Alustan seda lugu ühe tuttava Facebooki postitusega (ma usun, et ta ei pahanda!), sest laias laastus võtab see kogu selle postituse ja ka tolle telesaate kokku.
Kuidas ära tunda, et oled (muld)vana:
botuliinisüstid
Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?
Võib olla see pealkiri on natuke ebaaus, sest päris nii ei saa ma ka öelda, mul oli isegi veel ühe protseduuri jaoks sinna veel aeg kinni pandud, aga siis juhtus “sigaseid väljaminekuid” ja ausalt igasugu ilusüstid tundusid absoluutselt mitte olulised ning aeg sai tühistatud.
Natuke kahju on, sest oleks tahtnud ju näha, kas see ka veel midagi oluliselt muudab, st et kas keegi saab erinevusest aru ilma, et ütleksin midagi, aga teisalt ei ole ka kahju, sest ega ma viimase protseduuriga seal päris rahule ei jäänud. Pole nagu päriselt midagi viga, aga kuna kogemus on ka kahe teise kliinikuga ja väga positiivne, siis julgen öelda, et viimane kogemus oli kõige kehvem.
Lastelaagrid, botox, juuksur, kodukoristaja – kellest/millest loobuda kulude kokku hoidmiseks?
Nagu te teate olen ma ohjeldamatult diivaneid kokku ostnud (kõlab nagu oleks ma laotäie 6000euroseid diivaneid ostnud, kas pole) ja kuna kõik need KAKS ostu on olnud eelarvevälised ning kuna neile on lisandunud autoliising (jätame ära kommentaarid, miks ma UUT autot ei ostnud, tänases situatsioonis, kus kõik ebaselge,siis ma ei oleks tegelikult tahtnud ühtegi laenu lisaks) olen ma pidanud mõtlema hakkama, kust siis kokku hoida, et Marek kogu aeg ei kurdaks, et ma olen palgapäeva saabudes nagu laps kommipoes ja tema kanda on kõik olme.
Juuksepikendused olid esimesed, millest ma loobusin. Võib olla isegi kokkuhoid ei olnud minu juures siinkohal motivaatoriks, aga ma avastasin, et olen selliste asjade jaoks liiga laisk ja mugav. Ma ei viitsi neid hommikuti kuivatada, sirgendada, hooldada ja oleme ausad kui seda ei tee, siis peale kolme esimest kuud ei kaunista kunstjuuksed kedagi. Ma ei viitsi. Ma ei välista, et tahan neid mingil hetkel tagasi, kuid hetkel tundus see esimene ja kõige loomulikum samm kokku hoidmiseks.
Kiidan tegijaid
Nagu päisepildilt näha on, siis ei kasuta ma igapäevaselt isegi enam ripsmetušši. Ehk siis peaaegu, et ilma naljata võib öelda, et minu ilunipid ongi – pese juuksed puhtaks ja süsti otsa ette botoxit. Okei, huuled värvin ka ära, mul on huuled enamuse ajast värvitud ka kodus, aga muidu olen ma selline nagu ma olen. Ei viitsiks ausalt iga päev mässata meigiga, seda enam, et mul ei ole ka erilisi oskusi ja nii ma juba kujutan ette, kui kaua läheks mul aega, et endale korrektne lainerijoon teha. Kui ma noor olin (st veel gümnaasiumis käisin), siis ei läinud ma prügikasti ka välja viima ilma, et oleksin meigitud. Nagu mis mõttes eksju, pärast veel keegi näeb ja mida nad siis arvavad. Emalt küsisin alati, et miks ta ometi ennast ei meigi. Ema ütles, et ei viitsi. Ma ei saanud sellest vapsee aru. Siin ma nüüd siis olen. Samasugune. Jap, Marek sul on õigus, iga päevaga rohkem Ülle moodi.
Küll aga on mul (peaaegu) igal kuul teatud iluprotseduurid + mõned iluprotseduurid paar korda aastas. Ja neid tegijaid ma täna kiita tahangi.
- Medemis nahakliinik. Botuliinisüstid on üks asi, milleta mina enam elada ei kavatse. Mõnikord mult ikka küsitakse, et no kui kortsuline see otsaesine siis olla sai. Minge vaadake Instagrami highlightside alt ise. Tulemus püsib minul 6-7 kuud (on küll juba siis kortsud näha, aga mitte sügavad vaod, mul on just kurjusekorts hästi sügav muidu). IPL fotonoorendus on ka üks protseduur, mille puhul ma olen näinud kohest erinevust – ongi nahk kohe (st paari päeva pärast) siledam ja pringim ning jume kordades ühtlasem.
Viimane kord kui ma käisin oma tätoveeringut eemaldamas, uurisin ka kaenlaaluste laserepileerimise kohta, et kas on valus. Ma olen alati mõelnud, et nii mugav oleks kui ei peaks raseerima, aga ma olen ka olnud veendunud, et see on kohutavalt valus. Mulle öeldi, et see ei ole valusam kui tätoveeringu eemaldamine (mis tõepoolest ei ole valus) ja kuna neil oli just üks väikene vaba hetk, siis ma otsustasin oma julguse kokku võtta ja laserepileerimise ära proovida. Saate aru, seda tõesti ei tundnudki! Null valu, null tunnet, kaks minutit ja tehtud. Käia tuleks 4-8 korda ja siis edaspidi piisab korra aastas käimisest. Halleluuja! Parim iluprotseduur ever. 100% luban teile, et ei ole valus.
2. Ilutuba Ehedus. Elisabethiga sain ma tuttavaks Keilas Belle ilusalongis, kus ma bikiini depilatsioonis käisin, ta teeb ka siin jätkuvalt depilatsiooni, aga mina käin nüüd tema juures Kalamajas, kus tal on oma ilutuba. Elisabeth on kõige parem depilatsiooni tegija. Ei saa öelda, et täitsa valutu protseduur, aga ma olen juba nii harjunud, et tean, millal valus on ja oskan (natuke vandudes) sellega arvestada ja kannatan ära. Iga kord kui ma depilatsiooni lähen, saan ma pahandada – “ma ju ütlesin sulle, et ei raseeri vahepeal, sa ju tead, et siis on valus!” Mhm, täpselt nii ongi, raseeritud karv on tugevam ja seega ka nats valusam eemaldada. Kuid jällegi see valu on vaid korraks ja suurem osa protseduurist on valutu. Iga kord luban ma endale, et enam ei raseeri, et ei oleks üldse valus, aga jätkuvalt ei ole ma seda lubadust pidanud. Igatahes – soovitan siiralt!
3. Stuudio – Ilustuudio Keilas. Rena on minu iluvõlur juba paar aastat. Juhuslikult sai ta salongi sisse astutud ja seal ka käima hakatud, sest lihtsalt väga hea. Pealaest jalatallani. Juuksed, maniküür, pediküür, kulmud. Meiki olen ka lasnud Renal teha. Ehk siis pole asja, mida see naisterahvas hästi teha ei oska. Ma lähen alati kohale nagu ehtne maanaine, koduriietega ja väljun nagu korda tehtud maanaine, ikka koduriietega, aga hoolitsetud. Jube hea tunne on. Siin saan ka pidevalt pahandada,et millal ma ometi hakkan sokke kandma, et kes see siis paneb värskelt pediküüritud varbad tossude sisse, aga nagu ikka – küürakat parandab vaid haud. Mina ja sokid. Nii palju kui võimalik väldin seda kombot.
4. Vahi nalja, rohkem ei olegi kohti, kus ma käin end ilusaks tegemas. Igapäevaselt on mul meigikotis YSL huulepulk, Shisheido BB kreem, Issey Miyake lõhn (viimased 20+ aastat lemmik!) ja vererõhurohud:D Selline lihtne maanaine olengi. Endale kulutan kuus 100-150 eurot. Polegi ju midagi? Ma siin ikka teinekord loen Perekoolist ja mujalt palju inimesed tegelikult igakuiselt iluteenuste ja meigitoodete peale kulutavad. Ma ei raatsiks. Palju teie kuus iseenda peale kulutate?
“Ma olen sama vana kui tema, aga selline tädi küll välja ei näe.”
#koostööpostitus
Iga jumala kord kui ma julgen öelda, et peeglist vaadates ei näe ma 40-aastast, pean ma ühest või teisest kohast lugema neid samu kommentaare, mida ma olen aastast aastasse enda kohta lugenud. Noh neid “tema on üks neist kes kohe kindlasti näeb oma east tunduvalt vanem välja. Ta ise teab seda ka ja laseb ennast enamasti päikseprillidega pildistada”, “Ma olen sama vana, kui tema aga selline tädi küll välja ei näe”, “Karm.Mõne vastu on ikka elu väga ebaõiglane. Või on ta siis ise kõik teinud, et nii kehv välja näeb. Seda viimast ma väga ei usu, järelikult ikka totaalne ebaõnn.” .
Jube tüütu, seda enam, et ma võin selgitama jäädagi, et ma ei pea silmas seda, et näen 20aastane välja (ma ei ole pime eksju!), vaid seda, et ma ei näe peeglist täiskasvanud naist. Teate küll, sellist, kel kõik s..t together on. Vaatan mõnikord teisi omavanuseid ja nad tunduvad nii täiskasvanud, asjalikud ja siis olen mina. Nii et ma jätkuvalt ei näe peeglist 40-aastast. Aga. Ma olen neile ülaltoodud aastast aastasse korduvatele kommentaaridele siiski tänulik, sest ilma nendeta ei oleks ma aru saanud kui väsinud ma viis aastat tagasi tegelikult välja nägin. Ma ise ei näinud seda ja kui Marekilt olen hiljem küsinud, et miks ta mulle ei öelnud, et väsinud olin, siis ta vastab, et tema jaoks olen ikka ilus olnud (mhm, ta vahel ikka oskab päriskomplimente ka teha). Ilma nende kommentaarideta ei oleks ma Medemise poole pöördunud. Ütle veel, et “õelates kägudest” kasu ei ole. Mõned uuemad jälgijad-lugejad on mult küsinud, et miks ma botuliinisüste tegema hakkasin. Mul on neile üks vastus. See pildivõrdlus. Ülemisel pildil olen ma 2015.aastal. Alumisel on suvaline rongiendel 2019.aastal (kuus kuud peale täitesüsti tegemist!). Ei tohiks enam küsimusi olla, eksju.
Geene ei süüdista, mu perekond on täis imeilusaid naisi. Neid geene kannan ma küll uhkusega edasi.
Minu puhul saab rääkida neljast faktorist: stress, probleemid, magamatus, depressioon. Need tegid oma töö ja (minu enda arvates) suht üle öö nägin ma tõesti oma vanusest kümme+ aastat vanem välja. Muidugi olen ma kindel, et päevitamine, solaarium ja suitsetamine (kohati on täitsa veider mõelda, et veel kaheksa aastat tagasi ma suitsetasin ja olin seda teinud oma 20.eluaastast või isegi varem) ei ole ka kasuks tulnud.
Ühesõnaga. Kõik see kombo kokku andis ülaltoodud tulemuse ning 2018.aastast olen ma käinud oma otsmiku horisontaalkortsude ja “kurjusekortsu” botuliinisüste tegemas ning peale silmalaugude korrigeerimist on see parim otsus, mis ma teinud olen. Ma jäängi seal käima ja Medemist kiitma, sest sealne teenindus, suhtumine ja loomulikult tulemused on (IGAL PROTSEDUURIL!) võrratud. Nad oskavad oma asja.
Koostöö Medemisega on mind nii palju muutnud. Esmalt loomulikult välimuses, kuid see on andnud mulle nii palju sisemist enesekindlust ja rahulolu juurde. Ma olen end küll alati üsna enesekindlana tundnud, kuid peale seda koostööd olen ma nagu uuesti sündinud (ahh, mis vahva klišee!). VÄGA enesekindel ja iseendaga rahul. Isegi 14+ kilo ülekaalu juures.
Kuidas ma muutun?//I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big
Tänu Perekooli Kägudele, kes mulle kogu aeg meelde tuletasid, et ma olen nii kole inimeseloom (välimuselt eelkätt), et kui pimedas vastu tuleksin ehmatan lapsed ära ja üldse oleks minust vaid aus kott peas ringi käia, sest jumala eest, kuidas üks 37aastane naine julgeb välja näha “nagu mu vanaema” ja “50+ aastane”, viskas mul kopa ette ja ma otsustasin Medemis nahakliiniku abiga end muutma hakata. Ma oleks seda varem juba teinud, aga mingil põhjusel oli minul (ja nagu ma aru olen nüüd saanud ka paljudel teistel) eelarvamus, et botuliinisüstid, IPL fotonoorendus ja laugude korrigeerimine maksab väikese varanduse. Tegelikult on see üllatavalt odav. Oleks pidanud eelarvamuse asemel kodulehelt hindasid vaatama. “Kurjusekortsu” ja otsmiku horisontaaljoonte botuliinisüstid maksavad kokku 349 eurot. Kui mõelda kui palju maksab üks kosmeetiku juures käimine, mille tulemus (olgem ausad on vaid korraks värskem olemine), siis ei saa seda just kuigi kalliks pidada.
Minult on küsitud hästi palju küsimusi. Eelkätt hinna kohta, mis sai juba vastuse (teistest protseduuridest, mis mind ees ootavad ja palju maksavad, räägin siis kui kord nendeni jõuab), aga ka seda kas valus ei ole. Süst on alati ebamugav, aga valus ei ole see protseduur kindlasti mitte. Esimesed tulemused olid näha kolme päeva pärast ja alguses oli äärmiselt imelik tunne, et otsmiku liigutada ei saanud, aga sellega harjub hästi kiiresti ära. Meil on kodus nüüd inside joke, et ma teeks imestunud nägu, aga ma ei saa. Kurjuse korts on veel näha, aga see hakkab ka vaikselt ära kaduma, nii et varsti ei saa ma ka kurja nägu teha.
Mult on küsitud, et kas ma ei karda, et olen oma organismi lasknud panna midagi, mis sinna ei kuulu, et kas ma ei karda, et sellel võivad olla mingid tagajärjed. Ma ütlen ausalt, et ma usun, et need kogused on mikroskoopilised ja pealegi kui lugeda uudiseid siis üle päeva muutub midagi tervisele kahjulikuks. Ma ei oska karta. Praekartul pidavat ka vähki tekitama.
Üks natuke naljakas küsimus oli, et kas ma ei kartnud nahakliinikusse minna, et seal töötavad kindlasti beibed, kes kõikidesse, kes imekaunid ei ole, suhtuvad üleolekuga. Suhtumine selles nahakliinikus oma klientidesse on käsi südamel nii meeldiv, et juba selle pärast tasub sinna minna. Toredad, sõbralikud ja äärmiselt professionaalsed inimesed. Ma isegi ei tea, kust inimestel selline naljakas eelarvamus tulla võis.
Minult on küsitud ka, et miks ma midagi ei teinud oma siniste silmaaluste ja suu ümbruse vagudega. Teate, sellega on selline veider lugu, et mu välimuses on otseselt häirinud mind vaid mu rasked silmalaud ja hambad, ma ei ole end otseselt vana ja koledana tundnud, päriselt. Kosmeetikud ja juuksurid on mind vajadusel suutnud piisavalt üles tuunida ja argipäevadel…noh argipäevadel ei pannud ma ise tähele kui kole ma olin. Random fakt: ma ei kasuta igapäevaselt juba aastaid jumestus- ja peitekreeme, kuigi nende abil saaksin ma end ka igapäevaselt kõiksugu kägudele välimuselt vastuvõetavamaks muuta. Mulle meeldib argipäeviti suhteliselt loomulik olla, nii säilib ka mingi põnevus kui on vaja mõne ürituse jaoks end üles lüüa. Mis mulle Medemises ka meeldis oli see, et nad küsisid, mis mind ennast kõige rohkem häirib ja ei hakanud midagi juurde soovitama, mida jällegi paljud on eeldanud, et igal pool raha teenimise eesmärgil tehakse. “Me teeme täpselt nii palju kui klient soovib, ” oli nende kindel seisukoht, “kui hiljem klient leiab, et tahab midagi veel korrigeerida, siis alati saab kõike juurde teha, kuid esimese asjana on meie mõte välimus hoida võimalikult loomulik.” Mulle meeldis nende suhtumine. Ja seepärast ei ole ka mu otsmik sama sile kui 15aastasel, vaid see on loomulikult sile. Kortsud on näha, aga mitte vagudena.
Kuigi nagu ma ütlesin, ei ole mu välimus mind ennast otseselt seganud, ma olen alati olnud enesekindel ja välimus pole kunagi mind milleski takistanud, aga jaa, kui te küsite, kuidas ma ennast nüüd peale esimest protseduuri tunnen, siis muidugi ütlen ma, et ma tunnen end paremini ja veelgi enesekindlamana. Ma ei oleks uskunud, et see nii palju enesehinnangut tõstab, aga tõstab.
Loomulikult on minult ka küsitud, et aga mis siis saab kui mõju ära kaob. Kas ma siis jäängi ennast nüüd süstima. Vaadake enne ja pärast pilte! Need vist räägivad enda eest. Muidugi jään ma edaspidigi neid süste tegema. Aga kas ma sõltuvust ei karda? Nooh, ega kunagi ei saa 100% kindlusega ju öelda, et ma mingi hetk peast lolliks ei lähe, samas ma ise arvan, et ma olen üsna adekvaatse reaalsustajuga inimene. Pealegi kui rääkida moes olevatest suurtest tagumikest ja suurtest huultest, siis need mõlemad on mul looduse poolt piisavalt lopsakad, et end juba loomulikult moodsana tunda.
//After the constant negative comments at me in our infamous forum Perekool, where I was constantly reminded how ugly I looked, that if you were to meet me in the dark, I would scare the children off. Or I should really be walking around with a bag around my head, because honestly, how does a 37-year old woman dare to look like “my grandmother” and “a 50+ years”. I just had enough at one point and decided to make some changes with the help of Medemis Clinic. I would have done it earlier, but for some reason I was (and now I can see a lot of people were) prejudice that botulinum injection, IPL Photo Rejuvenation and Correction of upper eyelids would cost a small fortune. Surprisingly they are fairly cheap. Instead of being prejudice, I should have just check the pricelist on their website. Getting rid of the frown and horizontal forehead lines costs only 349 euros. If you think how much it costs to get your facial done for just one time, whereas the result is as much permanent as feeling fresh for about an hour, I can’t say it is expensive.
I have been asked many questions about this topic. Mostly about the price which I already told (I will tell more about the other procedures and costs once I have received them). But also whether it is painful. Injection is always uncomfortable, but the procedure itself is not painful. I could see the results already in three days and to be fair, it felt really weird not being able to move your forehead, but you get used to it quickly. We have an inside joke now at home, where I am asked to look surprised, but I can’t. You can still see the frown lines, but these have started to disappear too, so soon I won’t be able to pull an angry face either.
I have been asked whether I am not afraid that after having put something into my body that doesn’t belong there, I might suffer from some consequence. I’m being honest here, by believing that the quantities injected into my body are just too small to have any effect in that sense. Besides, every day there is news about something becoming dangerous to your body. I am not afraid, I don’t know how. They say fried potato can cause cancer too.
There was one funny question about the people working in the clinic – wasn’t I afraid that they will all be tuned up babes, who look down to anyone who is not looking picture perfect. Trust me, that clinic is very kind towards its customers and that alone is a reason enough to visit them. Nice, friendly and very professional staff. I don’t even know, why would anyone think like that.
I have been asked why haven’t I done anything with my blue lower eyelids and corners of the mouth. Well, the funny thing is, that the only area in my face, that has ever bothered me, are my upper eyelids and my teeth. I have never really felt old and tired. If needed, I have always been scrubbed up by professionals and on normal days … well, I didn’t realize, how ugly I was. Here is some useless information for you – I have not been using foundation for years now though, that would probably make me look much more presentable. I like to look fairly natural in my daily life so when there is an occasion, there is something to look forward to. What I also like about Medemis, is that at the very beginning they asked what was bothering myself the most and didn’t start to suggest more procedures. Contrary to yet another prejudice, when people think this is what clinic do to make more money. “We do as much as the client wishes” is their principle “and if the clients wants to do something more later, it is a possibility. But first and foremost we’d like to keep the appearance as natural as possible.” I like their attitude. And this is why my forehead is not as smooth as a 15-year old would have, but it is naturally smooth. You can see the wrinkles, but they are not as deep.
Although I have said before, that my looks have never really bothered me, I have always been self-confident and my appearance has never stopped me from doing something, I must admit, that after having the first procedure done, I do feel better and even more self-confident. I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big.
Of course I have also been asked, what happens if the injections wear off. Do I need to receive the injections for the rest of my life? Look at the before and after pictures, they speak for themselves! Obviously I will keep receiving the injections. Aren’t I afraid to get addicted? You can never say with a 100% confidence that I will never loose my senses, but I’d like to think I am quite adequate and realistic person. If you hint at the big butts and lips that are in fashion at the minute, then I have them quite lush by nature so I am fashionable already.
