Haapsallu otsustasin ma seekord minna bussiga, lihtsalt vahelduseks ja pealegi oli see väga mugav, sest bussi peale sain minna Haruteelt ning Lux Express viis Fra Mare ukse ette kohale ka . Patt oleks olnud seda võimalust kasutamata jätta. Ilm oli sügiseselt sompus ja see saigi tähendada vaid üht – oli ideaalne ilm spaa-ja saunamõnude nautimiseks. Ma olin just tühistanud oma miniretriidi, mis Haapsalus pidi toimuma ning ausalt öeldes ka valmis selleks, et hotellikülastus jääb ära, kuid õnneks läks siiski nii, et pühapäevast teisipäevani sain ma võtta aega vaid iseendaga iseendale. Oli veidi teistmoodi miniretriit, aga kui järgmisel hommikul kepikõndi läksin tegema, sain aru, et see oli täpselt selline miniretriit, mida mulle endale vaja oli.

Aga alustame algusest. Meeles tuleb pidada, et Fra Mare on kolme-tärni spaa ning põhiline vanusegrupp pigem eakad (pean silmas ka endast vanemaid), seega ei saa norida, et kõik pole viimse lihvini kaasaegne, AGA mis mulle endale väga turunduses alati meeldib kui ollakse ausad ja ei püüta olla keegi teine, kui ootused ja tegelikkus on omavahel vastavuses. Palun ärge siit nüüd välja lugege, et tegu oleks vanamoodsa või vananenud kohaga, kindlasti mitte, ma lihtsalt täpsustan, sest mõnuikord on inimestel tobe komme norida pisiasjade osas täpselt aru saamata, kuhu tuldud on (see kehtib üldiselt majutusasutuste puhul, nt kaevatakse liikluse üle kui hotell asub kesklinnas või laste kisa üle kui samal ajal on lastepühapäev jne). Mina tahan esimesena hoopis kiita üht pisiasja. Jumal, kus mulle meeldis, et võti oli füüsiline võti ja sellel oli suur võtmehoidja küljes. Ma olen kõige kehvem uksekaartide hoidja ning tihti panen ma need kokku telefoniga, siis nad ei tööta, ma ajan need sassi, ma kaotan need ära, uks läheb kogemata lukku ja kaart on toas. Ühesõnaga mul on kogu aeg nendega peavalu. Siin olin ma ühest peavalust prii. Aitäh!

Tuba, kuhu selle võtmega sisse sain, asus spaa pooles ning oli väga ruumikas ning mõnus, ilusa vaatega merele. Esmaspäeva õhtul istusin ma rõdul ja kuulasin vihmasabinat ning vaatasin lihtsalt merd. Meri rahustab mind ja kohe kuidagi tõmbab kõik halvad emotsioonid endasse. Kuna mulle tundus, et vajan aega iseendale, siis ma olin isegi nii ülbe, et magustoidud võtsin õhtul tuppa ning nautisin seda rahus ja vaikuses. Või noh niivõrd kuivõrd vaikuses. Avastasin Netflixist “Back To The Future” ja loomulikult pidin ma seda vaatama, sest küll kordi ja kordi nähtud, kuid jätkuvalt üks mu lemmik filmitriloogiaid. Täiuslik õhtu.

Enne täiuslikku õhtut toas, käisin ma loomulikult läbi spaast. Ma pean tunnistama, et basseinid jätavad mind suhteliselt külmaks, sest ujuda ma ei oska ja mullivannis ligunemine pole ka minu teema – kui ma just pole heas seltskonnas, et saab lobiseda, muidu hakkab mul igav lihtsalt, aga saunad selle eest on täiesti minu teema. Ma armastan saunas käimist ja kui olemas on soolasaun, aurusaun ja soome saun, siis on minu jaoks puhkus 10/10. Fra Mares on need olemas ja lisaks veel ka sanaarium, infrapunasaun ning soome saun 70 kraadi. Viimases veetsin ma kõige rohkem aega, sest 90 kraadise soome sauna temperatuur läks leilitamisega minu jaoks liiga käredaks lõpuks. Aga no öelge veel, et saun ei ole hea enesetunde aluseks. See mõnus rammestus, mis pärast sauna kehasse poeb ning see puhas tunne, just sisemine puhastumine, on minu jaoks saunas eriline. Väikene saunajärgne jook käib ka minu jaoks saunarutiini juurde ning seda sain mõnusalt nautida puhkeosas, mis minu rõõmuks oli tühi, kuigi spaas oli rahvast minu jaoks pühapäeva kohta üllatavalt palju.

Aa, miks ma nendest basseinidest hakkasin üldse rääkima. No ma ei oska seal suurt midagi teha, paar korda ujun ära, siis ulbin natuke vees, aga siin oli olemas video-vesiaeroobika. Nii äge mu meelest! Et niisama vees sulistamise asemel teed midagi kasulikku oma keha jaoks (ja seda täitsa usinalt kasutati). Muidugi oli olemas ka pärisinstruktoriga vesiaeroobika, aga selle info (pühapäeviti 17.30) lasin ma kahjuks kõrvust mööda ning ründasin samal ajal juba buffee-õhtusööki.

Söök üllatas mind väga positiivselt. Ma ei ole kunagi (vist) spaas käinud nii, et toit on ka juba paketi hinna sees ning minu jaoks oli see uudne kogemus. Pean ausalt ütlema, et tibake oli skeptiline selle kontseptsiooni osas, bufeed (välja arvatud hotellihommikusöök) ei ole mu erilised lemmikuid, kuid mu skeptiline hoiak oli põhjendamatu. Lihtsad, ent väga maitsvad toidud olid – eriliselt meeldis mulle, et rohelise valik oli suur ning mina, kes ma üldiselt ei söö magustoite, tahan eraldi kiita kohupiimavormi. Selle võtsin tuppa kaasa ning natuke kirusin end, et suuremat tükki ei võtnud. Mitte et ma peaks hetkel dieedil olles suuremaid magustoiduportse endale lubama, aga tõesti oli maitsev lihtsalt.

Teadupärast on esmaspäevade imago selline sinisepoolsem ja need ei kipu inimestele meeldima, aga mina veetsin Fra Mares vist oma elu parima esmaspäeva. Hommik algas loomulikult hommikusöögiga (ma pole muidu hommikusöögiinimene, aga hotellide hommikusöögid on mu lemmikud!), edasi liikusin ma kepikõndi, massaaži ja siis ka hommikujoogasse. Ma ju ütlesin teile, et ehtne miniretriit, lihtsalt veidike teisel kujul kui ma olin esialgu planeerinud!

VÄGA suured kiidusõnad ütlen ma kohe massaaži tegijale. Mulle ei tulnud üllatusena see, et ma pinges olen, ma tean seda ja lõdvestuda ma ka ei oska, aga ta andis endast kõik, et ma tunneks end lõdvestununa (natuke ikka õnnestus ka) ning andsin talle oma sõna, et võtan aega ja naudin puhkust, et tõeliselt lõõgastuda. Kui juba kiituseks läks, siis ka proua, kes kätele mudamähist tegi, oli ääretult sümpaatne ja tegi maksimaalse, et oleks mõnus puhata ja samal ajal mudal lasta käsi ravida. Mul oli kaasas telefon, et oma filmi edasi vaadata, sest loomulikult jäin ma eelmisel õhtul suht varakult magama, kuid filmivaatamine ei õnnestunud väga siingi. Hämar valgus, küünlad, mugav tool ning pea lihtsalt vajus taha ning tukk tuli vägisi peale. Oli selline mõnus powernap, muidu võib olla polekski õhtul enam sauna jõudnud. Ja mudaprotseduurid Haapsalus on minu arvates must!

Mereäärne jalutuskäik ja hommikujooga oli samuti midagi sellist, mida ma tundsin, et mu hing ja vaim vajab. Kui pühapäeval saabudes oli ilm vihmane ja sombune, siis esmaspäev võttis mind vastu sooja päikeselise sügisega, täpselt sellisega nagu mulle meeldib ning ma lihtsalt jalutasin ja lasin loodusel oma vaimu turgutada. Kusjuures ka kepikõndi ei olnud ma kunagi varem harrastanud ning mõtlesin omaette, et linnareisidel peaks mul ka kepid kaasas olema kogu aeg, sest ma olen aeglane kõndija ja pidevalt pean oma kaaslastele hüüdma “wait for me I have little legs“, aga keppidega tuli selline hoog sisse, et oleks Haapsalu vanalinna välja tormanud kui jooga aeg poleks peale tulnud.

Tervendav joogamaja avas oma uksed 2023.aastal ning lisaks hommikusele tasuta videojoogale, saab iga päev koos juhendajaga teha ravijoogat seljale, esmaspäeviti kundalini joogat ning nädalavahetuseti pakutakse veel erinevaid jooga pakette. Vist ei tule üllatusena, et väga positiivse auraga maja. Siit soovitan joogamaja ja pakettide kohta täpsemalt uurida.

Ma ei tea, miks mulle oli jäänud mulje, et Fra Mare on Haapsalu kesklinnast kaugel, aga kuna hetkel mul selline kerge dieet ning kaalulangetus käsil on ning ilm soosis jalutamist, võtsin ma selle “pika” tee ette. Tegelikult oli vanalinn umbes 1,5 kilomeetri kaugusel ning väga pikaks see jalutuskäik ei kujunenud, aga linna peal jalutades sain ma siiski 15 000 sammu täis. Ma võiksin Haapsalus pikalt ringi kõndida, sest jätkuvalt on see üks mu vaieldamatutest lemmiklinnadest ning kuidagi eriliselt sümpaatne on minu jaoks just sügisene Haapsalu. Kuidagi see rahu ja vaikus, kollased vahtralehed, värvilised majakesed, aknaraamid, tillukesed poed ja kohvikud nii kõnetavad mind, et iga kord tunnen, et Haapsalust on raske lahkuda. Ma võiks sügis-talvisel ajal Haapsalus käia iga kuu vähemalt korra. See linn on nagu Astrid Lindgreni maailm.

Kuna ma kepikõnni keppe ikkagi kaasa ei võtnud oma linnatuurile, siis loomulikult ma jalutasin aeglases oma tempos ning ilm suutis muutuda, nii et päikesepaiste kadus pilve taha ja vihma hakkas tibutama, kuid ma ei ole suhkrust, ma ei lasnud sel vihmasabinal ennast heidutada. Pealegi jõudsin ma nii tagasi Fra Maresse, et spaaosa oli just avatud uuesti ning ma sain saunadesse soojenema minna. Milline jumalik tunne oli trikoo ja hommikumantel selga tõmmata ning minna soojasse sauna lebotama. Viimasel ajal oleme kodus kahetsusväärselt vähe sauna teinud ning tundsin nüüd, et peame sellest välja murdma, et nädalavahetusel saun ei köe kodus. Saun (ja spaa!) on meie kliimas ja hallis sügises vajalikum kui me arvata võib olla oskame, selline lihtne pisiasi, mida me oma vaimse tervise heaks teha saame.

Peale saunatamist ja õhtusööki pugesin ma rammestunult voodisse. Kahjuks pidin ma järgmisel hommikul vara ärkama, et Tallinnasse kohtumisele jõuda, kuid see ei tekitanud minus tegelikult meelehärmi. Ma olin väljapuhanud. Miniretriit iseendaga oli toiminud. Haapsalust lahkusin ma sees helguse tunne ning kohvris uued saapad ja teksad, kõrvas uued kõrvarõngad, sest teades mind ma ju ei saa second hand poodidest mööda minna ning Haapsalus on üks päris äge teise ringi pood.

Sellist miniretriiti iseendaga soovitan ma teile ka. Fra Mare spaamaagia pakkumised leiate Hookusbookus.com lehelt. Minikokkuvõtte minipuhkusest minu Instagramist.