Ussipesas elamise juures on päris palju plusse. Üheks suurimaks plussiks on kindlasti loodus. Siin on kevadel ilus. Siin on suvel ilus. Siin on sügisel ilus. Siin on talvel ilus. Ainus aeg kui siin väga ilus ei ole, on porine aeg. Kui puud on raagus, vihma sajab ja kõik on ümberringi hall ja porine, pime. Siis on natuke nukker. Aga no nagu lumi maha tuleb, siis on Ussipesa ikka üks talveparadiis.

Ei ole ma kunagi eriline talveinimene olnud ja eks ma ikka siiani olen armastanud seda talve rohkem aknast vaadata. Teleka ees, sooja pleedi all, diivanil pikali. Siis aga juhtus Ida ja Norra ja minust saigi talveinimene (mitte et ma ikka suve ja päikest ei armastaks, lihtsalt ma õppisin aktepteerima ka seda kliimat, kus me elame). Ma sain aru, et talve saab nautida. Häälestamise ja riietuse küsimus pelgalt. Samas kõige raskem on ikka teha see esimene samm. See paks tagumik diivanilt püsti ajada ja end riidesse panna. Kui see samm tehtud saab, on edasi vaid puhas rõõm. Talvest.

*Päisepilt on lihtsalt üks mu lemmikuid (jõulu)pilte.