Mul on laias laastus kaks nõrka kohta. Lapsed ja loomad. Ma ei taha, et ükski laps peaks kannatama ja kui lastele tehakse liiga, siis mul on selline tunne nagu keegi pussitaks mind otse südamesse. Kõik need kiusamised, pedofiiliajuhtumid, peksmised. Kõlab küll jube klišeena jälle, aga päriselt mul iga kord kui sellistest teemadest loen, süda puruneb natuke.
Ja loomad. Loomadepiinamine. Kodutud loomad. Ausalt, kui mul oleks võimalik, siis ma tahaks kõik need õnnetud kassid endale võtta. Ma tahaks iga kord kui looma piinamisest kuulen neil piinajatel näpud kruustangide vahele panna. Lihtsalt ei mahu minu pähe selline asi, et tunned, et kohe tahaks mõnel loomal silmad peast torgata või midagi veel hullemat teha. Ei mõista.
Väga õige! Ninnunännutame ainult ja saavad aga hoogu juurde.
Ütles üks piiga ju selgelt,et olen alakas ja mulle ei tehta midagi…kohutav.
Loomade puhul on sama õudne isegi see,et võtad ja pärast hülgad
Jaa noh, see ninnunännutamine ei aita ju grammigi!