1. Tualetivaibad. Ei, absoluutselt ei. Ses mõttes, et wc-s ja vannitoas meeldivad mulle küll põrandavaibad, aga ei ole mu meelest midagi jaburamat kui need pehmed matikesed wc-poti ümber ja siis ka wcpoti kaanel. Dear god, miks ometi need wcpoti “soojendajad” üldse välja mõeldi.

2. Topised. Ei, ei ja veelkord ei. Mul on siiani trauma metsise (?) topisest Rõngu vanavanemate juures. Ma ei julgenud verandalegi minna,s est pidin sellest õõvastavast linnust mööda minema. Kunagi hiljem nägin seda “pärandusena” isa juures koridoris, pidin südari saama. Poolpime esik ja surnud suur lind mulle otsa vaatamas. Nagu Hitchcocki filmis.

3. Avokaadorohelised vannitoad. Täitsa sõltub. Avokaadoroheline on mu meelest täitsa ilus värv, aga millegi pärast seostub mulle sõnapaariga “avokaadoroheline vannituba” meelde koledate väikesete roheliste plaatidega kaunistatud vannituba ja see oli küll rõve.

4. Lillemustriline mööbel. Jällegi sõltub. 1990ndatel oli meie ühel Rootsi sõbral selline  moderne kodu, kus kõik tolle aja kõige kuumemad asjad pidid olemas olema. Sealhulgas ka lilleline diivan. Muidugi mulle tol ajal meeldis. Kadedaks tegi. Praegu ütlen ma, et lillemustriline mööbel võib kena olla küll, aga ei ole just liiga palju kohti, kuhu see sobiks. Mulle meeldiks selline või selline mööbel, aga õnneks/kahjuks ei ole mul nii palju finantse, et selline kodu meile sisustada ja tegelikult igapäevaselt ma ikkagi vist sellises mannavahus hakkama ei saaks. Ida toas on (ja saab olema veel) lillelist ja mannavahtu piisavalt.

5. Vesivoodid. Kadestasin neid, kel olid, oleks endale ka tahtnud. Praegu mõtlen, et kes sellise tobeda asja üldse välja mõtles. Kindlasti ei soetaks ma endale vesivoodit täna. Kui neid üldse müüakse kusagil?

6. Tekstuuriga seinad. Tekstuurid mulle seintel meeldivad. Meil vist praegu on ka kodus natuke tekstuuriga seinad kodus. Kunagi Annelinnas oli meil esikus ja wc-s seinas roosa “mannavaht” – ma ei tea, mis selle materjali nimi oli, aga selline pehme roosa materjal, mis koosnes ruudukestest. Oli popp. Tegelikult aga kui tagantjärele mõelda, siis j-u-b-e.

7. Vaipadega vannitoad. Juba vastasin, et mulle meeldib kui vannitoas on vaip.

8. Kahekordselt värvitud vannitoad. Ma ei tea, mis see olla võiks, aga kui selline nagu ma mäletan nõukaajast, et ülemine pool oli (avokaado)roheline ja alumine pool valge, või oli ikka vist vastupidi, siis kindel ei.

9. Etnomustrid ja -detailid. Kunagi oleksin kindlasti ei ütlenud. Nagu Helen Sildna, et mis rukkilillepuru, praegu mulle pigem meeldib igasugu etno. Kodus küll väga ei ole etnomustreid ja – detaile, aga kui meil oleks külalistemaja, siis seal saaks küll rukkilille ja suitsupääsukest näha.

10. Tehiskivid. Ahjukõrval seinal ja vannitoas on meil väikene sein tehiskividest. 10+ aastat tagasi meeldis, täna pigem ei meeldi (vannitoas siiski meeldib), aga samas ka ei häiri ,et midagi ette võtaks nendega.

11. Loomamustrid. Kindel ei. Pole kunagi meeldinud.

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid. Allolev pilt räägib vist enda eest. Motivatsioonitsitaat just ei ole, aga seinale kirjutatud ta on. Nii et…

13. Vaipkattega kaetud seinad. Ei. Ei. Ei.

14. Uksekardinad. Võehh. Kohe tulevad meelde need kilisevad kolisevad narmad, mis nõukaajal ukse ees olid. Jube kole. Samas jällegi kui mul oleks selline überromantiline boho-hipi-majake, siis seal oleks need narmad isegi ehk omal kohal? Pigem siiski mitte.

15. Minibaarid elutubades. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas selline asi välja võiks näha. Mitte ju selline hotellikülmik kusagil elutoanurgas? Kas selline serveerimislauake, mis on alkoholipudeleid täis? Või selline gloobus, kus sees on viski ja rummipudelid? See viimane mulle isegi vist meeldiks. Vist.

16. Bideed. Noh iseenesest võiks täitsa olla, aga eraldi otseselt vajadust ma küll kodus bidee järgi ei tunne.

17. Ümmargused voodid. Ei, jumala eest, ei. Viskasin praegu igaks juhuks pilgu ka Pinteresti, seal on isegi vahvaid mõtteid, aga siiski jään endale kindlaks ja ütlen ei.

18. Profifotograafide tehtud perepildid. Mõned ikka võiks kodus olla. Aga kui kõik seinad on kaetud nende sätitud klantspildikestega, siis läheb nagu paljuks. Ma olen rohkem maaliinimene.

19. Shabby chic. JAH, kui me peame silmas midagi sellist või sellist. EI, kui midagi sellist või sellist.

20. Pikakarvalised vaibad. Mul ei ole vahet kas vaip  on pikakarvaga või lühikese karvaga, kui mulle vaip meeldib, siis see on viimane asi, mida ma vaatan. Kui praegu olen elutuppa uut vaipa otsinud, siis sõelale on jäänud mõlemat sorti vaibad. Pikakarvalised vaibad on muidugi selles mõttes pahad, et sinna koguneb igasugu sodi, mida kogu aeg ei näe, aga õnneks on tolmuimejad (ja isepuhastuv kodu!) leiutatud, nii et ma koristusastme järgi küll vaipa valima ei pea.

21. Vitspunutud mööbel siseruumides. Ei. Kindlasti mitte.

22. Porteed. Enda pildid? Kui ilus ja fotogeeniline inimene, siis miks mitte. Kui just kõik seinad ei ole enda piltidega kaetud, siis ehk oleks natuke liiga nartsissistlik?

23. Paksud kardinad. Kodus pole, aga täitsa meeldivad. Mu meelest muudavad elamise suursuguseks. Mitte igal pool ja mitte igasugused. Peavad ikka sobima ka. Annelinna korrusmajas koos vineerist mööbliga mõjuvad pigem naeruväärselt kui suursuguselt.

24. Telerisektsioonid. Kananahk tuleb peale. Kõik.

25. Šabloonpildid või kleebised seintel. Ma ei saa öelda ei. Ma tean üht hästi nunnut kodu, kus on kleebised seintel ja need sobivad sinna nagu valatult, iseloomustavad peret ja kodu, nii et olen isegi vaadanud, et ahh kui lahe. Oma kodus…No ma jälle ütlen, et sõltub. Sellised kindlasti ei, need jäägu lasteaedadesse. Sellised aga miks mitte? Tavalise teibi DIY.

Viit jubedat trendi võib meil kodus näha. Seitset võiks leida. Kui oleks hoopis teistsugune maja.