikkust ja hoolivust – aga ma ei tea, mispidi sa poliitikas olid, ilmselt pole temaga inimesena kokku puutunud?
Ja ma kindlasti ei ole rahul sellega, et ta enne oma ametiaja lõppu Jevaga abiellus, see ei olnud hea toon aga see mis oli sinnamaani, see oli ok. Ta lasi ka Evelinil toimetada, mida mõni mitte nii liberaalne inimene poleks teha lasknud.
Ega minagi praegu Eestis ela ja ega THI ka mitte 😉 Ja tänu itaalia ning kreeka sõpradele näen, et Eestimaal on asjad siiski heas korras, kui nüüd EKRE midagi lõplikult p…e ei keera aga õnneks on nad selleks liiga armetud.
1. Need nn. taustsüsteemid, mida Sa mainid, olid tollel ajal ajalehtedes ilusasti läbi analüüsitud. Ma näen, et puhtast poliittehnoloogiast tead Sa vähe, aga see polegi oluline ja kõik ei peagi kõigest kõike teadma. Lihtsalt mainin, sest mina Sulle Sinu kitsast silmaringi ette pole heitnud.
2. Kui nüüd tahta juuksekarva lõhki ajada (ja ma saan aru, et Sa päris nii ei mõtle), siis kas pole mitte kurb, kui riigi presidendiks (me ei räägi siinkohal mingist kalameeste ühingust ega aktsiaseltsist) tahetakse organiseerida (ja see on tõesti õige sõna) kedagi vaid selle pärast, et keegi TEINE jumala eest ei saaks ja selle eest on mingi seltskond nõus rahva raha veel peale maksma… ? Ning see organiseeritav ise üldse ei taha (sest noh, mis aated ja mis rahvuslikkus ja mis võõras9 riik see üldse on), aga no hea küll, nina kirtsutades ja pika hambaga on ikka läbi häda nõus😊.
3. Kuigi Eesti on väike ja korporantide seltskonnas liigun tihti, ei tunne ma THI isiklikult. Kui me räägiks eraisikust, ei avaldaks ma tema kohta oma arvamust, sest ma ei tunne teda kui eraisikut. Oleks vist ka palju eeldada, et väikeriigi kodanik oma presidenti isiklikult tundma peaks. Kuna enamusel inimestest on oma arvamus Meri, Rüütli ja Kaljulaidi kohta, on ka THI oma meeskonnaga avalikkuse arvamust endast ja oma tegudest kujundanud ja see on saanud selliseks nagu ta nüüdseks on.
Tore teada, et inimesena äärmiselt heasüdamlik, nii Sa vist ütlesid😊
4. Minu kreeklastest ja itaallastest sõbrad on oma kodumaa üle uhked ja midagi kindlasti õigesti teinud, sest elatustase on oluliselt kõrgem kui Eestis. Ei hakka siinkohal diskuteerima, mis see “õige” on, sest teema läheks ilmselt pikaks ja teravaks.
5. Lõpetuseks on rõõm tõdeda, et üksteise arvamust me ei muuda ning et kodumaalt eemal elavad inimesed (mis on üldse THI kodumaa? PS. Vahel tundub, et sõnad “kodumaa” ja “rahvusriik” on juba natsionalistlikud ilmingud ja poliitiliselt korrektne on olla kodumaatu multikultuurne globalist) valutavad oma riigi pärast südant, olgugi et maailmavaated on diametraalselt erinevad😊.
Kena nädalavahetust!😊
Aukale: sinimustvalge ega ka Eesti Vabariik ei kuulu EKREle, veel vähem kuulub see ainult Helmede klannidele. Meie riigilipp ja ka meie riik on meie kõigi omad.
Jah, EKRE tahab midagi muuta. See on arusaadav. Arusaamatu on sealjuures “rahva” nimel rääkimine. EKRE-l on mandaat rääkida vähem kui viiendiku rahva nimel. Kõigi ülejäänute ässitamine ja sõimamine ei ole MEIE riigi huvides. Eesti rahvas ei ole valinud ei EKRE valitsust ega isegi mitte koalitsiooni, kus EKRE on. Praegune valitsus on JOKK-lahendus ja demokraatlikus riigis tuleb seda aktsepteerida. Aga see ei kajasta isegi mitte koalitsioonierakondi valinute enamiku tahet, sest Isamaa ja Keski valijad ei kujutanud valimisjaoskonnas ette, et Isamaa või Kesk läheks EKREga koalitsiooni.
Minu jaoks on solvav kui Aukad annavad mõista, et sinimustvalget tahavad meil lehvitada ainult ekrelased. Meie riigilipp on sümbolina püha väga paljudele inimestele, kes SAMAMOODI armastavad oma riiki, isegi kui ei vali meie paremäärmuslasi.