Alustame kohe lõpust. Meil oli tänaseks kokku lepitud, et koju tuleb arst, kes Skype´i parimatele jahimaadele saadab. Leppisime Marekiga kokku, et Ida on tema töö juures, mina tulen varem koju ja olen Skype´iga, aga eile õhtul tundsime me mõlemad, et me lihtsalt ei suuda. Jah, on näha, et ta on haige - tal on köha, … Continue reading Mis sai Skype´ist?
Hugo
Üle lillesilla
See siin on ilmselt üks raskemaid kirjutisi, mis ma oma elus olen sõnadesse pidanud panema. Miks ma seda siis üldse kirjutan kui juba vaid pealkirja toksides pisarad silma kipuvad? See ei ole pisarakiskuja pisarakiskumise pärast, vaid eeskätt püüe endaga rahu teha, endale sisestada, et me tegime õigesti. Kirjutada endast välja südamevalu. Loomulikult ka mälestus meie … Continue reading Üle lillesilla
Kuidas Hugol läheb?
Mõnikord ma jään mõtlema oma blogimise täitsa algusaegadele, ka eile kui ma rõõmsalt haukuvat Hugot vaatasin, tulid mulle meelde need etteheited, kus mind süüdistati, et ma ei hooli oma loomadest. Et koer pidavat vihmas ja tuules magama, kassid ei saa üldse süüa ja ega enam ei mäletagi, mis need surmapatud veel olid, milles mind süüdistati. … Continue reading Kuidas Hugol läheb?
Kui pereliige jääb vanaks
Hugost kutsika pilti otsima jäädes, jäin ma (magamamineku asemel!) sirvima oma vana blogi ja mõtlema selle peale kui palju üks lemmikloom võib rõõmu (ka muresid) tuua. Mulle on koerad alati meeldinud, ent ennast olen ma alati rohkem kassiinimeseks pidanud. Kuni me saime varjupaigas tuttavaks Hugoga. Täna on Hugo peaaegu 12-aastane. Pole enam esimeses nooruses, ometi … Continue reading Kui pereliige jääb vanaks
Kassidest, koristamisest ja kaltsuvaipadest
Ilmselt olete te aru saanud, et meil on mõnda aega kassid katseajaga toas elanud. Miks nad majast "välja visati" üldse? Ei, me ei ole loomavihkajad ja ma absoluutselt olen tundnud puudust sellest, et Orkut mulle sülle poeb ja Skype graatsiliselt mööda tuba ringi jookseb, kuid nad said välja visatud, et nad pissisid tuppa nii, et … Continue reading Kassidest, koristamisest ja kaltsuvaipadest
Koerakuut
Kuigi avalik arvamus on, et meie Hugo on kümme aastat tormide ja tuulte käes elanud ning alles nüüd kui tal tagumised käpad läbi on, oleme me teda tuppa laskma hakanud, on tõde tegelikkuses selline, et vana koerakuuti, kus Wifi elas, Hugo omaks ei võtnud. Suurema osa ajast on ta niikuinii toakoer (olnud algusest saati) ning … Continue reading Koerakuut
Täitsa lõpp. Ja nii need jutud tekivadki.
Sõidan koju. Harjumusest skrollin korra ka Perekoolist läbi. Õnneks on seal ka suvepuhkus. Väga ajuvabasid teemasid, millega see portaal üllatab pimedamal ajal, ei ole juba mõnda aega olnud. Viskan pilgu peale blogijate teemale, loen viimaseid sissekandeid, skrollin üle, sest no ausalt, keda huvitab kui kaua ja milliseid lubasid üks blogija teeb. Las ta teeb, küll … Continue reading Täitsa lõpp. Ja nii need jutud tekivadki.
Laps ja koer ühe katuse all
Ida on täiesti loomahull. Ta ei lähe kunagi õhtul magama enne kui oleks Hugole musi andnud ja teda kallistanud. See on iseenesest väga armas, kui välja jätta fakt, et loom on loom ning ta ei pruugi lapse headest kavatsustest aru saada. Me oleme Idale 8754376 korda öelnud, et koerale näo juurde EI lähe, kuid kas … Continue reading Laps ja koer ühe katuse all
Mure Hugo pärast
Paar aastat tagasi oli Hugol raskusi püsti tõusmisega, tagumised käpad lihtsalt ei kandnud. Käisime arstil, kes ütles, et Hugo on juba parasjagu vana koer (siis umbes 7-aastane), aga kuna tal on ikka varsa aru nagu meestel ikka, võimalik et tal oli ka keskeakriis, siis ta käitub nagu kutsikas ja jookseb liiga palju ning on seega … Continue reading Mure Hugo pärast
Koeralood
Ajendatuna viimase aja koerteteemalistest postitustest mõtlesin ma kirja panna oma kemplused meie le craanziga. Hugo praegu suurepärane kodukoer, aga selleks, et temast korralik kodukoer saab oleme me hullult vaeva näinud. Suur osa on lausa meelestki läinud, nagu lapse puhulgi. Ma üldse kartsin koera võtta, sest tegelikult olen ma kassiinimene ja koerad ei ole mulle väga … Continue reading Koeralood