Jalutan mööda Kopenhaagenit ja mulle jäävad silma erakordselt stiilsed inimesed. Bussi oodates, välikohvikus istudes, jalgratastel mööda tuhisedes, isegi tualettpaberit ja värskeid mereande ostma tulnud prouad on nagu moeajakirjast välja astunud. Ometi on nende kõigi stiil argine ja lihtne, ent samas nii stiilne.
Kersti Kaljulaidist olen ma oma blogis varemgi kirjutanud ja saanud teada, et kaltsakas ja kole nagu ma olen ei ole mul olnud mingit õigust tema riietust kommenteerida. Nüüd tegi sama “vea” Hannes Võrno. Okei, kutt on viimasel ajal nats ära keeranud ja tema väljaütlemiste suhtes on inimestel automaatselt eelarvamus, aga no päriselt:
- mida ta valesti ütles (nagu ma Facebookis juba kirjutasin)
- kuidas inimesed enam lugeda ei oska
- miks inimestele meeldib teistele sõnu suhu panna.
Õhtul hotellituppa jõudes loen kahte erinevat blogipostitust: Ebapärlikarbi ja Malluka oma ja ei suuda ära imestada. Üks saab aru, et Võrno kirjutas, et president nägi välja NAGU seeneline, teine lahmib, et peab siis president seenel ballikleidis käima või. Ja kommenteerimine algab. Millised on siis sobilikud riided seenel käimiseks, miks just Orissaare seeneline, mis ajast riietus arukust ja ametisse sobivust kirjeldab…reaalne telefonimäng. Inimesed ei oska lugeda. Inimesed ei oska mõelda.
Samamoodi on kasutusel väljend naabri-Maie ja onu Heino. Aga miks Maie ja miks Heino, mina tunnen täiesti normaalset naabri-Maiet ja ilmselt on normaalne onu Heino ka olemas.
*ei räägi ma Mallukast, vaid kommenteerijatest, kes kaasa kaagutavad, et kuidas siis on sobilik seenel käia.
Asi on võib-olla selles, et kõik tahavd tunda end tähtsana ja paista välja targana. Ehk siis tahavd rääkida kaasa erinevatel teemadel. Paraku, alati ei viida ennast asjadega kurssi ja hakatakse puusalt tulistama … kahju. Sest kõige viimane mulje, mis sellisest inimesest jääb, on intelligetne 🙁