Issssand, kuidas mulle meeldib kui mõni blogi vahelduseks intrigeerib/vihale ajab/vastu vaidlema paneb. Viimasel ajal loen blogisid nii, et lasen diagonaalis üle, sest mitte midagi nagu ei sütita kui te saate aru, mida ma mõtlen. Või noh mõni asi ikka sütitab, aga ajalugu on näidanud, et kui ei taha virtuaalselt kividega surnuks loobitud saada, siis on targem püüda vait olla (jube raske on muideks!). Eile lugesin Meelise postitust kurikuulsate kolme-euroste kohvide teemal:
“Ja siis ma taipasingi, et mis värk selle kolmeeurose kohviga on. Vastus on lihtne – see on staatuse näitamine. “Vaadake, ma saan seda endale lubada”, “vaadake, ma olen piisavalt rikas, et see topsikene osta, mitte ei vea kodus tehtut kaasa.” Minu arust ongi see selline alateadlik enesenäitamine või uhkeldamine.”
Seda lugedes tundsin ma end nagu maakas, sest ma poleks mitte kunagi osanud arvata, et tanklast või R-kioskist ostetud kohv võiks olla staatuse näitamiseks või et kodust ei sobi kohvi kaasa võtta, sest see oleks liiga vaene. Mina ostan ka kohvi kaasa. Mitte alati. Aga ostan. Kolm eurot ei maksa. 2.20 maksab R-kioskis. Pole justkui röövimine (röövimine on see 2eurone ingveri ja tšilli shot, mida ma aegajalt armastan osta, aga ei raatsi, sest hallloooooo, kui ma ei oleks nii laisk, siis kodus saaks ma kahe euro eest teha paar liitrit samasugust jooki, r-kioski pudelike on sõrmkübarasuurune).
Miks ma kohvi ostan? Mõnikord ma ärkan liiga hilja. Teen kohvi valmis, aga kuna ma armastan juua natuke jahtunud kohvi, siis ma lihtsalt ei jõua kohvist juua rohkem kui paar sõõmu, seda on hommikul vähe. Ma võtaksin oma kohvi kaasa, aga meil on kohvimasin katki ja laiskusest teen ma hommikuti purukohvi – seda ei anna kaasa valada termotopsi ega ka teha termotopsi, sest ma ei taha purust kohvikruusi kaasas kanda. Koos lasteaiaga sõidan ma sellistel hommikutel tööle tund aega. Ummikud ja valgusfooride taga seismine algab üldiselt peale Laagri R-kioskit/Nestet. Nii ma ostangi sellistel hommikutel kohvi kaasa. Naudin ummikus Vikerraadiot ja kohvi. Tööle jõudes olen juba ärganud.
Samas olen ma piisavalt laisk, et väga tihti ei viitsi ma ekstra lihtsalt kohvi pärast peatuda. Üsna tihti on mul hommikul vaja tankida. Ja kui ma juba niikuinii peatun ning kütuse eest hingehinda maksan, siis ma ostan ka kohvi, selles valguses ei ole 2.20 just kuigi suur raha. Ma ostan nädalas umbes kaks korda kohvi kaasa. Muidugi oleks ka 20 eurot kuus kokkuhoid, aga…ma olen niigi koi, las ma luban endale natuke “luksust” nagu seda nüüd nimetatakse.
Tallinna lennujaamas pean ma tunnistama, et ma kohvi pigem ei osta. Tundub röövimine. Kui ma õigesti mäletan, maksis kohv seal lausa neli eurot. Seal ostan ma pigem mahla või vett kaasa. Ometigi ostan ma mujal lennujaamades alati Starbucksist kohvi, kuigi ka see kohv maksab 4-5 eurot. Starbucksi kohv on lihtsalt niiiiiiiiiiiiiii hea. Salted caramel mocha ja klassikaline pumpkin spice latte – kas on vaja veel midagi öelda? Võib olla kui need oleks igapäevaselt Eestis ka saadaval, ei oleks seda “ooooo, starbucks”- tunnet, aga praegu on. Staatuse näitamiseks ma seda kohvi endale kaasa ei osta, ostan selle pärast, et on hea ja sellepärast, et lennud väsitavad. Ma vajan energiat. Isegi Lillehammerist Tallinnasse tulekuks peab tihti kell 4 öösel (seda ei saa ju hommikuks nimetada?!) ja neli eurot äratuse eest ei ole ka mingi eriline luksus.
Võõras linnas koosolekult koosolekule joostes ostan ka kohvi kaasa. See on ühtepidi harjumus, teistpidi ainuke lõuna/õhtusöök, mida endale lubada saan. Mitte raha mõttes, vaid aja mõttes. Pole aega süüa või läheb meelest. Kohvi kaasa võtmine on kuidagi käe sees. Papptopse ma ei armasta ja püüan oma Frida topsi kaasas kanda, rõhk sõnal püüan. Iga päevaga lähen paremaks, seega ei arva ma, et oma topsikutega ka liigselt loodust koorman.
Vot siis minu lihtsad mõtted kolme-euroste kohvide teemal. Staatuse näitamiseks olen ilmselgelt liiga vana ja maakas, mul on päriselt ka ükskõik, mis autoga ma sõidan ja mida keegi minust minu (üsna väikese) tarbimise põhjal arvab.
Issand, ma poleks küll iial osanud arvata, et kaasaostetud kohv on staatuse näitaja. Jah, ma püüüan kodust kohvi kaasa võtta, sest mulle tegelikult maitseb omatehtud kohv kõige rohkem ja pealegi, prügi ja vähem ühekordselt kasutatavaid topse (oma tasis kaasavõtmine läheb ka sageli meelest), aga iga kord ei jõua/läheb meelst. Maailm hakkab hulluks minema kui kohvitopsi ostmine näitab staatust. Püha jumal!
Maailm ongi juba hulluks läinud:)
Mulle tundub, et ainult inimene, kelle elu ja enda mõtted keerlevad pidevalt sotsmeedia, brandingu ja #influencer ümber, võib jõuda nii jabura järelduseni. Üldiselt teevad inimesed selliseid tarbimisotsuseid ikka puhtalt oma isudest või vajadustest lähtudes, mitte mingi vaata-vaata-mind nimel.
Ma jätsin kunagi kohvijoomise maha ja sellest alates pole mul kordagi olnud seda energiapuudust, mis mind kohvihoolikuna pidevalt kimbutas ja muudkui aga kohvi tarbima sundis. Kunagi oli mõeldamatu, et hommik saaks ilma kohvita alata. Samas oli veelgi varem sama mõeldamatu, et hommik algaks ilma sigareti ja kohvita. Kuna ma ilma suitsuta juba ammu sain oma päeva alustatud, siis mõtlesin, et prooviks ilma kohvita ka. Kuu aega oli kõik valesti, aga peale seda jällegi kõik väga õigesti.
Nüüd vaatan oma meest, kes PEAB päevas kolm-neli korda kohvi jooma ja mul on nii hea meel, et mina enam EI PEA. See on ikka omamoodi hull sõltuvus küll, vähemalt minul oli. Tollal mind üldse ei huvitanud, palju kohv maksis – oli vajadus ja siis lihtsalt ostsin, nii oligi. Praegu mõtlen, et kaks liitrit bensiini saab sama raha eest, aga ometigi kõik nurisevad, et kütuse hind on kõrge. Nomaeitea, vaadake kaasaostetava kohvi hinda siis 😀
Ma ei ütle ka, et PEAB jooma kohvi hommikuti, mulle meeldib nii ärgata. Kui aga olen üksi kodus siis ma teinekord lihtsalt ei viitsi kohvi teha ja olengi terve nädalavahetuse kohvita, no problem. Suitsetamine oli küll sõltuvus. Hommik PIDI algama suitsuga ja ma ei kujutanud ette kuidas saaks teisiti, täna ei suuda ma mõista, kuidas ja mis mõttes PIDI, vastik on juba paljas mõte.
Kütus on siiski JÕHKRALT kallis, JÕHKRALT, aga jaa olen nõus, et 4,40ga saab juba (vist) ühe otsa linna sõidetud
Ma vist olen sõltuvustele aldis, sest ei saanud kunagi jätta kohvikorda vahele. Sul oli no problem, minul aga big problem. Peavalu oli välkkiirelt kohal ja ei läinud ilma kohvita ära. Tugev sõltuvus seega. Täna ma oleksin raudselt üks neist, kes seda kolmeeurost kohvi ostavad, aga mitte näitamise pärast. Savi, mis maksab, mul on sõltuvus, mida tuleb toita!
Ausalt öeldes ma üldse ei taipa, miks just see imetabane kohvi hambusse jäi. Samamoodi võiks ju öelda, et selverist ostetid croissant on staatuse sümbol. Sama raha eest saaks terve röstsaia.
Järjekordselr üks kontekstist väljakistid näide. Õnnetuseks jäi seee kord näppu just kohvi, jumalik jook:)
Nali naljaks,aga kui ma peale Eestisse tagasi tulemist Selverisse läksin ja lihapirukat tahtsin osta,siis oleks ma peaagu sinnasamasse maha surnud,kui ma piruka hinda kroonidesse arvestasin (kroon vahetus,kui ära olid). Vot siis küll viskasin selle 50 kroonise piruka tagasi ja trampisin poest välja mõeldes,et need kuradi pirukad on rikkuritele mõeldud 😀
Kusjuures ma olen ka nii mõnegi saiakese (jumal tänatud!) hinna pärast ostmata jätnud. Mitte et ei saaks lubada, aga lihtsalt tundub täielikult ülehinnatud ja kui on juba kallim kui Norras, siis lihtsalt põhimõtteliselt ei taha osta
Mina joon aastas ehk paar korda kohvi, aga mina ka ei saa aru, mis see teiste asi, kas inimesed joovad 3-4 või 10-eurost kohvi. Mina sellest vaesemaks ei jää ju.
Kuigi vahel tahaks täiega kohvi juua, siis öötööd tehes jõin 4-5 tassi ühe öö jooksul, pärast seda otsustasin, et peab ka ilma saama. Ja saabki, nüüdseks pea kaks aastat olen olnud peaaegu kohvivaba, kui mõned üksikud korrad välja arvata. Mulle kohv maitses, aga tervisele ei mõjunud väga hästi. Ja see vähendamine poleks minu puhul mõjunud, oleksin nagunii mingil hetkel rohkem seda jooma hakanud.
Kindlasti ei ole kohvi ostmine staatuse näitamine. Inimene,kellel on raha ei pea sellist mugavust kalliks,kalliks peab seda inimene kellel raha pole või on kooner. Ka minule tundus lapsena/pubekana uhke tunne osta nt Eviani vett,või tellida kohvikus lattet,tundsin ennast kuidagi täiskasvanuna ja “rikkamana”. Imelik mõelda,et mõni täiskasvanu ka nii mõtleb 😀
Ja on ju teada,et KÕIK on poes kallim. Riided on ju ka vähemalt 300% juudrehindlusega-õmble parem ise. Veinipokaal on ju ka täielik röövimine,rääkimata kokteilidest-tee ise. Eks neid asju ikka mugavusest ja elamuse saamiseks ikka ostetakse,alati ei ole raha nii oluline.
Kogu see kohviteema oli leenumeeli’l nii pastakast välja imetud,et paha lugeda.
Pubekana oli vaja küll KÕIKE näidata, ma olen isegi Eviani vett ostnud, kuigi oleksin parema meelega joonud Vichy vms vett, aga Evian tundus coolim. Ja hiljem kui suitsetama hakkasin, siis ka ostsin nt Barclay suitsu, kuigi raha oli vaid LM jaoks, coolim ja edevam oli. Küll on hea, et sellised näitamise ajad pubekaikka ja varanoorusesse on jäänud. Jube piinlik oleks keskealisena enda staatust läbi asjade näidata
Pingback: Miks ma joon kolme eurost kohvi?! – Katz kokkab
Kohvi tarbimine on siiski pigem mõnu tekitav sõltuvus, milleta saab hakkama. Kuigi aegajalt on väga kosutav rahulikult aega võtta ja seda ühte tassitäit päriselt ka mekutada ja “sisse hingata”. Tekitada nö hygge-momenti 🙂 Sisuliselt on (hommikune) kohv ju kurikaval väsimuse edasilükkaja. Mõttetult ja ohtlikult koormab neerupealseid. Parem on endale pikem öine puhkus lubada kui oma keha (ja aju) piinata. Kohvi kasutegur äratajana on ka kõigest tunni-paarine. Pikas perspektiivis – eriti kui on tundlik närvikava – oleks igati elutervem/jätkusuutlikum varem magama minna ja hommikuti rahulik (veejoomis- ja hommikusöögirohke) ärkamisrutiin sisse harjutada. Aju on plastiline – õpib kiiresti kui teda ärgitada. 😉 Järele proovitud see kohvi-sõltuvuse painutamine. Töötab! Soovitan! Kohvi asemel olen hakanud aegajalt ingveri-kurkumi-piima jooma. Väga kosutav, mõistagi juhul kui kurkum vaevusi ei tekita. Soojendab kõledatel hommikutel mõnusalt keha. PS! kes siin loevad – ikka oma topsi kandke kaasas, eks! Loodushoid, you know! 😉
Ma olen sellega absoluutselt nõus, et teine ärkamisrutiin ja muud joogid, nt seesama ingveriga, toimivad tervislikumalt ning ausalt mina näiteks saan elatud ka kohvita, pole eluliselt oluline. Aga selle varem magamaminekuga on kehvasti. Tahan täna “Panka” vaadata, aga see algab 22 alles ja nii saan ma magama liiga hilja selles mõttes, et hommikune ärkamine on 5-7 vahel ja seda on vähe mu jaoks. Samas ei suuda ma ka loobuda uuest sõltuvusest;)
“Panga” osas meie arvamused lahknevad, kuigi ma vaatan seda ikka – meelega/teadlikult, sest mul On nö isiklikel põhjusel Vaja – ja mõistan su magamamineku dilemmasid. 😉 Eile oli õnneks pärast mõõdutundetult üles haibitud “Eesti esimese hüperseriaali” vaatamist enamvähem ok olla, sest eilne osa oli naruke ….eee…parem. Ei pidanud kaotatud aja ja halbuse kannatamise pärast endale korrutama, et “ära vihastu – üllatu, beibi, üllatu!” 😀
*natuke
Marimell kirjutaks nagu jälle mingi auru mõju all. Kuidas muidu seletada seda nende iseendi staariks pidamist või arusaama, et topsikohv on staatuse näitaja.
Ma olen vist ka maakas või kuskilt teiselt planeedilt või lihtsalt mingi vanamutike, kes ei saa kohe mitte aru esimese maailma probleemidest, sest mul pole absoluutselt mitte kunagi tulnud pähe, et “oi, vaata, kui rikas ja äge ma olen, kui ostan väljas kohvi”. Jumal hoidku, see on ju lihtsalt kohv. Aga tuleb välja, et tänapäeva maailmas võrdub kohv staatusega… 😀 No vot siis lugu. Ostan enamasti paar korda kuus R-kioskist või Statist (sorry, Circle K-st, vanainimese harjumused sees) kohvi, eriti siis, kui parasjagu ringi vaja sõita sel päeval rohkem, hea osta soe joogike tanklast. Vahel lähme lihtsalt mehega jalutama ja end tuulutama, võtame kohvi väljast, sest lihtsalt maitseb hästi. Ei tunne, et oleks nüüd selle pärast rikas, ei hakka igakuisele eelarvele see kuidagi, ei mõtle ausalt öeldes midagi sellest. See on lihtsalt kohv. Inimestel on liiga palju vaba aega, selle asemel võiks kogu selle brain poweri suunata millegi targema lahendamisele, ausõna. 😀 Nii et, absoluutselt jagan sinu arvamust. Ju siis oleme maakad, kes ei saa aru lihtsalt moodsa maailma asjadest… 😀