Ehk et jõudes loomeblogideni, oleme me jõudnud ka ühe blogijani, kelle kohta ma julgelt võin öelda, et teda kadestan. Anna Lutter ei ole blogija, Anna Lutter on eeskuju. Anna Lutter on selline nagu mina olla tahaks, aga kelleks ma mitte kunagi ei saa. Andekas, toimekas, asjalik, loominguline, võrratu stiilitaju ja -maitsega, kuldsete kätega, ettevõtlik ja nii ilus inimene. Seest ja väljast. Ta on Naine suure algustähega. Tema blogi on otseloomulikult täiesti imeline, tema fotod ja tema looming puhas kunst. Jah, ma julgen täiesti ausalt välja öelda, et kui kellegi peale kade olla, siis just Anna peale.

Sellest blogist on mulle eelkätt mokkamööda klaasikunst. Või no tegelikult mulle meeldib Marge andekus ja oskused, ikka mõtlen, et peaks talt ühte või teist tellima, aga alati tuleb midagi ette, et ma pean praktilisemalt mõtlema. Igatahes üks hääl läheb selles kategoorias kindlasti Margele. Mulle nii meeldivad andekad inimesed, kes oma kätega midagi teha oskavad.

Viimane blogi, kellele ma siin oma hääle annan, on Tahan ise teha blogi. Kui inimene ütleb, et ta on hobiõmbleja, kellele meeldib kõike ise teha, kes üritab vältida kiirmoodi ja tunneb rõõmu vanadele riietele uue elu andmisest, siis…minu masti inimene. Või noh selles mõttes, et ma hindan selliseid inimesi, mitte et ma ise oskaks midagi nõela ja niidiga teha.