Mida päev edasi, seda õõvastavamaks lähevad uudised Ukrainast. Pole vist inimest, kes poleks Butšas korraldatud massimõrva fotosid nähes hommikukohvi kurku tõmmanud. “Ärge tarbige nii palju meediat!” on siit-sealt tulnud soovitusi. “Ärge jagage neid õudusi oma sotsiaalmeedia kanalites!” on pahandatud. “On jah õudne, aga meie ei jaga neid teemasid, sest me tahame, et meie kanalid oleks ka hetkel meelelahutus!” õigustavad suunamudijad. Ja mulle tundub oma hommikukohvi kurku tõmmates, et me jälgimegi seda kõike distantsilt nagu halba meelelahutust, me istume oma kodus pantvangis, samal ajal kui meie diivanil istub maniakk ja me ainus mõte on, et me jumala eest teda kuidagi ei ärritaks. Las nad “seal kaugel” võitlevad meie vabaduste eest, peaasi, et nad siia ei jõua. Ärme ärrita maniakki!
Mulle meenuvad ühe lapse sõnad ühest loetud intervjuust. “Ühel hetkel ei ava keegi enam uudiseid, kedagi ei üllata see enam. Sõda muutub osaks argipäevast.” See lause painab mind siiamaani, sest just selline tunne mul ongi. Mida päev edasi, seda võikamaks lähevad teod ja teated Ukrainast, loeme uudised läbi, võdistame õlgu, keegi ei tee midagi! Vabandust – nõustun siinkohal Priit Hõbemägiga. Teeme küll! Me avame fotonäituseid ja peame tippkohtumisi.
Täpselt!!!
See, mis hetkel toimub tipp-poliitikas, on pehmelt öeldes jama. Ma ei usu iial, et nendes kokkulepetes, millele praegu vihjatakse ja mistõttu NATO ei saa sekkuda, oleks kirjas, et kokkulepped kehtivad ka siis, kui Venemaa neid rikub. Või on poliitikud tõesti nii lollid, et allkirjastasid lepingu, mis lubab Venemaal teisele riigile lihtsalt kallale tungida. Puhas demagoogia. Poliitikud on kõik oma munad kaotanud. Või noh, kõik peale kahe ja need kaks võitlevad vastas poolel. Ühel on mune ähvardada ja ründamist jätkata, teisel on mune kaitsta ja öelda asju nii nagu nad on … ehk tsiviliseeritud lääne maailma silmis olla poliitiliselt ebakorrektne.
Ma olen sinuga nõus. Mul tõusevad ihukarvad juba püsti kui ma kuulen “homme arutame uusi veel rangemaid sanktsioone”, “peame tegema uue tippkohtumise, et arutada, kas tegu on sõjakuriteoga”, “Kõik viitab genotsiidile”, “peame jääma endale kindlaks”…DAFAQ. Ma arvan et Butša on alles algus sellele, mida me varsti nägema hakkama ja me lihtsalt istume ja vaatama pealt, sest no ei saa sekkuda, sest Putin saab pahaseks ja siis on küll pekkis. Praegu on pekkis juba. Ilmsüütuid inimesi tapetakse, mõrvatakse, vägistatakse, üks riik võitleb meie kõikide vabaduse eest ja siis me ei suuda isegi Venemaa esindajat Eestist välja saata vaid noomime ainult, et nii ei tohi ja paha paha. Ma päris ausalt kardan 9.maid. Putinil on vaja mingit võitu ja see hull on kõigeks valmis, oma rahvast ja sanktsioonidest on tal selgelt p…ui.
Uhh, ma lähen juba nii põlema sellest vihast.