Minu laps on geenius// My child is a genius!

Üks põhjusi, miks me laseme Idal veel viimase aasta Norras lasteaias käia, on kindlasti norra keel. Keelteoskus on nii oluline ja mis saaks olla veel parem kui juba lapsena osata mitut keelt, lihtsalt niisama, et hakkas külge, ilma oluliselt seda õppimata. Muidugi olen ma aegajalt kahelnud, kas ta saab keeleliselt lasteaias hakkama, sest tema keeleoskus jääb ikkagi umbes kolme-aastase taseme juurde, samal ajal kui teised oskavad ju soravalt oma emakeeles rääkida, aga mitte ka liiga palju.  Kodus oleme me küll lugenud norrakeelseid raamatuid ja vaadanud norrakeelseid filme, kuid ma ei saa öelda, et Ida oleks olnud norra keelest enam väga vaimustunud. Pole ikka sama, mis keelekeskonnas elades, et keel kohe niisama külge hakkab.

Nüüd lasteaeda minnes tuletasin talle jälle põhilised laused, mida vaja võiks minna, meelde ja natuke raske südamega saatsin ta suurte laste – Friskuste- rühma. Mis aga selgus? Ootamatult rääkis Ida rohkem norra keelt kui keegi meist oleks osanud oodata. Ja rääkis, nii et ka mina kuulsin. Täitsa häbenemata. Muidu ta minu ees pigem häbenes vist rääkida, aga nüüd ei ole ta norra keeles rääkinud mitte vaid lasteaias, aga ka kodus – tädi Satuga. Muidugiei tea ta kõiki sõnu, aga ma olen täielikult üllatunud tema loovusest ja oskusest end kätega selgeks teha seal, kus sõnadest puudu jääb. Ta võiks vabalt mõne sõnaseletamise võistluse kinni panna. Puhas geenius eksju! *

Lisaks mõtleb ta ise norrakeelseid sõnu välja. Täiesti loogiliselt. Norra keeles lõppevad tegusõnad e-tähega: lesE, drikkE, spisE, badE, huskE… Kui Ida ei tea mingit sõna, näiteks “handlE” (ostma), siis ta ütleb “Skal vi gå å ostmE?” Ehk siis ta asendab eestikeelse sõnalõpu E-tähega ja arvab, et nii saigi norra keel. Nii nagu me  kõik teame, et läti keele saab kui sõnadele “s” lisada ja soome keele kui sõnadele “ainen” lisada. Kas pole leidlik? Iga päevaga õpin ma ja imestan KUI taibukad lapsed tegelikult on. See on nii põnev.

Mis veel Ida lasteaeda puutub, siis ma olen samuti hämmingus kui lihtsalt ta olukorraga kohandub ja sisse sulab gruppi. Loomulikult on lapsed tuttavad, aga siiski pikk suvepaus, uus maja, uued õpetajad ja võõras keelekeskkond. Kui kiiresti täiskasvanud uues olukorras “mängima” hakkavad? Idal läks kohanemisega 15 minutit! Jah, ma olen täielikus hämmingus. Minul läheks mitu päeva aega enne kui suu lahti teeksin. Vist. Võib olla ka mitte tegelikult. Aga kindlasti kohaneksin ma raskemini kui Ida.

39253426_693330481001957_3216740503940759552_n.jpg

*te ju saate aru, et ma teen nalja kui last geeniuseks nimetan? Selles mõttes, et ma jah leian, et ta on ääääärmiselt tubli, leidlik ja taibukas, aga ma ei ole nii suures ahvivaimustuses, et Oxfordi ukse taha juba kraapima läheks. 

//

One reason, why we decided to keep Ida in Norwegian nursery for one more year, is definitely the language. Speaking different languages is so important and what could be better than knowing more than one language already as a child. Just because it stuck on you without really learning it. Of course I have had my doubts if she is able to cope there because of her language skill, as she speaks more like a 3 year old whereas her friends are already fluent, not too fluent though. At home we have read Norwegian books and watched Norwegian cartoons, but I cannot say that Ida has been keen on the language so much anymore. It is not the same as living in the language environment, where it just sticks to you.

Before returning to the nursery, we went over some main sentences she might need and feeling a bit worried, I sent her off to Friskus group – the group for the eldest children. What turned out? Unexpectedly, she spoke more Norwegian that any of us could have expected. And she spoke so that even I heard. Without feeling embarrassed. Usually she didn’t really want to speak in front of me, but now she has used the language not only in the nursery, but also at home with aunty Satu. Obviously, she doesn’t know the full vocabulary, but I was so surprised by her creativity and skill to make herself understandable by using hands when she might not know the words. She could easily win an Alias competition. Genius I’m telling you*

She also comes up with Norwegian words, using logic. In nrowegian, all werbs end with the letter E: lesE, drikkE, spisE, badE, huskE… If she doesn’t know a word, for example “handlE” (to buy), she will say “Skal vi gå å buyE?” In other words, she puts “E” in the end of the word and thinks she has come up with the Norwegian equivalent. Like we know, you get Latvian words by adding “S” in the end and Finnish words by adding “ainen”. Isn’t that clever? I learn every single day and admire HOW smart kids really are. It’s just so exciting.

Talking about the nursery, I’m amazed how easily she adapts and blends in to the group. Of course she knows all the kids, but still they had long summer break, new building, new teachers and different language. How quickly grown ups would “start to play” in a new situation? It took 15 minutes for Ida. Yes, I AM amazed. It would take couple of days for me before I actually say something. I think. Well actually, maybe not. But I would blend in harder compared to Ida.

*you do realize that I am kidding when I say my child is a genius? I mean, yes, I think she is extremely good, inventive, and smart, but I am not planning to knock on Oxford’s door in the near future!

7 thoughts on “Minu laps on geenius// My child is a genius!

  1. Minu viiese keelekeskkond on igapäevaselt lubatud “nutiaeg” ja selle ta veedab suuresti Youtubis pony multikaid vaadates. Ükspäev juhtusin kuulma, kuidas ta oma nukumajas ponydega mängis ja kogu mäng käis inglise keeles. Huvi inglise keele vastu on suur, pidevalt küsib , kuidas üks või teine sõna inglise keeles on. See on nii vahva viis avastada ja õppida võõrast keelt!

    • Jaa, täiesti nõus. Ma ise kusjuures õppisin suuresti norra keele ära tänu telekale ja terve Põhja-Eesti vist oskab soome keelt tänu soome tv-le. Nii et selles suhtes olen ma väga youtube pooldaja. Peab lihtsalt jälgima, mida nad seal vaatavad. Lahe, kuidas nii keelt saab õppida ja kui taibukad lapsed on!

  2. Lahe, ma väga pooldan lastel mitmekeelsust, isegi sai lapsena vene keeles räägitud naabritädide lastelastega. Aga mul on väike vend,kes sai just 13 õppis internetis inglise keele umbes 5 aastat tagasi nii selgeks, et räägib seda paremini kui mina, kes on keelt õppinud ning kogu töö käib põhimõtteliselt inglise keeles. Samuti räägib ta nagu võrdne võrdsega õe kanadalasest mehega. Kahjuks on tal inglise keele tunnis ainult kohutavalt igav. Keeli osata on lahe!

  3. Elame soomes ja ma pole oma lapsi veel lasteaeda pannud (4a). Aga mu lapsed oskavad päris hästi soome keelt😃. Nad vaatavad soome keelseid lastesaateid ja multikaid- uskumatult hasti õpivad nende kaudu ja ise ka oleme õpetanud sõnu jne. ja kui läksime arstile, siis arst ju räägib soome keeles , käskis seal asju teha , kysis jne ja mu laps sai kõigest ise aru, ei pidanud aitama, see oli üllatus😃. No ja muidugi räägib ta eesti-soome keele segu, ehitab lause yles nii et on seal mõlemat nii soome kui eesti keelt. ja samamoodi teeb nii nagu Ida kui ei tea miskit soome keelset sõna siis ylteb seda eesti keeles ja lisa sinna lõppu n tähe😃 ( soome keeles palju lõppe mida lisada😃😃).

  4. Mu laps oli viieaastane, kui õhtusöögilauas ütles esimese pikema inglisekeelse lause: “Can I stop eating now, I´m tired”. Jah, minu lapsehoidja oli vajadusel BabyTV, sealt sai selgeks baassõnavara ja ilus inglise hääldus. Sageli vaatas ka inglisekeelseid joonis- ja lastefilme. Sügisel saab laps üheksaseks ning igapäevane suhtluskeel on suus, õpetajalegi on keeletunnis abiliseks, et tegevust oleks. Info otsimiseks guugeldab ka alati esmalt inglise keeles. Praegu peame plaani koduseks vene keele kümbluseks, et aasta pärast neljandasse klassi minnes juba sellelgi põhi all oleks.
    Nii, et nende paljukirutud helendavate ekraanidega ongi nii ja naa …

Leave a Reply