Kust alustada? Ütleme siis nii, et otseselt paanikat ei ole, meie hotellis on kõik rahulik ja hommikul ärkasime kenasti oma voodis, läksime hommikust sööma nagu polekski midagi. Kõik tundus pigem halb uni ja kohe jätkame oma rutiiniga – tunnikeseks randa, siis lõuna Claw BBQ-s ja edasi igapäevane linnaseiklus. Maksimaalselt mõnus puhkus pǎikese käes.

Siis aga tuli meelde, et öösel ärkasime alarmi peale ja tahad või mitte igasugu stsenaariume jookseb peast läbi kui koos teistega 24. korruse trepist alla jooksed. Oli ebameeldivalt kõhe küll hotelli ees seista ja oodata, kuigi kõik oli siiski rahulik, vaikne, ei mingit paanikat. Lastega inimeste silmis oli kõigil üks sama pilk – lapsi lohutav. Kõik saab korda, kõik on hästi, see kõik on varsti môödas.