Koerakuut

Kuigi avalik arvamus on, et meie Hugo on kümme aastat tormide ja tuulte käes elanud ning alles nüüd kui tal tagumised käpad läbi on, oleme me teda tuppa laskma hakanud, on tõde tegelikkuses selline, et vana koerakuuti, kus Wifi elas, Hugo omaks ei võtnud. Suurema osa ajast on ta niikuinii toakoer (olnud algusest saati) ning me andsime kuudi ära. Ma sain teada, et mõned koerad ei pidanudki kunagi teise koera eluasemega leppima ja mis see kuut ikka kasutult seisis.

Et tal oleks siiski ka õues varjualune tegime me korda aiamajakese – tänasel päeval tuntud kassimaja nime all. Kui te arvate, et Hugo ka seal oli nõus magama, siis te eksite. Isegi kui talle pesa sinna vedasime, tiris ta selle õue ja magas ikkagi parema meelega väljas. Ka siis kui vihma sadas. Leidis endale varjualuse puu või auto all, aga keeldus kassimajas olemast.

23072011467.jpg

Nüüd otsustasime uue KASUTAMATA kuudi osta. Suur, aknaga, soojustatud, terrassiga! Kas Hugo võttis selle omaks? Muidugi mitte. Marek meelitas teda vorstiga, Ida näitas talle ette, kuidas kuuti saab ja et see ei ole ohtlik kuidagipidi, Hugo aga magas pigem lumehanges. Kas keegi oskab soovitada nippe, kuidas Hugo panna kuuti kasutama?

7 thoughts on “Koerakuut

  1. Võib-olla talle ei meeldi kuudi asukoht? Et kas näeb maja välisust jne?
    Meie koerad vanematekodus pole ka kumbki kuuti omaks võtnud, kuigi väga uhke ja mõnus maja ehitatud. Arvame, et vale asukoht, sest mõlemad korrad tahavad majaterrassil ukse ees olla.

    • Me püüdsime panna küll sinna kus talle meeldiks olla, no et näeb nii välisust kui väravat.
      Aga see on üks võimalus jah, et peame katsetama veel kohti. Meil ka tahab maja ees akna all olla, peame vaatama, kas seal võiks sobida talle. Tobe asukoht iseenesest kuudi jaoks, aga katsetada tasub

Leave a Reply to EveliisCancel reply