Lasteaiad on nüüd siis puhkusele läinud ja kuni augustini on võimalik laps panna valverühma. Kuna mina valverühma ei poolda, ses mõttes, et kuidas ma lihtsalt ootamatult viskan lapse võõraste laste ja õpetajate keskele, siis olengi mina nüüd üks neist emadest, kes on valikute ees – 1) kas laps tööle kaasa või 2) lapsega koos koju jääda. Viimast ma endale lubada ei saa, sest nagu te teate ei ole ma 9-5 töötaja, mul ei ole mingit puhkust. Ma võin muidugi puhata kuna ma heaks arvan, aga see tähendab seda, et tasu ma ei saa.
Ühesõnaga. Ma pean hakkama saama koos lapsega. Kas 3,5-aastase lapsega on võimalik koos tööl käia? Ida on tegelikult väga tubli ja sõnakuulelik laps, ta on harjunud minuga igal pool kaasas olema, kuid ometi kipub ta aegajalt käituma nii nagu iga väikene laps ehk siis jonnib ja tujutseb ning ikka kõige ebasobivamal hetkel. Minu jaoks.
Esimene kord võtsin ma Ida kaasa lattu. Seal läks kõik kenasti. Ida aitas mul pakkida ja kuulas kenasti sõna. Mängis omaette rahulikult ja oli nii vaikselt, et keegi ei saanud arugi, et ta kaasas oli. Ma julgesin ta kaasa võtta ka teine kord. Seekord oli Idal paha tuju. Talle ei sobinud, et olin talt ära võtnud ühe pastaka ja hakkas karjuma. Järgmisel hetkel sodis ta veekindla markeriga täis koosolekuruumi laua ja kolmandal hetkel nuttis nagu pöörane kui talle joonistamiseks pinalitäis vildikaid ja suur paber toodi. Terve kontor oli tema kisa täis. Kolmas kord ma teda kaasa võtta enam ei julgeks. Seda enam, et mitte kõik ei arva, et lapse koht on kontoris. Mina iseenesest ka, aga ikka tuleb olukordi ette… Kuidas ma suvel koosolekutele edaspidi lähen? Ma ei ole veel seda välja mõelnud. Marek ei puhka enne augustit.
Täna võtsin ma Ida jälle kaasa. Teise töökohta. Esimesed tund aega läks väga kenasti. Ida mängis omaette ja ei seganud kedagi. Ka järgmised tund aega oli ta vaikselt ja lasi mul kenasti oma tööd teha. Te ju teate, et vaikus ei tähenda kunagi head. Mina teadsin ka, aga otsustasin riskida ja lasta tal laua all põrandal vaikselt toimetada. Kui ma oma loo kirjutatud sain, leidsin ma laua alt üleni vildikatega täissoditud Ida, pealaest jalatallani. Lisaks oli ta suutnud oma riided veega märjaks teha ja nõudis nüüd, et ta võiks need ära seljast võtta. Nii oli mul ühel hetkel töö juures kaelas väike paljas porgand, kelle tallaalused olid ka siniseks joonistatud. Ma proovisin edasi tööd teha, aga siis hakkas pihta “tahan juua”, “tahan pissile”, “tahan koju”, “miks ma ei või vett prügikasti kallata”, “tahan küünelakki”, “miks ma ei või küünelakiga värvida”. Keskendumine oli võimatu. Me pakkisime asjad kokku ja tulime koju.
Okei, mina SAAN tõepoolest ka kodus töötada, aga need, kel sellist luksust ei ole, kuidas nemad olukorra lahendavad? Kõik lapsed käivadki valverühmades/lasteaedades? Ma ei ole eriline kanaema ja Ida on ka väga vintske sell, kes ilmselt saab igal pool hakkama, kuid mulle tundub see nii vale. Ma saan aru, et lasteaialastel peab ka suvel puhkus olema, kuid mulle meeldib natukene siinkohal jälle see Norra lasteaiasüsteem. Lasteaed on küll terve suve avatud, kuid laps PEAB suvel kaks nädalat puhkama. Eestis võiks ka sama olla. Oma lasteaed on ikka kogu aeg avatud, kuid lapsed peavad suvel puhkama. Nii saaks ära hoida selle, et mõni vanem viib lapse ka oma puhkuse ajal lasteaeda, selleks, et ise puhkust nautida.
Veider värk ikka minu arvates need valverühmad. Minule igatahes ei meeldi. Kuid kui teist valikut ei ole, siis…Augustiks ma igaks juhuks panin Ida valverühma ka kirja. Nii igaks juhuks kui ikka tuleb kodust väljaspool ka rohkem tööd teha.
Ja ma tõesti veel suutnud välja nuputada, kuidas ma uuel nädalal saan minna koosolekule ja intervjuud tegema. Veinikoolitusele ja koolituspäevadele teda ka kaasa ei võta. Lihtsalt on kohti, kuhu ka ei sobi last kaasa võtta. Kodus saab Ida väga hästi aru kui ma ütlen, et nüüd ma teen tööd ja siis mängime või et hetkel ei sega, emme peab töö ära tegema, suuri lollusi ei kipu ta ka tegema ning jonni tuleb ka üliharva ette, kuid väljaspool kodu ei kipu ta aru saama, et on hetki, kus ma ei saa temale tähelepanu pöörata. Mitte et ta peakski, aga noh…saate aru küll, ma ei ole töö juures siiski esmajärgus ema, vaid töövõtja, minu fookus peab olema tööl.
Eks ole näha, milliseks suvi kujuneb. Lapsega tööl käies:)
Ja kui teil on lugusid, mis haakuvad sõnadega “suvi” ja “Delfi Naistekas”, siis andke mulle teada. Juba homme liigun ma Tartu kanti, et ehk sealgi midagi põnevat kinni püüda ja siis ootab mind Peipsiäärne Varnja küla.
Iseenesest saan ma aru, mis lasteaiad suvel mõnel pool üsna pikalt puhkavad. Lasteaiaõpetajatele on ette nähtud 56 puhkusepäeva aastas ja need tuleb ära puhata. Ja isegi kui lasteaed on vaid ühe kuu kollektiivpuhkusel siis peavad õpetajad puhkama veel ka muul ajal. Ja sel ajal peab aed töötama kas vähemate õpetajatega või liidetud rühmadega.
Minu lapse aed puhkab kollektiivselt õnneks vaid 4 nädalat. Asenduslasteaiaks on sama aia teine maja aga eelistame samuti võimalusel mitte 3-aastast võõrasse majja võõraste laste ja õpetajate juurde saata. Meie õnneks on meil mehega mõlemal tööl 2 nädalat kollektiivpuhkust ja nii saame 3 nädalat lasteaiapuhkust kaetud (ühe nädala puhkame siis kõik koos). Ja neljanda nädala lahendame kas lapsepäevi võttes või muud moodi kombineerides. Ja peale suvepuhkust kui paljud lapsed niikuinii kohe rühmas käima ei hakka katsun rohkem kodukontoris toimetada või kasvõi osaliselt kodus olla.
Kõige rohkem on mul kahju neist lastest, kelle vanemad on kodused või puhkavad ning laps samal aial käib täiskoormusel aias. Sest “vanemad tahavad puhata ka”. No kuram. Lapsed tahavad ju ka puhata ja oma vanematega koos aega veeta…
Jaa, mul on ka neist lastest kahju ja seepärast osake minust pooldakski seda kohustuslikku lasteaiapuhkust nagu Norra (mis sellest et aed kogu aeg avatud)
Mis mõttes mis mõttes? 😀 kes kontrollib, et laps saab 2 nädalat puhata kui lasteaed on suve läbi lahti? Kes siis keelab vanemal last tuua? Siis aina enam lapsi ei saagi suvel puhata! Kui lasteaed on lahti siis on vanemal õigus laps ka sinna viia ja keegi keelata ei saa! Kui on kollektiivpuhkus siis on niiölda veidi sunniviisiline see puhkus lapsele, mis on ju lapse seisukohalt super hea!!!
No aga praegu on Eesti paljudes lasteaedades niiöelda kohustuslik puhkus kuu aega (kollektiivpuhkus), mis peaks ju sulle veel rohkem meeldima kui lastest kahju 😀
Lasteaiaõpetajal on ette nähtud siiski 42 puhkusepäeva! Tehaksegi enamasti nii, et kuu aega puhatakse koos (kollektiivpuhkus) ja siis vastavalt, kes läheb enne kollektiivpuhkust juba puhkusele, kes puhkab pikemalt peale ühist puhkust. Selleks on juba keset juunit tihti rühmad koos. Kollektiivpuhkus on hea ka selleks, et õpetajaabid saaksid korraga oma 28 päeva kätte 🙂 ja Eestis ei toimiks see süsteem, et laps peab puhkama 2 nädalat kuigi lasteaed on lahti. Kes seda kontrollib? Kui lasteaed on lahti ei ole õpetajal ega direktoril õigust teda mitte vastu võtta seega oi kui palju lapsi ei saakski suvel puhata! Juba praegu on näha, et paljud käivad asenduslasteaedades kollektiivpuhkuse ajal – aga millal laps siis puhkab? 😕
Mis mõttes, kes kontrollib ja pole õigust mitte vastu võtta? Ma ausalt ei kujuta ette, mis vanemad siis ikka lapse lasteaeda tooks? Üsna piinlik oleks ju nö vägivaldselt last lasteaeda sundida. Ja no eelmine kommentaar ju ütles, et süsteem on aastaid ühtmoodi toiminud. Hakkab siis teistmoodi toimima järgmised aastad.
Mina ise selles kinniolekus probleemi ei näe, enamus nagunii puhkab ja poleks otstarbekas lahti hoida, pealegi on õpetajatel pikk puhkus. Me käime lasnamäe lasteaias ja see on kuu aega kinni, aga juba paar nädalat rühmad pooltühjad. Pealegi on väikelapse vanemal õigus nõuda puhkust endale sobival ajal, enamus inimesi on töölepinguga tööl ja saab ju sättida asjad nagu vaja. Mina nt töötan politseis, kus on vahetustega töö, öösel ja nädalavahetusel ka. Seega on aasta läbi vaatamist kuidas saab, tööle ei saa võtta ju 😀 neid töökohti ongi väga palju, kus ei saa ainult lasteaiaaegadele panustada, seega ongi vanema enda asi kuidas saab. Pealegi minu arvates võiks laps suvel ikka kuu vähemalt puhata mitte paar nädalat. Paljudel on ka võimalus laps kellelegi suveks hoida viia, aga meil kahjuks pole kedagi, kes hoida saaks.
Jaa, laps peabki puhata saama. Aga kui ikka pole hoidjat ja tööl puhkust, siis on keeruline. Lahendamatuid olukordi muidugi pole, aga no keerulisemaid küll:)
Lähed sääsejahile? Tervita pererahvast
Õnneks või kahjuks sääsejahile ei jõua siiski, aga pererahvas saab tervitatud:)
Mina olen ka mõelnud, et kuidas töötavad vanemad hakkama saavad kui lasteaed nii pikalt suvel kinni on. Sinu Norra näide on väga hea, tõesti, võiks meilgi nii olla. Üldse ei saa ma aru miks peab lasteaias olema kollektiivpuhkus? Enamus töökohtades ei saa terve kollektiiv üheaegselt puhata. Miks on lasteaias vaja kõigil korraga puhata?
Sest laseaiaõpetajal on ette nähtud 42 päeva puhkust! Kui puhata korraga kuu aega on kergem seda süsteemi luua (osad enne kollektiivpuhkust puhkama, siis kõik koos ja siiw tulevad need juba välja, kes enne jäid ja saavad ülejäänud jääda). Ja juba see süsteem nõuab, et juunis on juba segarühmad. Kui aga kollektiivpuhkust ei oleks ei kujuta ette seda kisa kui juba maist või veelgi varem hakatakse rühmad kokku panema! Kui kaheõpetaja süsteemis üks õpetaja ära jääb see ju eeldab asendusi?! Samuti on ju siis alles tegevused ja õpetaja ei saagi siis puhkusele jääda. Haridusasutused on nii toiminud juba aastaid ja võrrelda neid teiste töökohtadega, kus ei puhata korraga on suhteliselt mõttetu!
Vot see suhtumine mulle ei meeldigi, et aga nii on ju aastaid süsteem toiminud ja ärme jumala eest midagi muuda.
Esiteks on lasteaiaõpetaja puhkus 56 kalendripäeva, teiseks, sellest tulenevalt, peabki kogu puhkus olema korraga välja võetud ja suvel, sest sept-mai on planeeritud õppe- ja kasvatustöö aeg, mil on mõeldamatu, et osad õpetaja puhkaksid- kust siis pidevalt asendajaid võtta? Ja asendajate (pole ju loota, et leiaks erialase ettevalmistusega inimesi selleks) puhul kannatab kohe kindlasti õppetöö kvaliteet, lisaks lõhub see rühmas nii vajalkku rutiini ja stabiilsust ning tugevat meeskonna koostööd.
Lasteaiaõpetaja puhkus on siiski 42 päeva! Ärne levita valeinfot!
§ 1. Koolieelsete lasteasutuste haridustöötajate puhkus
[RT I, 28.08.2013, 1 – jõust. 01.09.2013]
Koolieelsete lasteasutuste haridustöötajatele antakse puhkust järgmises ulatuses:
[RT I, 28.08.2013, 1 – jõust. 01.09.2013]
1) direktor, õppealajuhataja – 42 kalendripäeva;
2) õpetaja – 42 kalendripäeva;
3) eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva.
[RT I 2010, 64, 475 – jõust. 13.09.2010]
Ma ei levita valeinfot, miks ma peaksingi? Olen ise lasteaiaõpetaja ja minu puhkus on 56 päeva ja selle aluseks on töölepinguseaduse § 58 (1)! ” Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni (ja selle kuni alla lähevadki need paragrahvid, mis sina välja tõid) 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.” Kohalik omavalitsus võib aga alati määrata pikema puhkuse ka tavalistele lasteaiaõpetajatele (mitte ainult eripedagoogidele ja logopeedidele) ja seda on tehtud ikka väga paljudes lasteaedades ja juba ammu!
Pealinna ega Pärnu ega Tartu lasteaedades ei ole see nii. Võibolla mõnes muus tõesti 😉 aga enamik ikka puhkab 42 päeva ja see on fakt!
Ma olen võtnud palgalise hoidja selleks ajaks kui enda ja mehe puhkusest ei piisa. Lapse tööle kaasa võtmine peaks jääma hädaolukorraks. See segab enda töötamist ja häirib kolleege. Viisakad inimesed seda kohe ei ütle 🙂 vanema lapse ajal läbi proovitud. Väikeste laste vanematel on eelisõigus puhkuse aja valimisel, kahe vanema puhul saab hakkama. Jah, koospuhkuse aega eriti ei ole aga lapsed kasvavad ruttu. Need on ainult mõned aastad.