Ma olen ilmselt alati veidike snoob olnud. Või okei, ma ei tea, kas snoob on õige sõna, aga parema puudumisel sobib snoob ka. Eks ma võin siin ju suure suuga praegu rääkida, et elame maal ja olen üdini maainimene, aga olgem ausad, ega maal elamine automaatselt maainimeseks ei tee. Roosad kummikud ja paar lillepeenart ei … Continue reading Maaelu. Vuih.
maaelu
Siuh – säuhh
Ääsmäel, kus Ida lasteaias käib, töötab üks hästi armas kojamees (on vist selline ametinimetus ikka olemas?). Kunagi ma lukustasin end autost välja ja ta püüdis mul aidata autot lahti muukida, küll tulutult - lõpuks oli ikka vaja Marek appi kutsuda, aga me lihtsalt saime paremini tuttavaks. Sellest ajast on meil selline tore traditsioon teda igal … Continue reading Siuh – säuhh
Ehe maaelu Peipsi ääres
"Pööra paremale," suunas GPS meid kitsale metasteele kui me Iisaku külas asuvat Kauksi Puhkemaja otsima hakkasime. Vaatasime teineteisele skeptiliselt otsa. Nii metsa sees ja nii peidus, mis onnike meid siin siis ees ootamas on. Ilm oli parasjagu vihmane, olemine pikast sõidust tibake väsinud ja Ida nõudis spaa-hotelli. Ilmselgelt seda viimast me siit metsa seest ei … Continue reading Ehe maaelu Peipsi ääres
Ratas, millel on lugu rääkida
Iga kord kui ma ütlen, et mu auto on jälle katki, ütleb mu ema mulle, et olgu see viimane kord kui me selle auto parandamisse raha paneme. Ma enam isegi ei vaidle temaga, noogutan lihtsalt kaasa. Ei ole mõtet mulle öelda, et kas lihtsam ei oleks uus auto soetada. Ma ei tee seda niikuinii, sest … Continue reading Ratas, millel on lugu rääkida