differences

Mis mulle Eesti lasteaias (jälle) närvidele käib*

/ Eveliis / 22 Comments

Kätte on jõudnud talv ja kuigi ma saan aru, et hetkel on Eestis kevad, siis saime me ka Eestis natukene talverõõmusid nautida. Ka lasteaias. Ja loomulikult leidsin ma jälle ühe teema, mis mulle üldse ei meeldi.

Ühel ilusal lumisel hommikul mõtlesin ma, et võtaks Ida kelgu lasteaeda kaasa, aga kuidagi läks see meelest ära ja nii juhtuski, et päeval kui rühm välja läks, läks Ida kellegagi tülli,sest Ida tahtis ka tolle kelku võtta, omanik muidugi ei lubanud. Ei, ma ei ütle midagi selle kohta, sest mu meelest lapsed ongi selles vanuses sellised, et kõik on nende oma ja oma asju ei taha keegi sheerida, nii et las see teema jääb (kuigi ma üritan Idale kogu aeg õpetada, et asju tuleb jagada). Mind ajas aga õudselt närvi see, et lasteaias ei ole olemas talveks oma kelkusid, suuski. Rühmas on vist mingi 20 last ja mu meelest on lihtsalt tobe, et iga laps tassib oma kelgu kaasa ja kui juhtub, et paar õnnetukest ei ole kelguga, siis peavad nad lihtsalt pealt vahtima,sest kelgud ei ole nende omad. Vähe sellest, et ma ei saa aru, mida nad kelkudega seal üldse teevad, sest lasteaias pole mingit mägegi.

Minu arvates oleks normaalne, et lasteaias oleks olemas mingid kelgud, plastsuusad, pärissuusad ja kui lund on palju, siis võiks paluda kohalikul külamehel ka väikese künka teha, et lapsed saaksid sealt harjutada kelgu ja suuskadega alla sõitmist. Mida nad muidu seal õues teevad? Jalutavad?

15209218_1219186234786585_590612410_n.jpg15151191_1219186284786580_30336706_n.jpg15175551_1219186214786587_1252089222_n.jpg

Ida Norra lasteaias on erinevad kelgud ja suusad (okei, ma ei tea, võib olla suured suusad on laste isiklikud, sest vaevalt ühel perel Norras vaid üks paar suuski on), nii et pole mingit probleemi, et tegevust ei jätkuks ja vahendeid samuti kõigile. See on minu meelest normaalne, sest no ma ei pea end küll kõige rotimaks inimeseks (enam), aga kui lasteaeda on vaja soetada nii kelgud kui suusad, et laps oleks teistega võrdne, siis hakkab see ikka rahakoti peale. “Õnneks” nagu ma ka varem olen öelnud, et ega vist kedagi see kotigi, et lapsed võiks suusatama õppida, nii et suusad jäävad kohustuslikus korras soetamata. Kuigi ma hakkan täna otsima, kust seda ükssuuska, mis Norras nii populaarne on, leida soodsalt.

Ja no kui lasteaedadel pole raha, siis mu meelest niikuinii toimub pidevalt mingi hull raha korjamine vanematelt ühe ja teise asja jaoks, korjame siis talvevarustuse jaoks ka raha. Ei pea ju olema 20 paari suuski ja 20 kelku, kuid mingi basic varustus talverõõmudeks peaks ikka lasteaias kohapeal olemas olema küll.

Aga muidu see hull raha korjamine ajab ka mind hulluks. Mulle meeldib küll väga, et lasteaias käib külas teater, kuid minu meelest võiks ka seda omavalitsus toetada. Eriti kuna lasteaed on Eestis kallim kui Norras. Norras maksan ma (kui väikese sissetulekuga inimene) ca 32 euri kuus, Eestis ca 60 euri. Ja ma ei tea, võib olla olen ma ainus, kuid mulle tundub ka, et see juhatajatele ja direktoritele “sümboolse maiuse” kinkimine on kuidagi eilne päev. Selle asemel võiks olla midagi laste endi tehtut, niikuinii nad ju meisterdavad kogu aeg, siis võiks ju jõulukingiks ka midagi meisterdada. Rühmaõpetajate kinkide kohta ma ei ütle midagi.

*Kui ma kirjutan Eesti lasteaed, siis ma muidugi jälle üldistan, võib olla on mujal alasteaiad, kus kõik suusad ja kelgud olemas.

15211659_1219186304786578_1848476026_n.jpg

Although the weather in Estonia reminds more of spring than winter, we also had some snowy days when children could enjoy playing and sledging in the snow. But of course I found something I really don´t like in Estonia. It is the fact that every kid has to take her own sledge to kindergarten, because otherwise she/he will not have anything to sledge with. I find it weird and think kindergarten should provide some basic equipment for children for outdoor activities. I don’t mean there has to be 20 pairs of skis and 20 sledges, but at least some. Like in Ida´s Norwegian kindergarten.

I don´t consider myself the poorest person in the world, but I think if I should provide Ida with all the things she might need in kindergarten it would definately have an effect on my wallet and I have read comments from other blogs how people live in Estonia. Some have 2 euros for food until next month, some have to live with 300 euros, then definately skis and sledges are not the priority. But why should the children suffer. Winter is wonderful, is it so hard for the government to find some money for kindergartens to buy things like that. We seem to have money enough for a lot of stupidity, perhaps finding money for kindergartens should be a priority?

Or in my mind there is always some collecting money from parents so that children could go to theatre or that Santa Claus would visit or something else, then maybe we should just collect money to buy these things to kindergarten. Although I don´t know what they are doing with sledges there, there are no hills (if I would work in the kindergarten I would ask someone to make one from snow), skiis would be necessary, like the small plastic ones, or the one that is now so popular here in Norway – to put on one feet. Children have so much fun with that.

Yep, so this is something I find so strange in Estonia, What are the children doing when they are ourtside in the winter. Walking?

Kumb siis on parem – Eesti või Norra lasteaed /which is better then – Estonian or Norwegian kindergarten?

/ Eveliis / 13 Comments

Lasteaia teemadel olen ma palju kirjutanud (LINK), võrrelnud Eesti ja Norra lasteaedasid ja saanud kriitika osaliseks, et olen julgenud Eesti lasteaedade kohta midagi üldse öelda, noh et kui isiklikku kogemust pole. Tundub, et ka Eesti lasteaiad on selline püha lehm nagu Grete Klein ja mainstream sisekujundus, mille kohta ei tohigi midagi öelda, aga mu jaoks see rong on juba läinud. Nii et ma jätkan. Ja mul on hea meel, et Ääsmäe lasteaed, kus Ida käima hakkab, oli vägagi huviatud sõpruslasteaiast Norras, mille me nüüd siis Norras paika paneme. Kas sõpruslasteaiaks saab Ida Lillehammeri lasteaed või mõni teine on veel lahtine, kuid selge on see, et sõpruskohtumisi hakkab toimuma mitmes Saue valla lasteaias.

//I have written a lot about kindergartens and differences between kindergartens in Norway and Estonia (LINK) and I have felt a bit like the kindergartens in Estonia are “holy cows”. You do not critisize them without getting some hate. Well, for me it is too late, I have already opened my mouth, so I will just continue. But I wish to say that it makes me extreamly happy that Ida´s kindergarten is very much interested in a friendship kindergarten from Norway. I would love if Ida´s Norwegian kindergarten would like to have one more friendship kindergarten in Estonia, because I see how Ida sometimes misses the teachers and her friends there. “I want to play with MY Kaja and MY Bente!” she one day told me, “and Lille (=Pernille) and Mannus (=Magnus)”. Kaja and Bente are teachers by the way. IMG_3435

Aga siis lasteaiast. Ida lasteaed on imetore ja töötajad tunduvad olevat  täpselt sellised “minu teetassike” – inimesed, kes teevad oma tööd hingega ja südamest ning kelle juurde ma ilma muretsemata oma lapse jätan. Mõned kohe on sellised, kellele see amet sobib (ma alati toon ideaalse lasteaia õpetaja näiteks sõbranna Heilyt).  Ja toeline respekt,  et ùhel õpetajal jagub Eestis silmi-käsi-hoolitsust 20 lapsele korraga. Imeinimesed!

Aga lasteaiad erinevad nagu öö ja päev.IMG_2946IMG_3477.JPG

// The Estonian kindergarten where Ida will start is wonderful, it is fresh and nice and the teachers “my cup of tea” – not too strict and very playful, trying to take every child´s individuality into consideration as much as possible. Very big groups of children and few teachers, I truly admire how they manage to hold eye on everyone. 

IMG_3551.JPG

Alustame korrast. Ma ei suuda aru saada, KUIDAS need lasteaiad kogu aeg nii korras on. Kingad, saapad esikus kenasti rivis, ei kübetki liiva põrandal, kõik asjad on OMA koha peal. Vannitoas on igal lapsel oma tassike ja käterätikuke, väikesed ja suuremad potid rivis. Ida Norra lasteaias on jalanõud lapse kapi juures, mõnikord otsin ma saapaid mööda lasteaeda taga, liiv krudiseb alati talla all. Ma armastan korda, kuid mulle tundub, et kõigil oleks palju lihtsam kui jalanõud oleks lapse oma kapi juures. Seda enam, et mulle on jäänud mulje, et vanemad ei kipu päris täpselt aru saama, miks riietel ja jalanõudel on nimesildid täitsa olulised. Kui kleepse tellida ei raatsi, siis saab ju vildika/markeriga nime sisse kirjutada asjadele. Liiv pole ka kedagi tapnud;)

//There is one thing I don´t understand. How is it possible that all the rooms are SO TIDY?  Everything is on place and not a single piece of sand on the floor. Shoes are set all together in a hallway and you take your shoes off before you go to cuboards where the clothes hang. I didn´t know that and marched in with shoes on, like I am used to. What I think is the disadvantage of this order, is that parents to not understand trhe importance of labeling. 20 pairs of shoes in the hallway, the children don´t always know which are their shoes and how should the teachers remember everything. 

IMG_3440.JPGIMG_3485.JPGIMG_3461.JPGIMG_3483.JPG

Söömine oli teine VÄGA suur erinevus. Iseenesest vahva, et lapsed õpivad lauakombeid ja söövad nagu väikesed inimesed, kuid mulle tundub, et reeglid on natukene liiga ranged. “Söö täpselt taldriku kohal, ära pudista, söö kiiresti, ära unista jne jne jne!” Lapsed ju ikka pudistavad?  Samuti saan ma aru, et toidutegemisele ja toidule üldse on väga ranged nõuded. Et oleks kõik kalorid ja grammid paigas, rääkimata hügieenist ja kööginõuetest. Vaesed töòtajad!

//Eating is VERY different. Warm meal three times a day vs matboks with own sandwiches for breakfast and warm food three times a week. Here also I think it is nice that they are learning manners, but everything seems so strict. They are children, they mess a bit, we cannot expect them to eat proparly like adults. And the rules and regulations for food preparing, kitchens, hygiene, all the calories and grams counted, temperature measured – oh, boy! Poor employees.  

IMG_3471.JPGIMG_3467.JPGIMG_3468.JPG

Norra lasteaias ei midagi eriskummalist kui laps oma matboksist lihtsalt õues võileiba nosib. Ma tean, et me oleme õudselt uhked selle üle, et lapsed kolm korda päevas sooja toitu saavad (mulle ka meeldib sooja lõuna mõte), aga samas mõtlen ma, et kõik need norrakad, kes võileibade peal üles on kasvanud, ei kannata kuidagi mingi alatoitumuse või haiguste käes. Õnnetud ka ei paista. Võib-olla me pingutame natuke selle toiduga üle? Noh et mõtleme liiga palju?

//I like the idea of warm food once a day, but I also think that there is nothing wrong with the Norwegians who have grown up on sandwiches. They have turned out quite well don´t they? Some of them win gold medals in sports, some Nobel prices. They don’t seem to unhappy;) 

IMG_3383.JPG

Magamisega on selles lasteaias kõik nii nagu mulle meeldib. Magavad nii kaua kui tahavad, ei mingit “peab voodis vaikselt lamama,sest nii on vaja”. Jumal tänatud. Nagu te teate, siis ma õudselt kartsin seda “KÕIK peavad sama kaua magama”- rutiini. Erinevused magamises? Noh las pildid räägivad enda eest.

IMG_2944.JPGIMG_2960.JPGIMG_3449.JPG

Mida suuremad lapsed on, seda rohkem meenutavad minu meelest rühmad ikkagi juba koole. Olles erinevate õpetajatega rääkinud, siis pole ka ime, kui teadmised, mida lapsed enne kooli omandama peavad, on üsna korralikud. Nagu koolis. Ärge vaielge mulle vastu, et mängu jääb aina vähemaks. Jah, kõike tehakse läbi mängu, aga fakt on see, et “riiklik õppekava” teeb lasteaiad kooliks. Ka osad õpetajad on seda meelt. Kas keegi oskab mulle ka seletada, miks lapsed ei tohi õpetajaid nimepidi kutsuda? Miks ei tohi olla Malle ja Maie, aga peab olema õpetaja?

// The bigger the kids are the more I think kindergarten is like school. There is a lot of teaching and learning, yes through play, but still I think there is too much pressure on both teachers and children. Also some of the teachers feel the same way. Can anyone tell me why children cannot call the teachers by their first names? Why they have to be teachers and not Kaja or Bente?

IMG_3554.JPG

Riiklik õppekava näeb nii ette? Üldse mulle tundubki, et probleem ei ole mitte lasteaedades ja õpetajate suhtumises, vaadake kasvõi seda Ida lasteaeda – kõik on ilus, uus, värske, ja õpetajad teevad tänuväärset tööd, aga probleem on selles riiklikus õppekavas, mille järgi seataksegi liiga palju reegleid ja piiranguid nii lastele kui õpetajatele. Nüüd ma saan aru, mida õpetajad laste magamise ajal teevad. Ei, neil pole aega kohvitada, nad täidavad mingeid miljoneid raporteid, dokumente. Bürokraatia on lasteaedades nii meeletu, et meenutab kohati Norra maksuametit ja NAVi. Milleks? Milleks nii palju reegleid, nõudmisi? Muidugi on lastega  töö vastutusrikas, aga kõik võidaks kui paberitöö asemel oleks õpetajal aega rohkem lastega tegeleda. Onju?

//I think there are also too much burecraucy in the kindergartens. Why? Why the reports seem to be the most important thing? Would it not be better to just be with the kids and not rate them from early age? We are all different and develop differently, in my mind it is just stupid to rate them in kindergarten to tell how will they do in school. How should the teacher in kindergarten know that? The Estonian kindergartens reminded me of Skatteetaten and NAV a bit when it comes to paperwork that is required from teachers. 

IMG_3497.JPG

Lapsed käivad Eesti lasteaias riides imeilusasti. Mitte et Norra lapsed oleks mingid kaltsakad, aga siin tundub, et kõige olulisem on see, et seljas oleks ilusad asjad. Mis siis ei tohi mustaks saada ja jumal hoidku katki minna. Ma nägin kui üks ema tuli lapsele järele ja pahandas õpetajaga, et too olla lapsele linnariided selga pannud. Püha issand jumal! No mis sa siis tood lasteaeda neid riideid, mida ei tohi selga panna. Ega see õpetaja jaksa meeles pidada, mis on ühe lapse linna ja teise õueriie. Natuke on minu meelest probleemiks ka vanemate suhtumine. Osad emad on liiga kanaemad ja osad liiga ükskõiksed. Ma tõesti tean nüüd ka lapsi, kes viiaksegi lasteaeda “jalust ära”. Sellised asjad teevad kurvaks. Kui veel riietusest rääkida, siis Norra lasteaias käivad lapsed võrreldes Eestiga paljalt ringi Ida on natuke Norra laps, teda vaadatakse ka ilmselt natuke imelikult, et ta liiga õhukeselt riides käib. Aga no kui päeval on päike ja 20 soojakraadi, siis ei pane ma talle hommikul veel talvejopet selga. 13 kraadi ei ole külm.

//The children in Estonian kindergartens are dressed beautifully. Like going to a party all the time. And the parents are afraid that the clothes get dirty. I saw a parent telling a teacher off because she had but wrong clothes on a child. These are not clothes for kindergarten, she said. I just wanted to cry. Why the hell do you take these clothes to kindergarten then? And taking about clothes then children in Norway are naked compared to Estonians. When it is 13 degrees outside in the morning but still sunshine during the day, it is no reason to but on a winterjacket like they do in Estonia. Ida is a bit Norwegian, so they probably look at us like we are also dressed too light;)  

IMG_0717

Kui Norra lasteaias mütataksegi päev läbi väljas, siis Eesti lasteaias on erinevad tegevused – võimlemine, laulutunnid, kord kuus käib teater. Ma pooldan VÄGA väljas olemist ja mängimist, kuid ei saa öelda ka, et võimlemine ja laulmine paha oleks.

// In Norway there is a lot of outdoor activities. In Estonia there are a lot of indoor activities. Both good, but I like being outside a bit more. Still, not a bad word about the singing and training and theatre visits in Estonian kindergartens.

IMG_3544.JPGIMG_3473.JPGIMG_3548.JPGIMG_3542.JPG

Kumb siis on parem – kas Eesti või Norra lasteaed? Noh ütleme nii, et mõlemas süsteemis on oma head ja vead (minu kui lapsevanema pilgu läbi). Üks süsteem on ehk liiga vaba ja liiga mänguline, teine liiga range ja liiga paljude keeldude ja käskudega. Kritiseerida oli mul enne lihtsam, umbisikuliselt, siis ma ei tundnud Ida Eesti lasteaia inimesi, ma ei taha kuidagi, et nendele jääks mulje, et ma neid kritiseerin. Täna kui ma lasteaias ringkäigul olin ja erinevate ruumidega tutvusin, siis see pigem avaldas muljet, kuid ma jään siiski arvamusele, et Eesti lasteaiad on natuke liiga ranged ja nendes kasvab palju ühesuguseid väikseid sõdureid. Mina eelistaks natukene vabamat suhtumist. Kaua seda mängulist lapsepõlve ikka on! Kombed ja oskused on muidugi olulised, kuid ma ei tea, kas kolme aastane peab ikka oskama “inimese kombel” süüa?

//Which one is better then? The Estonian one or the Norwegian one. Well, in my mind both have their disadvantages and advantages. Perhaps the Norwegian one is too “free” and the Estonian one definately is too strict. I am impressed how good for example Ida’s kindergarten looks and I am very satisfied with the teachers, but still I would like the kindergarten to be something in between. Not so much learning and more being a kid. Childhood doesn’t last long anyway.

IMG_2959.JPG

Õigus oli ka neil kommenteerijail, kes eelmiste postituste all ütlesid, et lasteaia töötajates pole (üldjuhul) asi, muutused peaksid hakkama riiklikult tasandilt. Samas senikaua kuni Eestis kestab edu ja edukuse kultus, ei muutu midagi. Niikaua käivad lapsed lasteaias kõige kaunimates riietes, niikaua kestab sünnist saati õppetöö ja bürokraatia on olulisem kui päris elu. Ma ei taha olla mingi maailmaparandaja või jälle jätta kellelegi muljet, et ma tean kõige paremini, kuid ma loodan küll, et kahe maa lasteaedade koostööst on rohkem kasu kui ehk arvata osatakse. Mina olen igatahes õnnelik, et läbi meie killuke Norra lasteaeda Eesti lasteaeda imbub.

// I don’t see myself as someone who knows better, but I am so glad that with us a bit of Norwegian kindergarten comes with us to Estonia. And I honestly must tell that I am a bit sad that Ida cannot continue in the Norwegian barnehage. The system here is totally different, but I like it, it is my cup of tea as I like to say. And Ida seems to like it very much as well. Otherwise she would not tell me so much about HER Kaja and bente and Lene and others;) 

IMG_2952.JPG

 

 

 

 

 

 

See kole koll Eesti lasteaed

/ Eveliis / 4 Comments

Kuna me täna olime varakult jalul, mõtlesin, et kaeme siis selle Ääsmäe lasteaia ka üle. Mina muidugi kujutasin ette, et me lihtsalt läheme ja ütleme tere, aga enne kui ma arugi sain, katsetasime me juba lasteaias käimist ja mängisime kööginurgas. Vahemärkusena pean ka ütlema, et oleks ju mitteminulik õigest uksest lasteaeda rünnata, ma sisenesin mingist köögiuksest ja kui ma väljudes püüdsin õiget ust leida, leidsin ma harjakapi ja vannitoa, aga ikka mitte õiget ust, nii et pidin jälle juba tuttavat köögiust kasutama. Eks need köögiukse taga seisvad inimesed mind imelikult vaatasid, aga parem harjugu ära selle imeliku emaga.

IMG_2443.JPG

Mina olin üllatunud kui popp ja värske see lasteaed oli, noh et ei mingi räämas ja vana, vaid ikka selline koht, kuhu lapse rõõmuga viid ja kus ta rõõmuga on. A võib-olla lasteaiad ongi kõik sellised?

Ida ei tahtnud kuidagi koju minna ja nii olime me lasteaias kuni õues mängimiseni. “Ida ka õue!” hüüdis Ida kui kuulis, et vaja asjad kokku panna ja saab õue. Õues tekitas ta korraks muidugi õpetajatele hirmu kui “suurte laste alal” nagu väike ahvipärdik ronima kukkus, aga ma ütlesin, et ärgu kartku, Ida on vana kala turnimises. Ja muhkude saamises. Samas saan ma aru, et raske on kõiki neid mudilasi jälgida kui igaüks teeb, mis tahab ja ma usun,et Ida allub “dressuurile” palju paremini kui mind pole lähedal.

IMG_2454.JPGIMG_2457.JPG

Samal ajal kui Ida ronimist nautis uurisin mina õpetajalt kurikuulsa magamise ja muude tegevuste kohta. “Mis mõttes peab magama?” küsis õpetaja, “ei pea siin keegi midagi.” Mulle meeldis see õpetaja. Ja mida rohkem me vestlesime, seda rohkem jäi mulle mulje, et tema suhtumine ja stiil on täpselt minu teetassike. Minu esmamulje on lasteaiast igatahes väga positiivne. Kapis kolli ei olnud. Küll aga oleks mul ettepanek vanematel laste asjadele nimed külge kleepida/kirjutada, see teeb kõigi elu palju lihtsamaks.

Homme läheme me pudruajaks ja ilmselt ma juba ka eemaldun tunnikeseks. Või sõltuvalt Ida tujust ja sellest, kuidas ta minuta kohaneb.

“Ida, sul on nüüd kaks lasteaeda, Lillehammeris ja Ääsmäel,” ütlesin ma Idale. Ida tõstis kaks näppu püsti ja ütles “ahah” nagu saaks aru, tema nägu aga reetis, et ega ei saanud ikka küll. Pigem küsis see nägu “kus Magnus on?”

IMG_2426.JPG

We visited the Estonian kindergarten where Ida starts and as you know I had been quite frightened, because I understood kindergartens in Estonia are more preschools than places for fun and games, but I am so reliefed to say that the one in Ääsmäe seems to be okay. My main concern was the sleeping for exactly the same time and all the learning, but when I talked to the teacher in Ida’s group she assured me that no one is forced to sleep more than they want and for smaller children like Ida the kindergarten is more for playing. Even outside;)

I have had the impression that the Estonian kindergartens are not so modern and fresh, but this one was really a cool place. Me so happy! There are some suggestions I might have both for teachers and parents, but it’s just suggestions, not  to say that I know better. Tomorrow will see how breakfast in the kindergarten goes.

“Ida, you now have two kindergartens,” I said when we left. “Okay, mamma,” Ida answered like she had understood, her face said something different. She was wondering where Magnus was? She has been missing her friends in the Lillehammer kindergarten. She doesn’t know that in Lillehammer she starts in “big childrens group”. “Will it be do many changes for her to have different kindergartens and languages?” I asked the teacher. The teacher calmly said that she’s sure everything’s gonna go well.

 

All I really need to know I learned in kindergarten

/ Eveliis / 53 Comments

IMG_8693

Norra ja Eesti lasteaedade erinevusest olen ma varemgi rääkinud. On asju, mis mulle Norra lasteaia juures üldse ei meeldi – näiteks see, et viie-aastased käivad mähkmega, last ei panna pissile ENNE kui ta ise küsib ja et nad ei õpi absoluutselt lauakombeid, vaid söövad nagu väikesed põssad. Kuna Ida saab oktoobris kolm ja minu jaoks oli täiesti mõistmatu. miks nii suur laps peaks veel mähkmes käima (eriti kui ta kodus käib pissil), siis ma hakkasin Idat lihtsalt mähkmeta lasteaeda saatma paar kuud tagasi. Esimene nädal juhtus ikka õnnetusi, kuid tänaseks keeldub Ida mähet kandmast ka öösel. Paar korda on öösel pissile küsinud, kuid muidu on ööd rahulikud (ja kuivad. ptüi,ptüi,ptüi). Kahe ja poole aastaselt sai Ida mähkmevabaks (mis on isegi hilja eksju?)

AGA…mulle meeldib väga palju asju Norra lasteaia juures. Näiteks individuaalne lähenemine. Rühmas on küll päris palju lapsi ja teatud päevakava on siiski olemas, kuid lastele lähenetakse individuaalselt. Ei ole ju mõeldav, et kõik lapsed on sarnased ja neid ei saa ju samadesse raamidesse suruda. Kas me kasvatame ühte sammu astuvat armeed või isiseisvalt mõtlevaid indiviide?

Ma toon mõned näited. Hommikusööki süüakse kuni 8:30ni, aga Ida jõuab teinekord lasteaeda alles 8:30 ja tahab ikkagi süüa, sest talle meeldib lasteaias süüa. Ta võib oma võileiva laua taga ära süüa, olgugi et teised juba mängivad. Mõned pisemad (aastased) teevad juba õues esimest uinakut.

Magamiseaeg on ca 12, aga keegi ei maga täpselt ühel ajal ja ühe kaua, vaid nii kaua kuni und on. Kui und ei ole, siis lihtsalt pikutavad veidike. Lapsed magavad väljas, aga samal ajal on suurem rühm (kes enam üldse päeval ei maga) õues mängimas, mis te arvate, et nad mängivad vaikselt. Ei, nad jooksevad ringi ja kilkavad nagu lapsed ikka. Üks ei kipu teist segama.

Ülejäänud aeg on mängimise aeg. On muidugi ka muusikatunnid ja ühised kogunemised jm, kuid laias laastus on lapsed töö lasteaias mängimine. Ja enamuse ajast on nad õues. IGA ILMAGA. Ja palun öelge mulle, millisele lapsele ei meeldiks suvel poriloikudes pladistada ja talvel lumes sumbata? Teate ju küll, ei ole halba ilma, on vaid halb riietus.

Miks ma sellest nüüd üldse räägin? Meie elus on viimaste päevade jooksul nii palju asju juhtunud, et igaks juhuks hakkasin ma Idale Eestis lasteaiakohta vaatama. Kui ma siis vaatasin päevakava, tekkis mul ühtäkki hirm. Ma ei taha, et mu lapsest väike sõnakuulelik sõdur kasvatatakse. Reegleid tahan ma küll jah, aga ma ei taha ära võtta oma lapse iseloomu, muuta teda kellekski teiseks, ma tahan, et ta saaks olla laps.

Kõige suuremad murekohad on minu jaoks:

  1. Õuesolek. Kui palju saab laps õues olla? Ja mida ta seal teha tohib? Vaatan päevakavast, et õues ollakse enne und ca tund, sulgudes on kirjas jalutuskäik. Mulle tuli kohe silme ette oma põhikool, kus me vahetunni ajal pidime VAIKSELT ÜKSTEISE KÕRVAL RINGIS jalutama. Kas kolmeaastased peavad ka lasteAIAS jalutama niimoodi või mida see tähendab? Miks ma kirjutasin AIA suurte tähtedega? Minu jaoks tähendab lasteaed seda, et teatud maa-ala on turvaliselt aiaga ümbritsetud ja lapsed võivad sellel teritooriumil teha, mida tahavad?  Joosta, rattaga sõita, ronida, kiikuda. Ei?  Lisaks ma ju tean päriselt lasteaedasid, kus lapsed ei olegi eriti väljas, sest ilm on kole ja lapsed ei taha. Aga lastelt pole keegi küsinud. Ja kui selles lasteaias, kus Ida käima peaks, ollakse õues alates 16.15st, siis sel ajal hakkan ma juba Idale järele minema. Ta ei saagi ju mängida? Vaid magada ja õppida prantsuse keelt, koreograafiat, semiootikat, ajalugu…
  2. .Magamine. Kui magamise aeg on kaks tundi, siis kas kõik peavad kaks tundi magama? Ma sain FBs sellele tegelikult juba vastuse, et muidugi peavad, sest 1) nad väsivad ära, 2) kui ei maga, siis peavad rahulikult kaks tundi pikutama, 3) sel ajal on õpetajatel arenguvestlused, koosolekud ja üldsegi kui lapse magamise aeg on teine, siis hakka enne lasteaeda ümber harjutama, sest ega siis keegi sinu lapse harjumustega ei arvesta. Mina ei suuda mõista, miks ei või laps, kes on oma une ära maganud (vaikselt) mängima hakata? Sest siis tahab teine ka, vastas mu sõbranna (kellest muide ma lasteaiaõpetajana VÄGA lugu pean). Mina tahan küsida, aga miks ei või osa mängida ja osa magada? Tuletan meelde, et Ida käib lasteaias, kus tema magamise ajal osa lapsi KILGATES ringi jookseb. Koosolekute kohta ütlen ma, et selleks on Norras näiteks iga teatud aja tagant “planleggingsdag”, mis tähendab seda, et õpetajad on koos koolitusel/koosolekul/arenguvestlusel ja lasteaed on suletud. Arenguvestlusi vanematega (need ju ikka toimuvad Eestis ka?) peetakse erinevatel päevadel ja aegadel, nii et see ei sega lasteaiatööd.
  3. Liiga palju reegleid, raame ja vähe individuaalset lähenemist ning paindlikkust. Ma tahan, et laps saaks areneda selleks, kes ta on, milleks tal on eeldusi, mitte selleks, kelleks meie ja ühiskond tahab. Ma tahan, et tal on õigus kaasa rääkida, mis talle meeldib ja mis mitte, mitte et täiskasvanud otsustavad kõik tema eest, sest ta ei tea veel, mis talle hea on. Mõelge kui keegi sunniks mind tegema asju, mida ma ei taha (jah, muidugi on asju, mida peab tegema, aga ma ei räägi sellest), siis ma oleks veel rohkem “screwed up” kui praegu. Ma mäletan oma lasteaiast eriti eredalt, et ma ei tohtinud lauast tõusta enne kui ühepajatoit oli lõpuni söödud, teised võisid juba “kaamelitatti” (karamellkisselli) süüa, mis oli mu lemmikmagustoit, aga mina ei saanudki seda, sest ma ei söönud enne KOGU toitu ära. Mis te arvate, kas ma vihkan ühepajatoitu siiani või mitte?

Ärge saage minust valesti aru, ma ei taha Eesti lasteaia-süsteemi maha teha (mulle ka meeldib, et nad õpivad lasteaias lisaks mängule), aga ma tahaksin, et me saaksime aru, et laps on väike MÕTLEV inimene ja tema töö on eelkätt MÄNG. Mul on tunne, et lasteaiad ja meie arvamus sellest, mis on õige, peaksid natuke muutuma. Muidu kiidame taevani kõiki muutusi ja seda kuidas silmad avanevad ning inimesed rohkem mõtlevad, aga lasteaedade koha pealt hoiame me natuke kinni selles, mis “tuttav ja turvaline ja õige”. Ma ei taha liiga teha õpetajatele ega üldistada, kuid mulle kipub jääma tunne, et lasteaiaõpetajad hoiavad teatud reeglitest kümne küünega kinni ega suuda paindlikud olla, sest see tähendaks mugavsustsoonist välja tulemist. Muutust? Ja kui te ütlete, et “väikeste ühte sammu astuvate sõdurite armeed” on lihtsam ohjata, sest üks täiskasvanu 20 lapse kohta ei jõua kõigi vajadusi ja soove täita, siis ma ütlen teile, et juba süsteemis on midagi mäda. Üks täiskasvanu ja üks abi on ILMSELGELT liiga vähe. Ma võiks siin pikemalt juurelda selle üle, millised kahjustused see endaga kaasa toob kui individuaalsust ei arvestada ja juba maast madalast meid vormima hakatakse. Minuvanustel ja vanematel on oma lasteaedadega seoses tihti mitte rõõmsad mälestused, vaid “armid”.

Ma tahaks kohe Ussipesa metsa “vabakäigu-lasteaia” luua. Kus lapsed ilusa ilmaga võiks oma lõunat õues värskes õhus süüa, joosta ja mängida ja magada nii palju kui nad tahavad. Kes kampa lööb? Tooks värsket hingamist lasteaia-maastikule?

IMG_0048

 In light of moving back to Estonia one of my concerns have been the kindergarten situation as we now have been used to the ones in Norway. I have talked about the differences before as well and there are some things I do not like here too. I mean a five-years old in a diaper is unnatural. It’s a small human, who can talk and express his/her needs. Ida turns three in October and has not been wearing a diaper since spring now, I just sent her to kindergarten without a diaper and of course there were some accidents, but she and the teachers learnt and I have a diaperfree toddler. I also do not understand toddlers and pacifiers. Why does a 3-4 old need a pacifier can anyone tell me? And I do not like that they do not learn any manners how to eat and behave on a dinner table. I think they are allowed to be little “peppa pigs” a bit too much.

BUT there are so many things I do like. There are quite many children in the group but they still manage to approach children more individually. They are not forced to do exactly the same things at exactly the same time, because all the children are different. Children get to grow up they way they are, no one is raising a small army of soldires, which pretty much for me sums up the kindergarten system  in Estonia. Everyone has to do the same thing! I (and many people my age and older) have “scars for life” from Soviet kindergarten. The only thing that mattered was rules. I was not allowed to eat dessert and go sleep and play BEFORE I had finished up vegetable stew. I could not eat that and had to sit behind the table and stir at the cold stew. I cannot eat stew even now – 30+ years later.

I think in many ways Estonian kindergartens are afraid of come out of the box, because things have always been like this (read about the similarity with the experiment with monkeys and cold water here). Yes, I know there are very innovative kindergartens as well and not all teachers are the same, but the system overall needs a change. Neither am I saying that we should look up to Scandinavia in every way, but isn’t it the Estonian way to try to fit in to Northern countries so desperately in every other field, why not cooperate with kindergartens to learn from their experience?

Let me give you some examples of how children are treated based on their needs and character. Breakfast is eaten until 8:30, we are trying to make it for breakfast, but Ida is so slow in the mornings that we hardly make it to this time. She eats her breakfast at home, but also wishes to sit down at breakfast table in kindergarten as well for a minute. She usually doesn’t even eat from her matpakke, but is allowed to sit there and start the day in her own way. Nobody tells her off. In Estonia it’s not possible, because they are having warm porridge and it gets cold if not eaten at once and the classes begin. First of all I think breakfast matpakke from home is a good idea, because children like different things for breakfast. Ida has for example a weird taste – eats a yoghurt at home and insists on taking lompe with kaviar to kindergarten. Every morning. Why should she eat porridge if she doesn’t want?  Just a thought. No criticism. I myself love porridge.

And what classes? Kindergarten should not be an “institution of education” as reffered in Estonia.

The smaller children are sleeping at ca 12, but no one at the same time. They wake up when they feel they have rested, the ones that are not used to sleeping are playing. Children are sleeping outside and if you think the other ones who are playing are being quiet while others are sleeping, you are wrong. They are playing like children do.

Rest of the day is playtime. Of course they are having musical “lessons” and gatherings, but in general childrens work at kindergarten is TO PLAY and to BE A CHILD. Have fun, not learn Geography and English. I do think that older children should know numbers and the alphabet, but not in the way things are in Estonia. Did you know that to get in the 1.grade in Estonia, they need to take an exam? And many preschoolers have tutors? Normal? I don’t think so.

It Norwegian kindergarten it is also important to be a lot outside NO MATTER weather. There is no bad weather, there are wrong clothes. And this I want to emphasize extreamly!  Separate post especially for parents on this topic HERE.

I love that my child can be a thinking individual in Norwegian kindergarten. Not a little soldier. My main concerns about Estonian kindergartens are:

  1. The outdoor activities. Will they be outside? What can she do there? Are they allowed to walk, run, climb, get muddy and wet? Or do they have to “behave”?  What about when it’s “bad weather”? Will they sit inside? That sounds so tragic. I hope kindergarten teachers have wellies and raincoats. And the parents allow their children to be taken out. Remember your own childhood? What did you like best? Play outside, right?  One of the comments I got after this article was also published in Pere ja Kodu (LINK)was  that I don’t have to be worried because “playing outside is a break for children from learning, so they get to play and do what they desire”. A break from learning? In kindergarten? Wow, I am not concerned anymore. What a relief!*
  2. Sleeping. If they all have to sleep for two hours HOW IS THAT POSSIBLE? Why does she have to STAY IN BED QUIETLY when she’s done resting? Why cannot she play? My friend said that the teachers have to do paperwork at this time (Why the hell do they have that much paperwork anyway? ) and have meetings. And the one assistant who is in the bedroom cannot leave. So everyone just have to stay in bed for this time. Two hours. No matter what. I am 35 yrs old and even I cannot lay quietly in bed for that long when I don’t want to sleep. Not enough teachers and finances? Agree. TOTALLY AGREE, but perhaps it’s time for our government to stop wasting money on idiotic minsiters like the Entrepreneurship one and start to think where and what we could do with this money so that it will come in good us?
  3. Too many rules, lessons, lerning and no flexibility. I repeat again that we are not a like, why are we starting to “mould” little children to be like one big gray mass. Let them be children. Let them play. Let them learn like children. We have our whole life ahead of us when we can be adults and “behave properly”.

I am not trying to say that everything is supposed to change. Not everything is black and white, but there should be a bit space for flexibility and individual approach. Änd childish innosence.

You know what one of my mottos is? Never loose your childish innosence. It’s the most important thing!

*This is a blog which is mostly meant for enterntainment, so when reading the posts please remember that sense of (sarcastic) humor helps and not everything on this blog is supposed to be taken too seriously.