Reisiblogid on ühed minu lemmikud. Nii mõnus meelelahutus. Eriti kui on põnevad sihtkohad ja inimesed ei reisi lihtsalt niisama vups lennukiga kohale ja basseinialast välja ei lähegi. Ega ma seda viimast reisiliiki ka otseselt ei kritiseeri, ma ise olin peaaegu juulikuus Türki just sellisele reisile minemas, aga elu tuli vahele.

1. “Imelised asjad hakkavad juhtuma siis, kui otsustad astuda välja oma turvalisest koduväravast” ütleb BarceDona oma blogis ja täpselt nii ongi. Ma tean, et teiste äparduste üle ei ole ilus naerda, aga juba esimese juuksurikogemuse loo peale ma tõesti naersin. Ühest küljest oli mul nii kahju, sest ma ju tean, mida see tähendab kui juuksur juuksed pekki keerab, aga teisalt oli seda nii lõbus lugeda. Sorry, not sorry. Lähis-Ida köidab mind, see blogi toob Lähis-Ida mulle kenasti koju kätte. Mugavalt. Ilma liigsete sekeldusteta.
2. Kristi Vikmani blogi võlub mind fotodega. Mõnikord ma ikka tahaks, et oskaks ka fotokat käsitleda, aga olgem ausad, nii palju mind fotograafia siiski ei huvita, et ma viitsiks seda õppida. Las see jääb professionaalidele. Kui Kristi Vikmani blogi ühe sõnaga kirjaldada, siis mu meelest sobibki selleks just “professionaalne”. Ja kasulik. Ei ole selline “wannabe”-reisiblogi, vaid PÄRIS reisiblogi.
3. Jälle üks PÄRIS reisiblogi. Leiad siit soovitusi, seiklusi, kultuurilisi tähelepanekuid, mõtisklusi nomadlusest ja elust enesest, arvustusi jagatud kontoritele (coworking spaces) ning majutuspaikadele. Muhe lugemine,  mulle tundub, et Kati sulest ilmuks päris hea reisiraamat ja kui soovite kasulikke veebilehti reisimiseks, siis palun: leiate need siit.
4. Malaisia, India, Vietnam, India, Sri Lanka. Kõik kohad, kuhu ma ei ole jõudnud, aga tahan. Natuke kardan ka, sest nii palju kui ma lugenud olen, siis (kultuurilised) erinevused harjumuspärase Euroopaga on ikkagi kontrastsed, aga ma tunnen, et tahan need riigid siiski läbi käia. Läbi selle blogi saab esialgu käia. Ja blogi autor Inge. No kuulge, see inimene lihtsalt tundub nii ÄGE, et pole ime, et ta blogi äge on. Lugege ta tutvustust: Mina olen Inge, veetnud suure osa elust tekste toimetades ja vahel ka ise kirjutades. Minu viimatine tähtsaim kirjatükk oli lahkumisavaldus. Kaalusin selle kompositsiooni ning juht- ja kõrvalmotiive oma peas kaks aastat ning 2018. aasta märtsis sai see ka avaldatud. 13. aprillil põrutasime koos graafilisest disainerist elukaaslase Ahtoga aastaks Aasiasse, ettekäändeks keskeakriis, et toita oma lõputut isu uute vaadete, lõhnade ja maitsete järele. 
5. Seiklusjutte olen ma lugenud oimaeimäletakuikaua. Kanada ise mind riigina ei kutsu, see tähendab ei ole kutsunud kuni eelmise aastani kui jälle Rotary vahetusõpilastega kokku saime ja meil tekkis soov järgmine kord Allisonile külla minna. Selleks tuleb sõita Kanadasse, sest just seal ta elab. A miks ka mitte. Anu blogist ei huvitagi mind nii väga Kanada pool, kuigi huvitav on lugeda ka teise riigi erinevustest ja kiiksudest, rohkem haarab mind lihtsalt Anu kohanemine väljamaa eluga.
6. Mida blogi! Ma olen täiesti armunud. Õigemini armusin ma kõige pealt Frida pilti, mida ma Instagramis nägin, ja mille järgi seda blogi rohkem uurima hakkasingi. Humoorikas, kenade piltidega ja täpselt selline blogi, mis mulle mokkamööda on. Minu jaoks kumab blogist välja blogija enda sisemine Frida – enesekindel ja kirglik.  Pole kahtlustki, et reisiblogidest annan ma oma hääle just Seitsme Maa ja Mere blogile.  Miks blogil nii pikk nimi on – seitsmemaajameretagahispaaniakuningriigis.wordpress.com – võite lugeda siit. Tõepoolest, nimi meest ei riku, veel vähem blogi ja kirju taust sobib ka selle blogiga hästi. Ei ole iuuuu!