Mu venna õde on orhideede hull. Käib kõik sood ja rabad ja metsad läbi. Mõnus hobi tegelikult. Võttis 4+ külastust Ussipessa enne kui ta 1+1 kokku pani ja meie kodulähedasse rappa luusima läks. Ja mina elan Ussipesas üle kümne aasta ega teadnudki, milliseid kaunitare meie kodu lähedal leidub. Nüüd muretsen ka endale uued kummikud ja lähen ka rappa kondama. Selline ilu kohe koduukse taga ja mul ei olnud õrna aimugi.

Teine asi, mis mulle meeldib, kui Kreisivegan külas käib, on meie vegantoitude katsetused. St tema on vegan ja meie katsetame kui kohutav see muru siis on, mida ta näksib liha asemel. Ei ole kohutav. Paganama maitsev on. Paganama lihtne on.  Eile näiteks sõime “kitsejuustu” salatit. Ilma naljata, see juust maitses paremini kui päris kitsejuust.

Teate kui mitmekesisemaks muudab toidulaua üks nö kodustatud vegan. Proovige järele!

Ja issandjumalpühamumeie mul on toas lõpuks ometi üks suuuuuuur oliivipuu. See on nii ilus, et eile istusin diivanil ja muudkui vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. Nüüd on ülesanne leida sellele suurepärasele taimele ka sobiv pott. Terrakota või betoon oleks üks variant, aga ma tean täpselt, millist potti ma tahan. Sellist lõunamaist keraamilist sinistes toonides ja/või mustrilist potti. Ma tean täpselt, milline see olema peab, aga kust selline soetada. Samas mitte end vigaseks makstes.