Minult on ikka küsitud, et miks mu jaoks laulu-ja tantsupidu nii erilised on ja kui ma nüüd täiesti aus olen, siis mulle tundub see nii jabur küsimus, et ma isegi ei oska sellele vastata. Ma tahaks öelda, et laulu-ja tantsupidu on ju meie DNA-s, et kuidas siis teisti, aga vastan siis midagi sellist, et võib olla on see tingitud sellest, et ma olen nende saatel üles kasvanud, nendest on meie peres alati lugu peetud ning ma ei kujutaks ettegi, et ma kasvõi telekast neid ei vaataks. Laulu-ja tantsupidu on osake minust.
Ja juba ma valetan. Laulupidudega olen ma tõesti üles kasvanud, aga tantsupidu jõudis minuni alles umbes kümme aastat tagasi kui sõbrannal pilet üle jäi ja ta mind vaatama kutsus. Sellest hetkest olin ma lummatud. Kus ma varem olin olnud? Miks ma varem ei olnud näinud rahvatantsu ja tantsupeo ilu. Hea, et see viga sai parandatud. Kuid tõesti, kui lõpuni aus olla, siis lapse ja noorena jättis mind tantsupidu külmaks, samas kui laulupidu… See oli püha üritus.
ma alati imestan, et kuidas inimesed tantsupeo üle õhkavad ja leiavad et nii vinge üritus. loomulikult ma väga vaidlema ei hakka, pealtvaatajaid on ju vaja aga kui ei tantsiks (või poleks lasterühma saatja), siis vaataks pigem telekast, kus ka mustrid näha on. ilmselgelt on tegu lapsepõlvetraumaga, nimelt tantsisid tootsi-teele polkat mingid eliitrühma (ilmselt Sõleke) paarid, kus tüdrukud polnud mitte blondid ja see rikkus mu jaoks kõik ära. ja pärast seda korda ei käinud kuni 99aastani ühelgi tantsupeol, siis läksin ise tantsima ja pärast seda olen kõigil üldtantsupidudel ühel või teisel moel osalenud.
Mina ei mõista hetkel, miks inimesed on nõus ulmesummasid maksma pileti eest. Jah, ma hea meelega lähen kohale vaatama (isegi kui tuttavaid voi laps ei tantsiks), sest emotsioon on eriline, aga kui piletit ei saaks, siis vaataksin telekast ja oleksin rahul, sest näekski mustreid paremi.
igatahes laulu-ja tantsupidi on ägedad, telekast või kohapeal❤️