Mu sõbranna teeb autolube ja sellega seoses on rohkem ka autojuttu olnud meie vestlustes, üldse tundub, et autoteema on viimasel ajal kuum teema, et noh mis autoga sõita ja nii edasi. Mulle tuli sellega seoses meelde üks vana lugu. Mu peikal oli kunagi ammu ammu udupeen Audi, mitte et ma ise oleks seda teadnud, aga no teised rääkisid, sest 20 aastat tagasi oli nende autodega nagu ta oli. Tema vanaisal oli päevi näinud Moskvitš. Üks kord kui me vanaisa sünnipäevalt ära hakkasime sõitma selgus, et rahvast oli vaja rohkem linna viia. Mu peika ema ütles, et davai, vanaisa viib meid oma mossega ära ja peiks toob teise autoga ülejäänud seltskonna linna. “Issand, kui piinlik kui keegi näeb,” mõtlesin mina mossesse ronides ja ei saanud aru, miks elu peab nii ebaaus olema. Täiega mark on sellises autos ju sõita!
Täna ajab see lugu mind naerma. Naerma enda ja oma lolluse üle. Mingis vanuses ja eluetapis on nii oluline see, mida teised arvavad. Näitamine. Ei hakka eitama, mulle on see ka äärmiselt oluline olnud. Kõik pidid olema parimad asjad ja kui parimaid asju ei olnud, siis tuli vähemalt näidata, et on. Moskvitš versus kellegi teise Audi, eksju. Kunagi kui mobiiltelefonid alles tekkisid, sain ma tädilt vana Nokia banaani, see oli uhke värk. Aga ei olnud väga palju neid, kes mulle helistanud oleks. Ja mis kasu on uhkest mobiilist kotipõhjas, kus keegi seda ei näe. Laule panna oli ka mark, sest see oli “nii nõme ja täiega näitamine”. Ausõna, ma olen emal palunud endale helistada kui linnas olin, et oleks põhjust telefoni kotist välja võtta. Ajad olid sellised…veidrad…ise olin ka veider. Näitaja.
Tagasi autode juurde. Mu sõbranna ütles, et tema ostab endale kindlasti uue auto kui load saab, et kohe kindlasti ei ostaks ta endale vana autot. “Ja ära solvu, aga sinu autosse ma küll ei istuks!” ütles ta. Mis seal solvuda, muidugi ma ei solvu. Mul on täiesti siiralt ükskõik, mida minust ja minu autost või minust minu auto põhjal arvatakse. Ilmselt olen ma sellest välja kasvanud, kus asjad defineerisid seda, kes ma olen. See ei tähenda nüüd muidugi seda, et inimesed peaksid ostma kasutatud ja võimalikult koledaid autosid ning kasutama 10 aastat vanu telefone, kindlasti mitte, kui võimalus, siis issand jumal jaa, igaüks ostku ja tehku mida tahab. Mina olen hetkel sellises kohas, et rahapatakat lauale panna ei saa, et uut autot/telefoni osta, aga liisinguid ja järelmakse ma ei taha. Sellest ka valikud.
Mu ühel sõbrannal on Nokia 9500 Communicator. Ma iga kord kui teda näen naeran selle üle ja imestan, kuidas see võimalik on. Kuna see telefon välja tuli? Mingi 2004? Aga ühel hetkel ma mõistsin, et kui ta kasutab telefoni vaid helistamiseks, siis mis vahet seal on. Asi pole selles, et ta ei saaks endale kõige uuemat telefoni lubada, vaid teda lihtsalt ei huvita. Telefon ei muuda teda ja tema väärtushinnanguid. Ma hakkasin mingil hetkel seda mõistma ja isegi austama, et inimene suudab vastu panna ühiskondlikule survele, kus kõik peab olema kõige kõigem, et olla Keegi.
Paar nädalat tagasi olin ma ühes seltskonnas inimestega, kes olid pealaest jalatallani riietatud Guessi, Armanisse ja Michael Korsi, nad pidid igal hetkel rõhutama, kuidas kõik on nende peale kadedad. Ma olin sada protsenti veendunud, et nad on väikesest kohast. Muidugi olidki. Depressiivsest Eesti väikelinnast. Ühtäkki tundus kõik loogiline. Moskvitš versus Audi jällegi. Kõige olulisem on see, mida teised arvavad ja mida näevad.
Ma saan aru, et ma olen paljudega võrreldes vana smart ass, kes targutab, aga mind aegajalt ajavad inimesed ja nende asjade kultus nii närvi. Inimesed tunduvad nii tühised ja pealiskaudsed, ma tahaks sisu. Ja kui see nüüd ära öeldud, siis palun andke nõu, kas ovaal-või torusaun oleks mõistlik ost? Aga kümblustünn? Ja kust te soovitaksite need osta?
sõitku millega tahavad, kui on huvi olla “liisingu-kunn” paar head aastat siis lasku käia 🙂 sama eputamine nagu need pered põllul oma karpmajades
ise sõidan 10a vana otse väljaostetud Jeep’iga ja olen uhke 😀
Noh eks tegelikult on igasugu inimesi ja variante ning ega liising ju otseselt paha pole. Mina hetkel lihtsalt ei taha ühtegi liisingut v järelmaksu tarbeasjadele
that’s the point! kes soovib (ja kel pole muud võimalust kohe välja osta) siis palun, minu arvamus oli see, et kui mul on raha siis ostan kohe välja- vaatamata sellele, et see “parsa” on
Ja ka “parsa” on väga lai mõiste. Tean inimest, kelle maja ette ei sobinud muu kui mersu. Koik muu oli parsa
Mersu on parsa.. vot Bentley juba on miski ! 🙂
Oot, aga ta ju on sõitnud Sinu vana parsaga! 😀
Tal ei jäänud muud üle:D Olude sunnil või nii. Muidu oleks pidanud Ussipessa jalutama:D
Ma parandan, ma ei ole SÕITNUD sellega, ma istusin kõrvalistmel. Muide fun fact, ma tõenäoliselt ei saaks seda ise juhtida, jalad ei ulatuks pedaalideni. Aga me võime proovida. 😀
Kuna proovime? 😂
Kas sa tahad ta kohe mahakandmisele saada või ootame kuni ma saan loa liikluses osaleda? Ja kui ta automaatkastiga on siis sellega ma sõita ei oska. 😀
Ootame load ära, mulle see vana romu nats liiga hingelähedane. AGA automaatkastiga oskab ka treenitud ahv sõita, see on lihtsalt nii paganama lihtne!
Ma ei ole treenitud ahv! Mul on käiguvahetus juba käe sees, vaat et vahetan unes ka käike. Kui seda tegema ei pea, siis ei oska. 😀 Kuule aga nali naljaks, kevadel sõidame!
Lähme sõidame, teeme ühe ringi…
Ma mõtlen ka praegu, et kuni Bentley või Rollsi jaoks raha pole, sõidame Opel Corsaga.
Erinevad prioriteedid lihtsalt. Minu jaoks auto on midagi väga suvalist, okei ta võiks olla uuem, et ei peaks remontima aga erinevad automargid jätavad mind üsna külmaks, pigem olen see, kes vaatab autot värvi järgi 😊.
Riided ja käekotid jne jätavad samamoodi külmaks. Eriti käekotid, no absoluutselt ei pane tähele – ilusat kleiti ikka märkan. Ilus kleit võib olla aga ka ca 20 eurot maksev hea leid, mitte ainult 200 eurosed. Rahas ei olegi asi, lihtsalt asi peab mulle meeldima ja mugav olema. Kvaliteetne muidugi kah, sest ma ei viitsi lihtsalt tegeleda koguaeg mingite riietusesemete otsimisega. Kallis ei tähenda aga alati kvaliteeti.
Kors, Guess, Armani on aga siinsel turul minu jaoks pigem piinlikud firmad, muidugi on nt Korsil ka neutraalsemaid ja ilusaid asju aga meie poodidesse on valitud minu jaoks sellised tibiriided, et noh.. jah.
Samas telefon on mul iPhone ja arvuti Apple, lihtsalt kasutajamugavus ja lollikindlus. Kumbki pole kordagi kinni jooksnud ega lolliks läinud. Proovisin ka enne 10 aastat erinevaid laptoppe ja androide, Samsung ja Sony ja äriklassi Dell jne, vbla mul lihtsalt ei vedanud aga no nii kuradi kõrini oli sellest, et midagi omavahel ei ühildu ja alati on mingi ilge jama.
Kosmeetika on mul kõik pigem kallimapoolne mineraalkosmeetika – välja ei paista aga sobib minu nahale ja ei ole enam 20, et suvaline supermarketikraam kah kõlbaks.
Koht, kuhu mina kõige rohkem kulutan ilma probleemideta on aga hea toit. 100 euroste hilpude juures hakkan mõtlema, et kas ikka on vaja jne aga 100 eurot heas restoranis kulutada pole mingi probleem ja ei teki küsimustki.
Eelarvamused ja prioriteedid . Sama võib ju ka sinu ”depressiivse väikelinna elanikud” lause kohta öelda 😃 Elu väikelinnas on ühe jaoks depressiivne ja teise jaoks just sobiv ja õige .Iphone on mõnele õigem samas teisele täiesti mõttetult kallis ebavajalik ese .
Auto on minu jaoks tähtis ,aga seda kindlasti mitte välimuse järgi .Tahan et auto oleks väga turvaline ja samas et ma ei peaks end lolliks maksma hoolduste ja remondi kuludega .UUemad autod on ka rohkem loodus sõbralikumad kui vanad ”parsad”.Raske uskuda aga kui lähemalt seda asja uurida siis saab aru küll . Seega jah ,mina tahan tunda et kui ma oma kullatükke iga päev kooli-trenni sóidutan siis teen seda maksimaalselt turvaliselt .
Riide esemetest on suva ,peaasi et ma saaks lastega kodust väljas piiritult lustida ilma et ma ära külmuks jne .
ma elan ise täiesti maal, seega ma ei pidanud “depressiivsete väikelinnade” all silmas otseselt väikeseid (maa)kohti – ja kindlasti mitte ei halvusta ma maal/väikelinnas elamist – vaid no on osa inimesi, kellele ei meeldi, et nad elavad nt Valgas ja siis iga hinna eest püütakse näidata, et on edukad. Seda siis läbi Guessi, Armani jms. Eelarvamus? Jah, võimalik, aga samas on mul nii palju kokkupuuteid, kus see nö eelarvamus paika peab.
Ma olen ka nõus, et auto peab olema turvaline ja pole mõistlik remondi eest end vigaseks maksta, rääkimata sellest, et uuemad autod ONGI loodussõbralikumad, kuid mina ise olen väljas sellest east, kus auto peab kindlasti olema selline, mis näitaks staatust. Auto on tarbeese. Saad endale lubada Bentley, osta, saad endale lubada Kia, osta, aga ära punnita selleks, et midagi tõestada. See oli point.
Riietega sama lugu. Samas ka mitte. Pigem hinnata kvaliteeti kui kvantiteeti. Ja päeva lõpuks sinuga nõus – peaasi, et saaks (lapsega) lustida, ilma et ebamugav oleks:)