Mulle tundub, et kellelegi ei tule üllatusena, et ma oskan finantsidega loominguliselt ümber käia. Ma lausa ütleks, et ma oskan mustkunsti teha oma rahaliste vahenditega. Sisse nagu tuleb teist, aga lähen kontole vaatama ja pole enam. Kadunud.

Mu ema ütleks siinkohal, et no ära siis kuluta ja/või tõmba kulusid koomale. Sellega on selline värk, et ma ei kulutagi. Päriselt, ma ei tee nalja. Ma jätan endast küll mulje, et ah ma ei tea üldse, mis värk on ja kogu aeg midagi unustan ära, aga tegelikkus on see, et mul on üsna hea ülevaade asjadest. Võib olla ma kohati lihtsalt valin pea liiva alla peitmise taktika, sest noh…