Ühes Facebooki grupis arutati täna lasteaia toidumenüü üle, alguses tahtsin sinna kommentaari kirjutada, aga oleks liiga pikaks läinud ja tegelikult olen ma sellest ammu tahtnud kirjutada, nii et siit see lasteaia toidu teema tuleb. Vol1.
Kui mulle midagi Eesti lasteaias väga meeldib, siis on see söök. Või pigem söögikorrad. Kolm korda päevas soe toit! Ma tean, et mu laps saab söönuks ja ausalt öeldes ei näe ma mitte mingit põhjust hakata kusagil lärmama, et appikene, kas tõesti pakutakse ka vorstikastet. Ma võiksin alustada kaugemalt, oma lapsepõlvest, kui vorstikaste ja kartul oli täiesti tavaline (ja maitsev!) toit, aga ma ennetan neid kommentaare, et ajad on muutunud ja midagi polnud saada ja sa ei saa võrrelda. Las see minevik siis jääb. Muidu hakkan veel heietama, kuidas mind sunniti hautatud kaalikat sööma ja koorikuga “kaamelitatti”. Kui viis päeva nädalas ei pakuta vaid vorstikastet, siis on mu meelest kõik ok. Nuudlisupp, plov, pannkoogid, lihaseljanka, tatar, värskekapsasupp, kartulipüree, kalasalat…Ühes nädalas Norra lasteaia terve aasta menüü.
Aga see menüü oli halb.
Probleem siis selles, et lasteaia menüüs neli päeva nädalas supp ja vahepalaks pakuti banaani/õunaVIILU. Kõige pealt siis probleem, et jumala eest kogu aeg supp, jube lugu. Ei ole jube lugu, on jube selektiivne lugemisoskus (tegelikult oli supile ka alternatiiv). Ja haarata kinni sõnast “viil”? Teate, ma ei tuleks selle pealegi, et sellest kinni haarata ja mõelda, et iga laps saab ühe viilu banaani. Ma oleks üsna kindel, et tegu on viilutatud banaaniga, aga issand jumal, sealsed emad läksid põlema – tuleb ikka täpsustada, et kas on üks viil või viilutatud. Ma ei taha teada, mis oleks juhtunud kui oleks välja tulnud, et ühe viilu saavad. Ilmselt oleks see lasteaed juba suletud kui lastest mittehooliv ja neile ohtlik asutus.
Me peaksime olema väga rahul, et Eesti lasteaedades on nii korralikud toidukorrad. Mina, laisk ja mugav ema, ei pea hommikul lapsele süüa tegema ega peale tööd mõtlema, kas laps on ikka päeval süüa saanud. Ma tean, et on. Kindlasti on asju, mis meeldivad rohkem ja mis vähem, aga ega neid keegi sööma ei sunni. Õnneks on selles suhtes ajad muutunud (vs keedetud kaalikas minu lasteaiapõlvest). Kõht saab täis. Toit on korralik. Ma olen veendunud, et kordi korralikum ja läbimõeldum kui paljudes kodudes, sest reeglid ja ettekirjutused eksju.
Ma ei liialda kui ma ütlen teile, et Ida Norra lasteaia nädalamenüü oli paar nädalat tagasi selline:
Esmaspäev: Leib
Teisipäev: Tursa-wrap
Kolmapäev: Leib
Neljapäev: –
Reede: –
Ma tegin pilti ka, sest see oli nii naljakas, aga olen selle siiski ära kustutanud kahjuks. Mida need inimesed, kes meie lasteaia menüü sõnastuse ja valiku üle muret tunnevad, ilmselt sõrmega gramme ja kaloreid ka jälgivad, oleksid sellise menüü kohta öelnud? Lapsi hoitakse puha näljas? Kaks päeva närivad leiba, ühe päeva saavad sooja toitu ja kaks päeva ei saa üldse mitte midagi?
Soe toit Norra lasteaias. Kõik on rahul.
Tegelikkuses on nii, et hommikusööki söövad lapsed kodus või tuleb see neile matboksiga kaasa panna, üldiselt on sisuks võileivad. “Leib” menüüs tähendab, et lõunaks pakutakse võileibu. Pannakse lauale võileivamaterjal ja söövad nii palju kui tahavad ja millega tahavad. Ida lemmik on loomulikult pruun juust ja kaviar. Kaks korda nädalas (mitte päevas!) pakutakse Ida lasteaias sooja toitu – lasteaiaga on hästi läinud, väga vaheldusrikas ja hea toit on, aga on ka lasteaedasid, kus soe oit tähendab pakisuppi. No ja need kaks päeva, kus “midagi süüa ei pakutud”, need olid lihtsalt puhkepäevad. Võileibade kõrvale pakutakse samamoodi puu-ja juurviljade viile, aga seda ei ole tihti kirja pandud seinale, sest…no ma ei tea, ei viitsita tihti? Kui ma üks päev Idale järele läksin, sõid nad kõik koos õues jäätist. Kuumad ilmad olid. (Vähe sellest, et veevoolikust kasteti lapsi märjaks:D)
Lasteaiatoit igatahes ei peaks küll olema selline teema, mille kallal viriseda ja juuksekarva lõhki ajada. Kodus ära paku vorstikastet. Paku seda, mida sa ise õigeks pead. Viriseda ja vinguda saab Eesti lasteaia- ja koolisüsteemi koha pealt hoopis muude asjade kallal. Minu arvamusi te juba teate kui olete seda blogi pikemalt lugenud.
Ma olen sinuga täiesti nõus – siin pole mõnel vanemal vist muud teha, et sisustab oma elu juuksekarvade lõhkiajamisega. Kahju.
Mina virisesin siis lasteaias pakutava toidu üle, kui ühel lõunal oli makaronid, jahukaste ja sai. Lapsel oli õhtul kõht väga korrast ära ja see ei olnud üldse tore. Muidu on selle lapsega mul vedanud, ta sööb hästi ja pea kõike.
Nii lahe pilt Norra lasteaiast, minu neljane oli seda vaadates kohe valmis sinna üle kolima… neil lasteaias veega mängida ei lubata, isegi kui palav ilm on. Noh, et kui lapsed on märjad ja tuleb tuulehoog, on kohe kõik haiged ju 😀
Mina olen veendumusel, et just seepärast ei olegi “välismaa lapsed” nii haiged kui meie omad, et nad ei kasva vati sees ja on karastunud.
Jaa, võib olla on Ida tõesti ka keskmisest tugevama tervisega (ptüi, ptüi, ptüi), aga ma ise usun, et ta ongi karastunud tänu igasugu vee/lume käes olemisele. Üks päev panime kodus basseini vett täis – vesi oli JÄÄKÜLM, ei see takistanud tal sinna sisse ronimast ja midagi ei juhtunud temaga. Ma ei ütle, et see on ainuõige moodus ja nüüd kõik lapsed välja , vette ja tuule kätte, aga natuke rohkem lõbu kuluks ära küll igale lapsele. Eriti kui on erakordselt soojad ilmad, mida tuleks maksimaalselt nautida
Aa, üks hästi oluline küsimus – kas Norras ka on kombeks niimoodi foorumites iniseda? 😀
Ma ise ei tea küll foorumeid väga, aga naljaga pooleks ütlevad norrakad enda kohta, et nad avaldavad iga asja kohta arvamusartikleid kohalikes lehtedes, eriti kui midagi ei meeldi. Vbla siis lehed on täis “ininat”.
Paradoksaalne on siinkohal see, et ühest küljest emad vinguvad üha rohkem (mulle ei meeldi üldse vinguvad emad), teisalt kasvab üha laste ülekaalulisus ja suisa rasvumine. Meie ajal (ja minu aeg oli veel veidi enne sinu aega) oli neid ikka hoopis vähem. Ja siis kisendame veel juurde, et las ta olla paks, aga ta on oma kehas õnnelik (võib-olla, aga varem või hiljem enam mitte terve:)).
Ilmselt see ülekaalulisus on tingitud vähesest liikumisest. Ja ma mõtlen täitsa siiralt, et selle asemel, et vinguda pseudoprobleemide üle tegelikult, tuleks vinguda selle üle, et me liigume vähe (klassikaline perekond liigub nädalavahetusel mööda ostukeskusi ja muul ajal istub arvutis/telekas/telefonis)
Olen absoluutselt nõus. Ostukeskuses liikumise asemel võiks liikuda pargis, rannas, metsas jne. Omaenese saba kergitades ütlen, et ise hakaksin uuesti uisutama, kui poeg oli neljane. Vahepeal ei julgenud minna liuväljale noorukite hulka sebima, kuigi oskasin küll (lapsena käisin suisa trennis), aga siis oli mul vabandus ja uisutamne sai uuesti hoo sisse. Uisutan siiamaani (nüüd küll jälle ilma lasteta:))
Mulle meeldib, et mu lapse lasteaed on liitunud miski tervist edendava lasteaia liikumisega ja nüüdseks pea 3 aasta jooksul, mis mu laps aias käinud on, ei ole ma ühtki viinerit ja kalapulka menüüd näinud. Neile hoopis tutvustatakse maitseid ja toite, mida mõned peres ei pruugi kunagi saada. Lastele pakutakse kikerherneid suppides ja hautistes, nt avokaadoga leivamäärdeid, guacamole…. Nii on hoopis mul hea meel, et kui juhtub see päev kuus kui õhtusöögiks pelmeenid potti viskan siis laps on sel päeval mitu head ja täisväärtuslikku söögikorda juba saanud 🙂
Ah naljakas,et rootsi ja norra lasteaedades sòögiga selline suur erinevus on.mu laps käib tavalises linna lasteaias rootsis ja nende menûü on super.on ka päevi kus on ahjus tehtud vorsti jne aga enamus ajast on täiesti korralik toit.ja kusjuures enamus päevadest on taimetoit ja tihti ka vegan toit.mōni nädal on näiteks ainult taimetoit ja liha enamasti pakutakse kord nädalas vōi siis kala ka. Tuli just meelde see suur paanika,kui tallinnas taheti lasteaedades üks päev nädalas lihavabaks teha 😃
Mina kiidan ka oma lapse lasteaia kööki ja sööki. Kerge südamega saadan ta hommikul söömata lasteaeda (ei söö nö vahetult peale ärkamist) ning ei põe kui õhtul teen kodus makarone, sest tean, et laps on terve päeva jooksul saanud väga korralikult süüa. Ja tõesti, ülekaalulisus on vähese liikumise süü ning kindlasti ka selliste vanemate süü, kes saadavad lapsi võistlustele/ekskursioonidele/matkadele krõpsupaki ja coca-colaga. Need lapsed, kes tulevad sellise “einega”, ongi paksud. Ja see on nii kurb. Meie kooli neljandas klassis on 21st õpilasest 12 selgelt! ülekaalulised. Üle poole! See on suur probleem.
Kust Eestis saaks head pruuni juustu?:)
Stockmanist, Juustukuningatest
Nägin ka facebookis antud postitust ja lugesin menüü mitu mitu korda läbi ja ikka aru ei saanud milles see probleem siis ikkagi oli..
Mäletan oma lasteaia aegadest kuidas meid talvel SUNNITI sooja piima küüslaauguga jooma..vot see oli rõve ja mäletan seda ka pea 25 aastat hiljem!
Selver müüb
Rasvumise seos toitumisega on täiesti olemas. Hiljuti jooksis ajakirjandusest läbi uuring 1.klassi laste kehakaalu osas: http://elutark.delfi.ee/tervis/uuring-iga-neljas-1-klassi-laps-on-ulekaalus-voi-rasvunud?id=81886359#cxrecs_s
Arvestades, et 1.klassi lastel ei ole rasvumine tekkinud üleöö, siis oma roll on siin ka lasteaial. Lasteaialaps sööb lasteaias 3 toidukorda neljast (reeglina), seega on väga oluline, mida seal siis pakutakse. Õhtu- ja nädalavahetuse söökidega seda ei saa kompenseerida. Liikumine on ka oluline, aga argipäeva vähest liikumist ei saa ainuüksi kompenseerida nädalavahetusel ringikappamisega. Nädala sees õhtuti on lapsevanemal dilemma – kas hakata valmistama tervislikku õhtusööki või minna lastega jalutama… Muidugi saaks kõike korraldada, aga lihtsam oleks kui lasteaia toit oleks tervislikum, siis oleks lapsevanemal ka kergem 🙂