Istusime eile sõbrannaga meie terassil ja rääkisime erinevatel päevakajalistel teemadel. Sealhulgas ka Slava Ukrainist. Nagu ma olen öelnud, siis no ei saa aru, kuidas inimene endale nii vee peale tõmbas, aga olen samas ka seda meelt, et ma ei usu ealeski, et kõik ei saanud siiski alguse põletavast soovist aidata ja abistada. Lihtsalt tavaline inimloomus, et kui satud selliste võimaluste juurde, siis muutud ahneks. Vaevalt Repski kohe alguses ministeeriumis ringi vaatas selle pilguga, mida koju kaasa viia. Süües kasvas isu.

Meedia aga võimedab kõike, jagab uudiseid pealkirjadega, mis ärritavad ja sütitavad ning inimesed kohe tunnevad mõnu/ennast parema inimesena kui saavad siis endale rusikaga vastu rinda taguda ja öelda, et mina nii ei teeks.