Ma olen peaaegu rahu sõlminud sellega, milline on lasteaia üldine päevakava ja kombed, muidugi on asju, mida ma ikka mõistma ei hakka, sh ka pisikeses esikus jalanõude jalast ära võtmine kui esikus on porivaip olemas, aga olgu. Las nad siis voolivad ja tantsivad ja õpivad laua taga päevast päeva, siis on lihtsalt minu kui lapsevanema asi oma aktiivsele lapsele nädalavahetusel rohkem liikuvat tegevust õues pakkuda.
Millest ma aga aru ei saa on üleüldine korraldus lasteaedades. Ma ei räägi Ida lasteaiast ja kindlasti on erandeid, aga üldiselt tundub mulle, et see on ikka pigem tavaline probleem. Ma ei suuda aru saada, kuidas on niimoodi, et mingist kellast läheb õpetaja abi ära ja õpetaja jääb lasteaeda üksinda nt kümne lapsega. Vist oli seadus nii, et kui on kümme last, siis üks õpetaja peab nendega hakkama saama? Palun selgitage mulle seda, kuidas üks inimene peab hakkama saama nendega, kuidas saab tal olla silmi kümnele lapsele? Või siis sellepärast istuvadki lapsed enamuse ajast laua taga ja joonistavad, panevad puslesid kokku, sest vaid nii on võimalik vaadata, et Jaan kuhugi ei roniks, Maribell midagi alla ei neelaks, Mikk ja Rasmus ei kakleks, Ida midagi ei lõhuks.
Ma saan nüüd aru, miks paljud õpetajad ei taha lastega õhtul õues olla. Talvel tuleb kümnele lapsele selga panna sokid ja kindad ja fliisid ja kombed. Mind ajab isegi ühe lapse riietamine hulluks. Ja kui palav hakkab esimestel lastel kui nad peavad ootama kuni viimased riidesse saavad. Minu meelest oleks loogiline, et lapsed läheksid välja nö osade kaupa. Paned neli tükki riidesse ja saadad õue, siis järgmised neli ja järgmised neli ja järgmised neli. Päeval tuleb ju riidesse saada 20+ last. MÜSTIKA! Õue aga saata ei saa, sest vaid üks õpetaja on. Õpetaja abi koristab ja peseb põrandaid sel ajal. Miks on vaja neid põrandaid pesta kogu aeg? Päevas mitu korda? Ja mänguasjad kõik ära panna sel ajal kui lapsed õues on? Ma küsisin ühelt oma tuttavalt lasteaia õpetajalt, et kas siis nii ei saa, et saadad lapsed riburadapidi õue, et teiste rühmade õpetajad on ju ka õues ja saavad silma peal hoida. Saate te aru, et paljudes lasteaedades ei saa rühmade õpetajad isegi omavahel läbi. Et kui võõra rühma laps satub valele territooriumile (wtf on üldse lasteaias vale territoorium), siis teine õpetaja ei suuna eksinud last oma rühma juurde tagasi.
Kui ma küsisin, et aga mis saab siis kui ühel lapsel on pissihäda või veel hullem, laps pissib kogemata püksi, et kes siis laste järele vaatab, eriti siis õhtusel ajal kui lasteaeda on jäänud rühma peale vaid üks kasvataja, sain ma teada, et vaene õpetaja korjabki kõik kümme last kokku ja need ootavad rahulikult esikus, kuni õpetaja ühe lapsega wc-s toimetab. See on ju julm! Õue ei saa neid ka üksinda jätta, sest siis hakkavad vanemad ette heitma, et lapsed on ilma järelvalveta üksinda väljas ja võivad ju aiast välja jalutada. Siin kohal ei saa ma jälle aru, mis mõttes nad aiast välja saavad jalutada? Kas lasteaia väravad on siis lahti? Ida Lillehammeri lasteaias oli väraval suur silt, et lapsed on liiga väärtuslikud, et nad ära tohiks kaduda ja sellepärast oli väraval lisaks tavalisele kinnitusele ka kett ümber, mida lapsed ei osanud lahti teha. Ja lapsed jooksid vabalt KOGU lasteaia territooriumil ringi. Tihti kui ma Idale järgi läksin, tuli ta üles otsida, sest küll oli ta maja taga jalutamas või kusagil peidus. Keegi ei hoidnud neil KOGU AEG silma peal, sest lasteaias oldi kindlad, et aiast välja nad ei saa. Üks õpetaja oli suurema rühmaga maja ees, teine õpetaja vaatas aegajalt, mis maja taga ja mängumajades toimub, kolmas valvas kiikede ja liumägede juures, et keegi alla ei potsataks ja viga ei saaks suures mänguhoos. Aegajalt siiski said lapsed ka haiget, kuid keegi ei süüdistanud õpetajaid hooletuses, sest lapsed lihtsalt mängisid.
Eesti lasteaias on teisiti – õpetaja on kõiges süüdi. Ja ma saangi aru, miks õpetajad eelistavad pigem sees aega veeta lastega, üksinda on õues liiga palju vastutust ja ohtusid. Üks õpetaja isegi kurtis, et ta kardab hämaras lastega õue minna, sest õu on pime, hoov suur ja mõni lapsevanem “unustab” ka värava lahti, kui siis midagi peaks juhtuma, on õpetaja pea pakul, et ta lastega “valel ajal” väljas üldse oli. Kui ma oleks lasteaia õpetaja, siis ma oleks lastega enamuse ajast väljas, sest õues on lastega palju lihtsam tegeleda, aga ka ei suudaks ma üksinda lastekarja kantseldada.
Ma ei saa aru, kus on loogika, et kümne lapse peale on lasteaias VAID üks õpetaja ja kui olemas on ka õpetaja abi, siis mille kuradi pärast tema peab vaid põrandaid pesema ja süüa ette tõstma ning varem miks tema tööpäev varem lõppeb? Lasteaed on lahti kuue-seitsmeni, aga õpetaja abide tööpäev lõppeb mõnes lasteaias juba pool viis. Minu loogika ütleb, et enamus vanemaid on tööl viieni ehk siis umbes poole kuueni on lausa terve rühm lapsi lasteaias. Ei? Kuidas siis abi ära saab minna? Miks neid kasvatajaid lasteaedades nii vähe üldse on?
Ma ei saa (jälle) aru.
There are still things I don´t get in Estonian kindergarten system. I found out that the law says one teacher is enough for ten children and even if the kindergartens are open until seven o´clock, the assistant teacher may leave at half past four, which then means one teacher has to handle 20+ children. ALONE. That is insane!
I mean I now understand a bit why some teachers do not want go outside with the children. In wintertime dressing one kid makes me sometimes go crazy, imagine dressing 20. I asked a friend of mine, why they don´t dress them in smaller groups, so that the first ones could go outside already. But there is no one to watch the children outside, she answered. Where is the assistant then? Cleaning and washing the floors. It made me laugh. It is a kindergarten, where children play. Why is there a need to wash floors twice a day, but away the toys when children are outside? Wouldn´t it make more sense to let the children put away the toys at the end of a playing time and wash the floors in the end of the day?
And the worst part. When in the evening time ONE teachers is outside with group of children and one of them suddenly needs to go to the toilet or has had an accident, the teacher gathers ALL the children, takes them inside and they wait in the hallway until teacher is in the toilet with one. How annoying for children and hard for the teacher! As I understood even if other teachers are outside, they only hold eye on tehir own group. Of course the children are not allowed to be outside without adult supervision for these 10 minutes, because then the parents are not happy. The children may get lost, go out from the yard, no one is looking. How can the children get lost in the yard? If the gates are not closed, it is the parents fault, who do not understand the importance of this. If the gates are closed so that children cannot open them themselves and the parents always lock the gates, there would not be a problem if children are outside for some minutes without the teacher.
Why there are so few teachers I do not understand.
