See pole vist üldse harv kui ma ütlen, et Marek ajab mind närvi. Pidevalt. Vahet ei ole, kas ta koristab liiga palju või peseb pesu liiga palju või paneb asjad vale koha peale või käib dressides või ajab saiapuru lauale või norskab. Kõik ajab närvi. Jajaa, ma olen ise ideaalne lilleke, keda kõik teised närvi ajavad asjadega, mida nad minu arvates valesti teevad.
Okei, kui see ülaltoodud nimekiri oli ilmselge liialdus ja närvi lähen ma vaid siis kui…ahh, kellele ma valetan. Sõltuvalt tujust võib mind hingamine ka närvi ajada, aga kui nüüd ilma naljata, siis üks asi ajab mind tõesti päriselt närvi ja kuigi sellest on tänaseks saanud meil kodus ja sõpradega nö siseringi nali, siis algul ma täitsa pahandasin kohe. Sest mingi trend on, et kui tuntud inimesed lahku lähevad, siis nad kirjutavad koos sotsiaalmeediasse armastusest ja hoolivusest nõretava postituse, kuidas koos oli kõige ilusam aeg, nad jäävad teineteist elu lõpuni armastama, parimateks sõpradeks ka muidugi, kuid kuidagi läks nii, et kasvati lahku. “Me kasvasime lahku” on viimasel ajal iga lahkuminemise põhjus. Minu arvates totakas sõnakõlks, samasugune nagu “armastus sai osta”.
